KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-10-05 Otsuse kuupäev Tartu, 26. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Xxx Xxxxxxxx avald

(TsMS) § 249 lg-t 2. TsMS § 249 lg 2 kohaselt kaasab kohus asjasse kõik huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Isegi kui avaldaja tervislik seisund ei võimaldanud osaleda kohtuistungil, oleks kohus pidanud avaldajale määrama esindaja, kelle vahendusel teostada oma TsMS §-s 67 sätestatud protsessiosalise õigusi. Avaldajal oli põhiseaduse §-st 24 tulenev õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. 6.

§ 249

lg 3 kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus isikule eestkostja määramiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Ainsaks tõendiks, millele kohus otsust tehes tugines, oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt.

1. Kohus on rikkunud TsMS § 257 lg-t 1, mille kohaselt isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses märgitakse, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve.
2. X. Xxxxxxxx eestkostja X. Xxxxxxxx vaidleb esitatud kohtuvigade parandamise avaldusele vastu. X. Xxxxxxxx vaimne seisund ei võimaldanud tal kohtuistungil osaleda. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel rahuldada. Tallinna Linnakohtu
4. juuni
5. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks X. Xxxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
6. Õige on kohtuvea parandamise avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta X. Xxxxxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. Xxxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud X. Xxxxxxxx avaldus. 11.

§ 249

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest. 12.

§ 259lg 2 (1.

juulini 2002. a kehtinud redaktsioon) kohaselt kutsuti isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis.

§ 259

kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Nimetatud sätete eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda kohtuistungist osa võtta, kuivõrd tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Toimikust nähtub, et Tallinna Linnakohus on X. Xxxxxxxx saatnud kohtukutse eelistungil osalemiseks (t lk 26). Samuti nähtub toimikust, et isik, kelle juures X. Xxxxxxxx väidetavalt elab, on kohtukutse kätte saanud (t lk 30). Riigikohus on oma varasemas lahendis nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) leidnud, et kohus peab eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustatakse, vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt on X. Xxxxxxxx võimeline osa võtma kohtuistungist. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.

1. Samasugustele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt ka
2. novembri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362),
4. oktoobri
5. a otsuses tsiviilasjas nr 32-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346),
6. novembri
7. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348),
8. detsembri
9. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10),
10. veebruari
11. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49),
12. aprilli
13. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) ja
14. juuni
15. a otsuses nr 3-2-3-8-05 (RT III 2005, 22, 227).
16. Kolleegium juhib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides kohtu tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduse § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks.
17. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. P. Jerofejev, J. Luik, T. Tampuu