← Eesti

3-1-1-99-05

MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise koht ja kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-99-05 Tartu,

  1. september
  2. a Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kaljo Dubro taotlus riigi õigusabi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 21/482/05, millega jäeti Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2/1-470/05 muutmata ja K. Dubro erikaebus rahuldamata K. Dubro, erikaebus
  7. september
  8. a, kirjalik menetlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
  9. Jätta Kalju Dubro erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  10. juuni
  11. a kohtumääruse peale asjas nr 2-1/482/05 läbi vaatamata.
  12. Edastada Kalju Dubro erikaebus Riigikohtu kolmeliikmelisele kohtukoosseisule asja menetlusse võtmise otsustamiseks TsKMS § 349 sätestatud alustel. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
  13. Lääne-Viru Maakohtu
  14. aprilli
  15. a kohtuotsusega mõisteti K. Dubro süüdi KrK § 101 p-de 7 ja 8 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 15 aastaks. Viru Ringkonnakohtu
  16. juuni
  17. a ja Riigikohtu
  18. oktoobri
  19. a kohtuotsustega jäi maakohtu otsus K. Dubro suhtes muutmata. K. Dubro kohtuvea parandamise avaldus ja teistmisavaldus vaadati Riigikohtus läbi, kuid küllaldase põhjendatuse puudumise tõttu jäid need Riigikohtu
  20. mai
  21. a ja
  22. jaanuari
  23. a määrustega menetlusse võtmata. Riigikohtu
  24. novembri
  25. a määrusega tagastati K. Dubrole tema korduv teistmisvaldus, sest see esitati KarS § 344 lg 3 sätteid eirates advokaadi vahenduseta. K. Dubro esitas
  26. aprillil
  27. a Harju Maakohtule avalduse, milles taotles riigilt õigusabi, et vaidlustada taas enda süüditunnistamine ja karistamine KrK § 101 p-de 7 ja 8 järgi.
  28. Harju Maakohtu
  29. mai
  30. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/1-470/05 jäeti K. Dubro taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kuna K. Dubro on kõik siseriiklikud kaebevõimalused realiseerinud ning ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise 6-kuuline tähtaeg on möödunud, ei ole Riigi õigusabi seaduse § 7 p 2 kohaselt riigi õigusabi andmine talle põhjendatud, kuivõrd taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus selgitas määruses, et K. Dubrol on õigus esitada 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule erikaebus Harju Maakohtu kaudu.
  31. Harju Maakohtu kohtunik edastas
  32. juunil
  33. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni korras läbivaatamiseks tsiviilasja nr 2/1-470/05 ja K. Dubro erikaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik tagastas materjalid Harju Maakohtule Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 304 lg-s 1 sätestatud protsessitoimingute tegemiseks. Ringkonnakohus juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et K. Dubro ei ole tasunud erikaebuse esitamise eest riigilõivu ning toimikust ei nähtu, et isik oleks selle tasumisest vabastatud. Harju Maakohtu
  34. juuni
  35. a määrusega tsiviilasjas nr 2/1-470/05 vabastati K. Dubro täielikult riigilõivu tasumisest erikaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.
  36. Tallinna Ringkonnakohtu
  37. juuni
  38. a määrusest tsiviilasjas nr 2-1/482/05 nähtub, et K. Dubro erikaebus vaadati läbi, kuid see jäi rahuldamata ning Harju Maakohtu
  39. mai
  40. a määrus tsiviilasjas nr 2/1-470/05 jäi muutmata. Kohus selgitas määruses, et K. Dubrol on õigus esitada Riigikohtule erikaebus 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.
  41. K. Dubro esitaski erikaebuse ja ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi sekretär edastas selle Riigikohtule määruskaebusena Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale asjas nr 2-1/482/
  42. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  43. Tutvunud kirjalikus menetluses K. Dubro eri(määrus)kaebusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab kriminaalkolleegium, et selle läbivaatamiseks puudub õiguslik alus Kriminaalmenetluse seadustikus määruskaebuse lahendamist reguleerivate sätete järgi.
  44. Harju Maakohus on saatnud Tallinna Ringkonnakohtule K. Dubro erikaebuse tsiviilasjas nr 2/1470/
  45. Tallinna Ringkonnakohtu määruse sissejuhatavas osas on kirjas, et kohus tegi määruse tsiviilasjas nr 2-1/482/
  46. Kuigi määruse järjenumbrite kombinatsioon viitab kriminaalasjale ja määruses sisaldub kriminaalkolleegiumi seisukoht, on ringkonnakohus vaadanud läbi tsiviilasja ja teinud selles määruse. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et määruse resolutiivosa
  47. punktis on selgitatud isikule edasikaebe õigust, mis sisult vastab Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) § 341 lg-le
  48. Eeltoodu tõttu ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks maakohtus tsiviilasjana lahendatud ja ringkonnakohtus samas tsiviilasjas tehtud määrusele esitatud erikaebust käsitada Riigikohtus määruskaebusena kriminaalasjas ja lahendada seda Kriminaalmenetluse seadustikus määruskaebuse esitamist ja läbivaatamist reguleerivate sätete alusel. Juhindudes TsKMS § 336 lg-st 1 ja §-st 349 jätab kriminaalkolleegium läbi vaatamata K. Dubro erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu poolt
  49. juunil
  50. a asjas nr 2-1/482/05 tehtud määruse peale ja edastab selle Riigikohtu kolmeliikmelisele koosseisule asja menetlusse võtmise otsustamiseks TsKMS § 349 järgi. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.