3-2-1-88-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-88-05 Otsuse kuupäev Tartu,

1. september
2. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi OÜ BREM Kinnisvarabüroo hagi VM Steel OÜ (endine ärinimi VM Steel AS) vastu 119 301 krooni 65 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/461/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM Steel OÜ (endine ärinimi VM Steel AS) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Istungil osalenud isikud Istungile osalejaid ei ilmunud Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
7. veebruari
8. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. OÜ BREM Kinnisvarabüroo (Baltic Real Estate Management Aktsiaseltsi, OÜ BREM Kinnisvaraagentuur ja OÜ Brem Viimsi Kinnisvarahooldus ühinemisel võetud ärinimi) esitas Tallinna Linnakohtule hagi VM Steel OÜ (hagi esitamise aegne ärinimi VM Steel AS) vastu, milles palus kostjalt tema kasuks välja mõista rendilepingutest tuleneva võlgnevuse 119 301 krooni 65 senti. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja
10. aastast OÜ-le Kalandustarve kuulunud vara
11. oktoobri
12. a kontori- ja laoruumide rendilepingu,
13. novembri
14. a sildkraana rendilepingu ja
15. augusti
16. a töökoja-garaaþi rendilepingu alusel. OÜ Kalandustarve ja OÜ MKO (OÜ BREM Kinnisvaraagentuur varasem ärinimi) sõlmisid
17. veebruaril
18. a lepingu, mille järgi läksid rendileandja õigused ja kohustused üle hagejale. Kostja jättis kontori- ja laoruumide rendilepingu ja töökoja-garaaþi rendilepingu järgsed maksed tasumata summas 69 301 krooni 65 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista rendi- ja kommunaalteenuste võlgnevuse ja viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest kogusummas 119 301 krooni 65 senti.
19. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel nõuab hageja arvete tasumist aja eest, mil kostja ruume enam ei kasutanud.
20. juunil
21. a saatis kostja hagejale teate lepingute lõpetamise kohta alates
22. augustist
23. a, sest rendileandja ei täitnud oma kohustust hoida renditavate ruumide kapitaalsed osad kasutuskõlblikena.
24. augustil
25. a teatas kostja hagejale kirjalikult, et soovib ruumid üle anda. Kostja andis ruumid
26. augustiks
27. a rendileandjale üle. Asjas tuleb menetlus lõpetada, sest samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on
28. septembril
29. a jõustunud Tallinna Linnakohtu otsus. Ka selles tsiviilasjas oli hagi esemeks pooltevaheliste rendilepingute alusel nõutav rent ja kommunaalteenuste tasu. Pärast kohtu poolt väljamõistetud raha tasumist andis hageja kostjale kinnituskirja, et tal ei ole kostja suhtes pretensioone. Käesolevas hagiasjas esitatud arved on fiktiivsed ja tehtud tagantjärele.
30. Tallinna Linnakohus rahuldas
31. novembri
32. a otsusega hagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on arvetega nr 4368, 4464, 4382, 4655, 5071, 4654 ja 5170 tõendatud, et kostja võlgneb hagejale alates
33. augustist
34. a töökoja-garaaþi kasutamise eest kuni
35. oktoobrini
36. a ja muude renditud ruumide kasutamise eest kuni
37. oktoobrini
38. a kokku 69 301 krooni 65 senti. ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja § 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
39. oktoobri
40. a kontori- ja laoruumide rendilepingu ja
41. augusti
42. a töökoja-garaaþi rendilepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist 1,0% tasumata summalt päevas. Hageja esitas viivisenõude summas 50 000 krooni. Pooled ei vaidle viivise arvestuse üle. Hageja
43. septembri
44. a kirjaga on tõendatud, et kostjaga lõpetati rendivõlgnevuse tõttu kontorija laoruumide rendileping
45. oktoobril
46. a ja töökoja-garaaþi rendileping
47. oktoobril
48. a. Kostja lepingute lõpetamist ei vaidlustanud. Kostja vastuväide, et ta edastas hagejale
49. juuni
50. a kirja rendilepingute lõpetamise kohta
51. augustil
52. a ja andis selleks ajaks hagejale ruumid üle, ei ole tõendatud. Hagejale
53. augustil
54. a saadetud kirjas on kostja teatanud rendilepingu lõpetamisest
55. novembril
56. a ja
57. septembril
58. a saadetud kirjas on kostja taotlenud rendilepingu jätkamist
59. aastani. Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, sest käesolevas tsiviilasjas vaieldakse teise hagieseme üle kui tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/
61. Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
62. Tallinna Ringkonnakohus jättis
63. veebruari
64. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja apellatsioonkaebuse väitega hageja esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Arvete esitaja nimi OÜ BREM Kinnisvaraagentuur kanti äriregistrisse alles
65. märtsil
66. a. Arveid ei saa lugeda fiktiivseteks ainuüksi seetõttu, et arvetel on esitajaks märgitud OÜ BREM Kinnisvaraagentuur, kuigi need kannavad varasemat kuupäeva kui
67. märts
68. a. Hageja on seda asjaolu põhjendanud raamatupidamisprogrammi kasutamisega, milles äriühingu nimes tehtud muudatused kajastuvad kohe ka väljatrükitavates arvetes. Tõendamata on kostja väide, et ta edastas hagejale kirja rendilepingute lõpetamise kohta
69. augustil
70. a ja andis selleks tähtajaks hagejale ruumid üle. Väide, et renditud ruumid selleks tähtajaks vabastati, on vastuolus kostja enda saadetud kirjadega
71. augustist
72. a ja
73. septembrist
74. a. Kostja väide, et ta ei ole hageja
75. septembri
76. a kirja saanud ja see kiri on esitatud tsiviilasja nr 2/4/2546464/01 toimikusse, on vastuoluline. Varasemas tsiviilasjas esitas selle kirja
77. oktoobri
78. a vastuhagiavalduse lisana just kostja. Kirja, mida kostja väidetavalt ei saanud, poleks olnud võimalik vastuhagiavaldusele lisada.
79. septembri
80. a kirja varasema tsiviilasja toimikusse võtmisega ei määratud kindlaks lepingute kehtivuse perioodi. Selles tsiviilasjas vaieldi võla üle, mida kostja võlgnes hagejale varem esitatud arvete järgi, ja ei määratud kindlaks lepingute lõppemise aega. Ekslik on ka kostja viide kinnituskirjale, sest selles kinnitati võlgnevuse puudumist võla suhtes, mille üle vaieldi varasemas tsiviilasjas. See tsiviilasi ei käsitlenud võlga, mis tuleneb arvetest nr 4368, 4464, 4382, 4655, 5071, 4654 ja
81. Seega järeldas linnakohus õigesti, et pooled vaidlevad teise hagieseme üle. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
82. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et hageja esitatud arved ei ole fiktiivsed. Hageja väide, et OÜ BREM Kinnisvaraagentuur ärinime märkimine arvetele enne
83. märtsi
84. a tulenes raamatupidamisprogrammi eripärast, on tõendamata ja paljasõnaline. Kostja saatis
85. juunil
86. a hagejale kirja pooltevaheliste lepingute lõpetamise kohta ning andis
87. augustiks
88. a renditavad ruumid hagejale üle. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et need asjaolud pole tõendatud. Hageja kirjad
89. augustist
90. a ja
91. septembrist
92. a ei tõenda, et lepingud ei lõppenud
93. augustil
94. a. Hageja püüdis saada kostjalt kokkulepet edaspidiseks ruumide kasutamiseks, kuid
95. augustiks
96. a olid renditud ruumid vabastatud. Kostja ei ole hageja
97. septembri
98. a kirja saanud, küll aga on viidatud kiri esitatud tõendina varasemas tsiviilasjas. See tõend kinnitab, et eelmises tsiviilasjas käsitleti võlgnevuse osas pooltevaheliste lepingute kogu perioodi. Selles tsiviilasjas luges kohus lepingud lõppenuks
99. augustil
100. a. Pealegi andis hageja kostjale kinnituskirja, milles hageja kinnitas, et tal ei ole kostja suhtes enam pretensioone. Ringkonnakohus pole nendele kostja väidetele hinnangut andnud. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et hageja poolt
101. märtsil
102. a saadetud saldoteatisest tulenes, et mõlemad pooled pidasid vaidlusaluste rendilepingute alusel tekkinud nõudeid rahuldatuks. Seega pole tõenditega kooskõlas ringkonnakohtu järeldus, et käesoleva ja eelmise hagi ese on erinevad.
103. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
104. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
105. Kohtud on tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale tulenevalt
106. oktoobri
107. a ja
108. augusti
109. a rendilepingutest perioodi eest
110. august
111. a kuni
112. oktoober
113. a kokku 69 301 krooni 65 senti, millele lisandub viivis summas 50 000 krooni. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja kasutas rendilepingute esemeks olevaid ruume kuni
114. augustini
115. a. Pooled vaidlevad selle üle, kas rendilepingutest tulenevad kostja kohustused kehtisid ka pärast viidatud kuupäeva, mil kostja arvates pooltevahelised lepingud lõpetati. Samuti leiab kostja, et hageja esitatud arvete alusel ei ole nõue tõendatud, sest need on fiktiivsed ning tehtud tagantjärele.
116. Kohtud on poolte seletustele ja asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes lugenud tõendatuks, et hageja lõpetas kostjaga kontori- ja laoruumide rendilepingu
117. oktoobril
118. a ja töökoja-garaaþi rendilepingu
119. oktoobril
120. a. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et hageja nõue rendilepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks perioodi eest
121. august
122. a kuni
123. oktoober
124. a tuleb seega rahuldada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme, kui tegi järelduse, et kostja ei ole tõendanud pooltevaheliste lepingute lõppemist juba
125. augustil
126. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 3 kohaselt põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohtu menetluses ei ole võimalik tõendeid hinnata.
127. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja väited hageja esitatud arvete fiktiivsuse kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et arveid ei muuda olematuks see, et nendel on esitajaks märgitud OÜ Brem Kinnisvaraagentuur, kuigi arved kannavad varasemat kuupäeva kui
128. märts
129. a. Samuti ei ole kostja välja toonud, kas ja kuidas võib arvete väidetav fiktiivsus mõjutada tema lepingujärgsete maksete tasumise kohustust.
130. Kolleegium peab põhjendamatuks ka kassatsioonkaebuse väidet, et käesoleva tsiviilasja hagi ese kattub poolte vahel varasemas vaidluses lahendatud hagi esemega. Kohtud on otsustes piisavalt selgitanud, et
131. oktoobri
132. a ja
133. augusti
134. a lepingutest tulenev võlanõue on käesolevas tsiviilasjas teine kui tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/
135. Tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01 tehtud kohtuotsusega ei ole tuvastatud pooltevaheliste rendilepingute lõppemise aega. Ringkonnakohus on otsuses vastanud kostja apellatsioonkaebuse väidetele hageja antud kinnituskirja kohta. Kohtud ei saanud väidetavalt hageja poolt
136. märtsil
137. a saadetud saldoteatist hinnata, sest asjast ei nähtu, et see oleks dokumentaalse tõendina asja juurde võetud. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa