3-1-1-115-05

MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise koht ja kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-115-05 Tartu,

1. september 2005 Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi Mart Jantson'i süüdistuses KrK § 107 lg 2 pde 1, 2, 3 ja 5; § 195 lg 3 ja § 207 lg-te 1 ja 2 järgi Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrus asjas nr 1/214/05 Mart Jantsonile uue liitkaristuse moodustamise kohta Mart Jantson, erikaebus KarSRS § 10 lg 1 alusel
4. september 2005, kirjalik menetlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata ja Mart Jantsoni erikaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. märtsi
9. a otsusega, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu
10. aprilli
11. a otsusega muutmata, karistati Mart Jantsonit KrK § 107 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi vabadusekaotusega 10 aastaks, KrK § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastaks ja § 207 lg-te 1 ning 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõistis kohus M. Jantsonile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 13 aastat vabadusekaotust algusega
12. detsembrist
13. a.
15. juulil
16. a esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauri Aasmann lähtudes KarSRS § 1 lg-st 6 ja Riigikohtu üldkogu
17. märtsi
18. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02 Harju Maakohtule taotluse mõista M. Jantsonile KarS § 64 lg 3 alusel uus liitkaristus - 12 aastat vangistust.
19. Harju Maakohus rahuldas
20. augusti
21. a määrusega prokuröri taotluse ja mõistis KarS § 64 lg 3 alusel M. Jantsonile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistust. Maakohus märkis, et
22. märtsi
23. a kohtuotsuses on M. Jantsonile liitkaristuse mõistmisel lähtutud sel ajal kehtinud KrK § 43 lg-st 31, mis sätestas, et kui mõni liidetavatest tähtajalistest vabadusekaotuslikest karistustest mõistetakse esimese astme kuriteo eest, võib kohus karistuste täielikul või osalisel liitmisel mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni kolmekümne aastani.
24. septembril
25. a jõustunud karistusseadustiku § 64 lg 3 kohaselt ei tohi aga liitkaristus ületada seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.
26. märtsi
27. a otsusega mõisteti M. Jantsonile kuritegude kogumi eest karistuseks 13 aastat vabadusekaotust. Mõistetud üksikkaristustest nägi raskeima sanktsiooni (10 aastat vabadusekaotust) ette KrK § 107 lg
28. Sellele paragrahvile vastab KarS § 118, milles ette nähtud sanktsiooni ülemmääraks on 12 aastat vangistust. Kuigi karistusseadustiku vastava sätte ülemmäär on kõrgem kriminaalkoodeksis sätestatust, tuleb lõpliku karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 64 lg-st 3, sest M. Jantson kannab karistust kuritegude kogumi eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
29. Harju Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse M. Jantson, kes palub vähendada talle mõistetud liitkaristust kahe aasta võrra ja mõista liitkaristus 10 aastat vangistust. Kaebuse esitaja leiab, et tulenevalt KarS § 5 lg-test 1-3 ei saa talle KarS § 64 lg 3 alusel mõistetav liitkaristus ületada kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 107 lg 2 sanktsiooni ülemmäära, milleks oli 10 aastat vangistust.
30. Vastuses erikaebusele palub ringkonnaprokurör Lauri Aasmann jätta Harju Maakohtu määrus muutmata ja M. Jantsoni kaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
31. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 10 lg 1 kohaselt võib maa- ja linnakohtu kohtuniku tehtud kriminaalkaristusest vabastamise või kriminaalkaristusest vabastamata jätmise määruse peale süüdimõistetu esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt juhindutakse erikaebuse ja -protesti läbivaatamisel apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikust, kui KarSRS §-s 10 ei ole sätestatud teisiti. Kuna KarSRS § 10 lg-s 7 toodud otsest viidet apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikule kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisel ei muudetud, asub Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et KarSRS § 10 lg-s 1 nimetatud erikaebuste läbivaatamisel tuleb karistusseadustiku rakendamise seaduses reguleerimata küsimustes jätkuvalt juhinduda apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikust.
32. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu
33. augusti
34. a määrus on seaduslik ja selle muutmiseks alust ei ole. M. Jantsonile mõisteti kriminaalkoodeksi kehtivusajal jõustunud kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 pde 1, 2, 3 ja 5, § 195 lg 3 ja § 207 lg-te 1 ning 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kogumi eest liitkaristus 13 aastat vabadusekaotust. Ükski M. Jantsonile kriminaalkoodeksi järgi mõistetud üksikkaristustest ei ületa karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 4 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude või kohtuotsuste kogumis lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust. Seega maksimaalseks liitkaristuseks, mis oleks M. Jantsonile võimalik mõista KarS § 64 lg 3 ja § 118 järgi, on 12 aastat vangistust. Just sellise karistuse on Harju Maakohus oma
35. augusti
36. a määrusega M. Jantsonile ka mõistnud.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KarSRS § 10 lg-test 5, 6, 7, AKKS §-st 67, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
38. augusti
39. a määruse muutmata ja M. Jantsoni erikaebuse rahuldamata. Peeter Vaher Hannes Kiris Lea Kivi