KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-94-05 Otsuse kuupäev 26. september 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi G.M. ja V.T
§ 200lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 26.
aprilli
- a otsus asjas nr 2-1-111/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.M. kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina, V.T. kaitsja vandeadvokaat Albert Kazikov, kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2005, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu
- aprilli
- a otsus muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Narva Linnakohtu
- veebruari
- a otsusega tunnistati G.M. süüdi
§ 200
lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega neljaks aastaks.
§-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud karistusest tuleb G.M-l kohe ära kanda kaks aastat vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis linnakohus tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.
§ 68alusel luges kohus karistuse kandmise alguspäevaks 30.
aprilli 2005. Sama kohtuotsusega tunnistati V.T. süüdi
§ 200
lg 2 p-de 4, 7, 8 ja 9 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks.
§-de 74 ja 75 alusel määras kohus, et mõistetud karistusest tuleb V.Tl kohe ära kanda üks aasta ja kuus kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jättis linnakohus tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.
§ 68alusel luges kohus karistuse kandmise alguspäevaks 9.
aprilli
- Linnakohtu otsuse vaidlustamisviites märgiti, et otsuse peale võib Narva Linnakohtu kaudu esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Viru Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
- veebruarist
- märtsil
- a esitas ringkonnaprokurör Innokenti Menšikov Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles linnakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise ja selle tingimusliku kohaldamata jätmise osas. Prokurör palus karistada V.T. nelja aasta ja kuue kuu ning G.M. viie aasta pikkuse reaalse vangistusega.
- Viru Ringkonnakohtu
- aprilli
- a otsusega tühistati Narva Linnakohtu otsus G.M. ja V.T. suhtes
§-de 74 ja 75 kohaldamise osas. Ringkonnakohus otsustas, et G.M-l ja V.T-l tuleb neile linnakohtu poolt mõistetud karistus täies ulatuses kohe ära kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et linnakohtu otsuse vaidlustamisviide ei ole seadusekohane. Kriminaalmenetluse seadustiku § 319 lg 1 kohaselt teatatakse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Ringkonnakohus nentis, et kriminaalasjas puudub teade apellatsiooniõiguse kasutamise kohta. Veel juhtis kohus tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule esitatakse apellatsioon, mitte apellatsioonkaebus. Apellatsioonprotesti esitamist ei ole kriminaalmenetluse seadustikus üldse ette nähtud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid G.M. kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina ja V.T. kaitsja vandeadvokaat Albert Kazikov. Mõlemad kassaatorid taotlevad enda kaitsealust puudutavas osas ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Narva Linnakohtu otsuse jõustamist. G.M. kaitsja märgib, et ehkki ringkonnakohus pööras tähelepanu asjaolule, et apellatsiooniteate esitamata jätmisega rikkus prokurör KrMS § 319 lg 1 nõudeid, ei teinud ringkonnakohus sellest mingeid järeldusi. Kassaator leiab, et kuna prokurör ei taotlenud kassatsioonitähtaja ennistamist, tulnuks tema apellatsioon jätta KrMS § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata. Ka V.T. kaitsja leiab, et Viru Ringkonnakohus on tähtaja rikkumisega esitatud prokuröri apellatsiooni sisuliselt läbi vaadates rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse norme. Seejuures ei esitanud prokurör taotlust tähtaja ennistamiseks.
- Kassatsioonivastustes palub ringkonnaprokurör I. Menšikov jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja mõlemad kassatsioonid rahuldamata. Prokurör leiab, et apellatsioonitähtajana KrMS § 319 lg 4 tähenduses tuleb mõista KrMS § 319 lg-s 2 ette nähtud apellatsiooni esitamise 15-päevalist tähtaega, mitte aga KrMS § 319 lg-s 1 nimetatud 7-päevalist apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaega. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 sätestab, et enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kohtusse saadetud kriminaalasja või kohtu alustatud erasüüdistusasja arutatakse maaja linnakohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Toimiku materjalidest nähtuvalt saadeti käesolev kriminaalasi Narva Linnakohtusse
- juunil
- a. Seega juhindus Narva Linnakohus kriminaalasja menetlemisel - sealhulgas kohtuotsuse tegemisel ja kuulutamisel - õigesti enne
- juulit 2004 kehtinud kriminaalmenetlusõigusest. Tulenevalt KrMK §-st 274 ja § 278 lg-test 5 ja 6 pidi linnakohus koostama põhistatud kohtulahendi, mida kohus ka tegi. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus kohus oleks võinud KrMS § 315 lg 7 alusel märkida kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa. Riigikohus märgib, et KrMS § 319 lg-s 1 ette nähtud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise eesmärk on see, et kohus saaks vormistada otsuse, mis sisaldab ka kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312), kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida põhiosata kohtuotsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust. Kuna Narva Linnakohus tegi otsuse veel kriminaalmenetluse koodeksi alusel ja seega oli kohtuotsuse põhiosa koostamine igal juhul obligatoorne, puudus kohtuotsust vaidlustada soovinud menetlusosalistel vajadus apellatsiooniteate esitamiseks.
- Samuti tuleb arvestada, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine eelneb menetluse lõppemisele esimese astme kohtus. Lähtudes KrMSRS § 2 lg-st 1 tuleb enne
- juulit 2004 kohtusse saadetud kriminaalasjade menetlemisel maa- või linnakohtus juhinduda kuni esimese astme kohtu menetluse lõpuni kriminaalmenetluse koodeksist. Seetõttu ei saanud selliste kriminaalasjade puhul kohaldada KrMS § 319 lgs 1 sätestatut, kuna sellisel juhul tulnuks maa- või linnakohtul paralleelselt lähtuda nii kriminaalmenetluse koodeksi kui ka kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioonist.
- Prokurör esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsiooni
- märtsil
- a. Vastavalt KrMSRS § 2 lgle 3 menetletakse seda kaebust lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust. Seega tuli apellatsiooni esitamise tähtaja arvestamisel aluseks võtta KrMS § 319 lg 3, mitte aga AKKS §
- Järelikult esitas prokurör apellatsiooni tähtaegselt.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
- aprilli
- a otsuse muutmata ja G.M. ning V.T. kaitsjate kassatsioonid rahuldamata. Peeter Vaher, Hannes Kiris, Lea Kivi