← Eesti

3-2-3-12-05

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-2-3-12-05 Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Tartu,

  1. september
  2. a Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Xxxxxxxx Xxxxxxxx avaldus Xxxx Xxxxxxxx teovõimetuks tunnistamiseks ja eestkoste seadmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2/4/239-7200/00 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxx Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. veebruari
  9. a otsus.
  10. Saata asi Tallinna Linnakohtule Xxxx Xxxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
  11. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
  12. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule
  13. märtsil
  14. a Xxxx Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Tallinna Linnakohtu
  16. veebruari
  17. a otsusega tunnistati Xxxx Xxxxxxxx tema abikaasa Xxxxxxxx Xxxxxxxx avalduse alusel teovõimetuks. X. Xxxxxxxx eestkostjaks määrati X. Xxxxxxxx. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esineb X. Xxxxxxxx nõdrameelsus vaskulaarsest ajukahjustusest, mistõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg-st 1 tuleb X. Xxxxxxxx tunnistada teovõimetuks ja seada tema õiguste ja kohustuste kaitseks tema üle eestkoste. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. X. Xxxxxxxx esitas
  19. märtsil
  20. a Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt on linnakohus otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lgd 2 ja
  21. Avaldaja ei olnud oma teovõime üle otsustamise protsessi kaasatud. Kuigi ekspertide arvamuse kohaselt ei olnud avaldaja võimeline kohtuistungil osalema, oleks ta pidanud olema protsessi kaasatud ja talle oleks pidanud määrama esindaja, kelle vahendusel ta oleks saanud teostada talle TsMS §-st 67 tulenevaid protsessiosalise õigusi. Ainsaks tõendiks, millele kohus otsust tehes tugines, oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt. TsMS § 249 lg 3 kohasel oli kohtul, hoolimata sellest, et avaldaja teovõimetuks tunnistamise avaldusele ei olnud esitatud ühtegi vastuväidet, kohustus kontrollida, kas avaldus vastas seadusele ja oli tõendatud. Kohus rikkus ka TsMS § 257 lg-t 1, sest teovõimetuks tunnistamise avaldusest ei selgu, kuidas teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve.
  22. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis X. Xxxxxxxx, et kuna tema ei tunne seadust, ei teadnud ta, et kohus ei järginud asja lahendamisel protsessuaalset korda. X. Xxxxxxxx oli teadlik toimunud kohtuasjast ja eestkostja määramisest. Ta ei olnud võimeline ise oma huvisid kaitsma, kuid asja oli kaasatud tema huvides Tallinna linna esindaja. Endiselt ei ole ta tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtus esinema ja kindlasti ei ole tema esitanud kohtuvigade parandamise avaldust. Asja lahendamisel tuleks määrata talle esindajaks advokaat. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  23. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada.
  24. Linnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse sätteid, tehes otsuse X. Xxxxxxxx teovõimetuks tunnistamise kohta X. Xxxxxxxx ennast asja kaasamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
  25. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Asja linnakohtus läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis.
  26. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmetes varasemates analoogilistes asjades tehtud lahendites (vt nt
  27. oktoobri
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346) ja
  29. novembri
  30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362)) asunud seisukohale, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne
  31. juulit
  32. a taotleti, tuli asjast huvitatud isikuna kaasata asja läbivaatamisse, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta.
  33. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et
  34. juulist
  35. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ja koos sellega jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused ei näe enam ette täisealise isiku teovõimetuks tunnistamist. Kohus saab menetleda X. Xxxxxxxx eestkostja määramist.
  36. Kui kohus jõuab asja uuesti läbi vaadates järeldusele, et X. Xxxxxxxx vaimne seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, ei luba põhiseaduse § 24 lg-tes 2 ja 5 sätestatud õigused siiski pidada kohtuistungit ilma tema esindajata. Kui X. Xxxxxxxx ei ole endale ise esindajat määranud, on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 alusel omal algatusel otsustada talle riigi õigusabi andmine.
  37. Kuna kohtuvigade parandamise avalduse ülejäänud väited ei saa TsMS § 372 järgi olla kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks, siis jätab kolleegium need tähelepanuta. A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.