3-2-1-74-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-74-05 Otsuse kuupäev Tartu,

1. september
2. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Vladimir Starodubtsevi hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vastu hüvitise saamiseks töölepingu lõpetamisest etteteatamise aja, töölepingu lõpetamise ja lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 22-268/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Starodubtsevi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. august
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
8. detsembri
9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
11. Tagastada S. Gromtsevile
12. jaanuaril
13. a V. Starodubtsevi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Vladimir Starodubtsev palus Ida-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses tema koondamise tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel Eesti Vabariigilt (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) välja mõista hüvitise koondamise eest 85 720 krooni, hüvitise koondamisest vähem ette teatatud 9 päeva eest 9 980 krooni ja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 21 430 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Haridusministeeriumiga määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel Eesti Mäehariduskeskuse direktori kohusetäitjana.
15. mail
16. a teatati hagejale tema koondamisest
17. augustil
18. a kutseõppeasutuste võrgu ümberkorralduse tõttu. Haridus- ja teadusminister lõpetas
19. juuni
20. a käskkirjaga hageja töölepingu alates
21. augustist
22. a koondamise tõttu. Töölepingu lõpetamine allkirjastati töölepingu lisana
23. juulil
24. a. Hageja ei ole saanud koondamise eest seaduses ettenähtud hüvitisi.
25. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt vormistas ta
26. juulil
27. a hagejaga töölepingu lõpetamise koondamise tõttu alates
28. augustist
29. a.
30. ja
31. juulil
32. a kontrollisid Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo töötajad eelarveliste vahendite kasutamist Eesti Mäehariduskeskuses. Asutuse direktori V. Starodubtsevi töös tuvastati tõsised puudused. Seoses eeltooduga tunnistas kostja
33. augusti
34. a käskkirjaga oma varasema käskkirja hageja koondamise kohta kehtetuks ning andis samal päeval välja käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 12 alusel korruptiivse teo tõttu. Käskkirja kohaselt kasutas hageja
35. aastal oma ametiseisundit ning määras iseendale töötasu ja lisatasusid. Kostja tegi kande töölepingu lõpetamise kohta
36. augustil
37. a ka hageja töölepingusse. Kuna hageja viibis alates
38. augustist kuni
39. augustini
40. a haiguslehel, siis lõpetati temaga tööleping
41. septembril
42. a. Kostjal ei ole kohustust maksta hagejale nõutud hüvitisi, sest hagejaga lõpetati tööleping korruptiivse teo tõttu.
43. Ida-Viru Maakohus jättis
44. juuni
45. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et haridus- ja teadusministri
46. juuni
47. a käskkiri hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu on tunnistatud
48. augusti
49. a käskkirjaga kehtetuks. Samal kuupäeval andis kostja välja käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 12 alusel korruptiivse teo tõttu. Töölepingu lisa kohaselt lõpetati hagejaga tööleping korruptiivse teo tõttu alates
50. augustist
51. a. Hageja ei ole töövaidlusorganis vaidlustanud töölepingu lõpetamist
52. augusti
53. a käskkirja alusel. Seega ei saa kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 1 ületada hagi piire ning hinnata selle käskkirja alusel toimunud töölepingu lõpetamise seaduslikkust. Tööandjal on õigus pärast töötajale koondamisest etteteatamist lõpetada temaga tööleping ka muul TLS §-s 86 sätestatud alusel, kui selle aja jooksul tekib uus alus töölepingu lõpetamiseks. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõtte kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud TLS § 86 p 3 alusel alates
54. augustist
55. a. Töölepingut ei lõpeta tööraamatu kanne, vaid sellekohane kanne töölepingus. Kuivõrd hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 12 alusel on kehtiv, ei ole hagejal õigust nõuda hüvitist töölepingu lõpetamise eest alusel (TLS § 86 p 3), mida töösuhte lõpetamisel tema suhtes ei kohaldatud. Kostja poolt hageja lõpparve kinnipidamine ei ole tõendatud.
56. Hageja esitas Ida-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja oli seisukohal, et temaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel ning seda tõendab ka tööraamatu kanne. Asjaolust, et kostja muutis töölepingu lõpetamise alust, sai hageja teada
57. oktoobril
58. a, kui kostja esitas vastuse tema hagile. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
59. Viru Ringkonnakohus jättis
60. detsembri
61. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei korranud ringkonnakohus otsuses maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et kuivõrd hagejaga on tööleping lõpetatud
62. augusti
63. a käskkirjaga korruptiivse teo tõttu, siis ei ole hagejal alust nõuda hüvitist koondamise eest. Hageja ei ole töövaidlusorganis vaidlustanud
64. augusti
65. a käskkirju. Hageja tööraamatusse on teinud
66. juuni
67. a käskkirja alusel töölepingu lõpetamise kande Eesti Mäehariduskeskuse kantselei juhataja O. Ðtður, mitte aga Haridus- ja Teadusministeerium kui hageja tööandja. Selline tööraamatu kanne ei muuda tööandja
68. augusti
69. a käskkirja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 12 alusel lõpetamise osas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
70. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 12 alusel. Esitatud tõendite kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepingu seaduse nõudeid järgides
71. juuni
72. a käskkirja alusel
73. augustil
74. a. Kostja
75. augusti
76. a käskkirjadest töölepingu lõpetamise kohta uuel alusel sai hageja teada kostja vastusest hagiavaldusele alles
77. oktoobril
78. a. Pooltel pole vaidlust selles, et nimetatud käskkirju ei olnud hagejale üle antud. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult, et hageja pidanuks vaidlustama töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 12 alusel. Ebaõige on ka ringkonnakohtu järeldus selles, et hageja tööandja ei ole teinud kannet tööraamatusse töölepingu lõpetamise kohta. Eesti Mäehariduskeskuse kantselei juhataja tegi tööraamatusse kande hagejaga töölepingu lõpetamise kohta kostja
79. juuni
80. a käskkirja alusel.
81. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja sellele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
82. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
83. Kohtud on tuvastanud, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetamise kohta välja andnud kaks käskkirja.
84. juuni
85. a käskkirjaga lõpetati hagejaga tööleping
86. augustil
87. a TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu.
88. augusti
89. a käskkirjaga tunnistas kostja eelmärgitud käskkirja kehtetuks ning sama kuupäeva teise käskkirjaga lõpetas hagejaga töölepingu
90. augustil
91. a TLS § 86 p 12 alusel korruptiivse teo tõttu. Asjaolud, mis tingisid töölepingu lõpetamise hagejaga teisel alusel, ilmnesid
92. ja
93. juulil
94. a Eesti Mäehariduskeskuses läbiviidud kontrolli käigus, s.o ajal, mil hagejale oli ette teatatud tema koondamisest alates
95. augustist
96. a. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, et hagejal pole alust nõuda hüvitist koondamise eest, sest temaga on tööleping lõpetatud
97. augusti
98. a käskkirjaga korruptiivse teo tõttu. Kuivõrd hageja ei ole
99. augusti
100. a käskkirja vaidlustanud, siis ei saa kohus hinnata ka selle käskkirja alusel töölepingu lõpetamise seaduslikkust.
101. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et tööandja võib tunnistada oma käskkirja töölepingu lõpetamise kohta kehtetuks ja lõpetada töölepingu mõnel muul TLS §-s 86 sätestatud alusel, kui töölepingu lõpetamisest etteteatamise ja töösuhte lõpetamise vahelisel ajal tekivad töölepingu lõpetamiseks teised alused. Vaidlusalusel juhul leiab hageja, et esitatud tõendite kohaselt lõpetas kostja temaga töölepingu töölepingu seaduse nõudeid järgides
102. juuni
103. a käskkirjaga. Kostja vastuväite aluseks on aga asjaolu, et tööleping lõpetati hagejaga
104. augusti
105. a käskkirjaga teisel alusel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja pidi oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendama ja maakohus nende asjaolude tõendatust hindama. Selleks, et kindlaks teha, millisel õiguslikul alusel, millistel asjaoludel ja millisel kuupäeval pooltevaheline tööleping lõpetati, tuli kohtul käsitleda ka poolte väiteid ja vastuväiteid töölepingu lõpetamise kohta
106. augusti
107. a käskkirja alusel. Kolleegium leiab, et siinkohal ei ole kohtute viited hagi piiride ületamise keelule (TsMS § 229 lg 1) asjakohased, sest kohtutel tuli hinnata tööandja
108. augusti
109. a käskkirja alusel töölepingu lõpetamise tõendatust, mitte aga sellest käskkirjast tuleneva töölepingu lõpetamise seaduslikkust.
110. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtu eelistungil vastuväite (tlk 47), et töölepingu lõpetamisest uuel alusel sai ta teada
111. oktoobril
112. a kostja vastusest hagiavaldusele. Ringkonnakohus hageja vastuväidet ei analüüsinud ega hinnanud ka sellekohaseid tõendeid, rikkudes TsMS § 330 lg-s 6 ja § 95 lg-s 1 sätestatut. Toimikus on koopiad kostja
113. augusti
114. a käskkirjadest vastavalt
115. juuni
116. a käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta (tlk 22) ja hagejaga töölepingu lõpetamise kohta korruptiivse teo tõttu (tlk 24�25). Nendel dokumentidel hageja allkirjad käskkirjade teatavakstegemise kohta puuduvad.
117. Kui hagejale ei ole viidatud käskkirjad teatavaks tehtud, ei saanud neist tuleneda hagejale ka õiguslikke tagajärgi. Selline järeldus tuleneb TLS §-st 106 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st
118. Töölepingu seaduse § 106 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel töötaja süüteo tõttu järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Kuigi TLS §-s 106 on viide TLS § 86 p-dele 6�8, kehtib selline nõue ka töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 12 alusel, sest korruptiivne tegu on võrdsustatav töökohustuste rikkumisega. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 12 tulenevalt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks päevast, mil see on töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud.
119. Kohtud on õigesti märkinud, et töölepingut ei lõpeta tööraamatu kanne, vaid sellekohane kanne töölepingus. Toimikus olevast koopiast pooltevahelise töölepingu juurde sõlmitud lisast töölepingu lõpetamise kohta (tlk 23) nähtub aga, et sellel puudub töötaja allkiri.
120. Kui hagejale ei ole distsiplinaarkaristust teatavaks tehtud, siis ei ole hagejale
121. augusti
122. a käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristus (töölepingu lõpetamine) jõustunud ning kehtiv on kostja
123. juuni
124. a käskkiri hagejaga töölepingu lõpetamise kohta ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu