3-2-1-75-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-75-05 Otsuse kuupäev Tartu, 5. oktoober 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu Kohtuasi ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi Osaühingu KODUKOLLE LT. ja Kalle Floreni vastu 162 348 krooni 40 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 1. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22-15/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu KODUKOLLE LT. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. september 2005. a Istungil osalenud isikud Osaühingu KODUKOLLE LT. lepinguline esindaja vandeadvokaat K. Namm ja ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul.

Resolutsioon 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 1. veebruari 2005. a otsus osas, millega mõisteti Osaühingult KODUKOLLE LT. solidaarselt Kalle Floreniga välja hüvitis 157 628 krooni 40 senti ja kohtukulud 9000 krooni ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kasuks. Saata otsus tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega mõisteti Kalle Florenilt välja hüvitis 157 628 krooni 40 senti ja kohtukulud 9000 krooni ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kasuks.

2.Kassatsioonkaebus rahuldada.

3.Tagastada Osaühingule KODUKOLLE LT. kassatsioonkaebuselt 1. märtsil 2005. a tasutud kautsjon 1577 (üks tuhat viissada seitsekümmend seitse) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. ERGO Kindlustuse Aktsiaselts esitas Lääne-Viru Maakohtusse hagi Osaühingu KODUKOLLE LT. (edaspidi OÜ Kodukolle) ja Kalle Floreni vastu 162 348 krooni 40 sendi saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ning Silja Villems 5. jaanuaril 2003. a kodukindlustuse kindlustuslepingu, millega kindlustati S. Villemsi kodune vara ja talle kuuluv Rakveres Õie tn 4 asuv elumaja. 8. jaanuaril 2003. a toimus selles majas tulekahju. 9. jaanuaril 2003. a esitas S. Villems hagejale avalduse kindlustushüvitise saamiseks. Hageja maksis S. Villemsile kindlustushüvitise 157 628 krooni 40 senti. Vastavalt Lääne-Virumaa Päästeteenistuse 23. jaanuari 2003. a kirjale tekkis nimetatud tulekahju valesti paigaldatud kütteseadme tõttu. Tunnistaja Jaak Villemsi ütluste ja kohtule esitatud arve-müügitðeki kohaselt osteti kaminahi koos paigaldusega OÜ-st Kodukolle. Viimane paigaldas kaminahju valesti ning põhjustas sellega S. Villemsile kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. OÜ Kodukolle jättis hageja hüvitisenõude rahuldamata, sest leidis, et kahju tekitamise eest vastutab kaminahju paigaldanud isik K. Floren.

Hageja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt 162 348 krooni 40 senti, s.o 157 628 krooni 40 senti S. Villemsile hüvitatud kahju ja 4720 krooni ETP Grupp AS-le makstud ekspertiisitasu.

2.Kostja OÜ Kodukolle palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei tellinud J. Villems OÜ-lt Kodukolle kaminahju paigaldust ega tasunud hagejale sellise teenuse eest. J. Villems sõlmis kaminahju paigaldamiseks lepingu K. Floreniga. OÜ Kodukolle ei ole K. Floreniga lepinguliselt seotud.

Kostja K. Floren hagi ei tunnistanud ning leidis, et ta ei ole süüdi kahju tekitamises. Kolmas isik (hageja poolel) S. Villems toetas haginõuet.

3.Lääne-Viru Maakohus rahuldas 23. märtsi 2004. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt OÜ-lt Kodukolle hageja kasuks välja 27 058 krooni 5 senti ja K. Florenilt 54 116 krooni 15 senti.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud hageja väide, et kostja OÜ Kodukolle kasutas K. Florenit pidevalt oma majandustegevuses.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Sama paragrahvi teise lõike järgi jaguneb vastutus isikute omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest isik vastutab. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt väheneb juhul, kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule.

K. Floren paigaldas kaminahju ohutusnõudeid rikkudes, mistõttu tekkis S. Villemsi elukohas tulekahju ja selle tulemusel S. Villemsile kahju. K. Floren on kahju tekkimise põhjustanud asjaolud omaks võtnud. OÜ Kodukolle on piisavalt tõendanud, et ta ei ole otseselt tulekahju tekkimises süüdi.

Seega on kaminahju teadlikust ebaõigest paigaldamisest tekkinud tulekahju K. Floreni, mitte OÜ Kodukolle tegevuse tagajärg. Seetõttu ei tule kostjate suhtes kohaldada VÕS § 138 lg 2 järgi solidaarvastutust. VÕS § 138 lg 3 kohaselt võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral võis isik kahju tekkimise põhjustada. Vastutus jaguneb 1/3 OÜ Kodukolle, kes kasutas K. Florenit oma majandustegevuse huvides, ja 2/3 K. Floreni vahel, kes ei suhtunud oma tegevusse piisavalt hoolikalt.

Lisaks leidis maakohus, et on põhjust vähendada nõutavat hüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel poole võrra, sest J. Villems paigaldas kaminahju majas oma äranägemise järgi ilma vastavate uuringute, projekti ja loata, luues olukorra, mis ohustas tema vara ja soodustas talle kahju tekkimist.

4.Hageja ning kostja OÜ Kodukolle esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Viru Ringkonnakohus rahuldas 1. veebruari 2005. a otsusega osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata kostja OÜ Kodukolle apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja hüvitise 157 628 krooni 40 senti ja kohtukulude katteks 9000 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et OÜ Kodukolle kasutas K. Florenit pidevalt oma majandustegevuses ahjude paigaldamisel. OÜ Kodukolle tegevusalade hulka kuulub tema põhikirja p 2.1. järgi kaminate, ahjude, pliitide jooniste koostamine, materjalide kalkuleerimine, müük ja ehitusteenus. Järelikult VÕS § 1054 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kolmandal isikul õigus esitada tema vastu tulekahjuga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Vastutuse nende isikute omavahelistes suhetes määratleb VÕS § 137 lg 2. Käesolevas asjas ei ole esitatud nõudeid nende isikute omavaheliste suhete kohta, mistõttu rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-t 1, kui tegi otsuse hüvitise vähendamise ja jagamise kohta kostjate vahel.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kindlustusandjana kolmandale isikule välja maksnud tulekahjuga seoses kindlustushüvitise 157 628 krooni 40 senti. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda juhul, kui mitu isikut peavad kohustuse solidaarselt täitma, kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtul puudus seaduslik alus hüvitise vähendamiseks 50% võrra kindlustusvõtja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Tunnistaja J. Villemsi käitumine või tegevus ei ole samastatav kindlustusvõtjast kolmanda isiku S. Villemsi käitumise või tegevusega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja OÜ Kodukolle esitas kassatsioonkaebuse. Ta palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt OÜ Kodukolle ja K. Floreni vastu, ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 6, sest ei andnud hinnangut kostja apellatsioonkaebuses toodud selgitustele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 kohaldamatuse kohta. Ringkonnakohus jättis hindamata hageja väite, et solidaarvastutuse kohaldamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleval juhul oli tegemist kahe erineva võlaõigusliku lepinguga, s.o müügilepinguga hageja ning J. Villemsi ja suulise töövõtuleping K. Floreni ning J. Villemsi vahel.

Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu hageja väitele, et käesoleval juhul ei saa kohaldada VÕS § 1054, sest kahju tekkis kütteseadme ebaõige paigaldamise tõttu. Kostja K. Floren leppis kütteseadme paigaldamise J. Villemsiga kokku ja teostas selle iseseisvalt. K. Floren on kahju tekkimise põhjustamise asjaolud korduvalt nii oma kirjalikes seletustes kui kohtuistungil omaks võtnud. VÕS § 1054 lg 1 kohaldamise eelduseks on teise isiku pidev kasutamine oma majandus- ja kutsetegevuses ja et teise isiku õigusvastane tegevus kahju tekitamisel on seotud isiku majandus- ja kutsetegevusega. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja põhikirjas majandustegevusena mainitud kütteseadmete paigaldamine ei kajastu äriregistris ega oma seega tähendust kolmandate isikute suhtes. Kostjal ei olnud võimalik tõendada negatiivset asjaolu, et K. Floren ei olnud temaga seotud. K. Floren ei olnud kostja esindaja ega tema poolt volitatud isik.

Ringkonnakohus jättis VÕS § 1054 kohaldamisel tähelepanuta VÕS § 232. Nimetatud sätte järgi on mõistetav kaminahju paigaldaja telefoninumbri olemasolu kaupluses ja selle edastamine kaminahju ostjatele.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti ka VÕS § 137, sest kostja on piisavalt tõendanud, et tema ei ole tulekahju tekkimises süüdi, vaid see on K. Floreni tegude otsene tagajärgi.

Ringkonnakohus on vaheldumisi viidanud nii lepingulisi kui lepinguväliseid suhted reguleerivatele sätetele. Nõuda üheaegselt nii lepingulise kui lepinguvälise kahju hüvitamist ei ole võimalik.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta J. Villemsi käitumise. S. Villems pidi kindlustusvõtjana tagama, et ükski isik, sh tema abikaasa ei suurendaks kindlustusriski (VÕS § 444).

7.Vastuses kassatsioonkaebusele leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. Ringkonnalohus tuvastas õigesti K. Floreni ja OÜ Kodukolle koostöö ning kohaldas õigesti vastutust mõlema isiku suhtes. Kostja K. Floren ei ole kostja OÜ Kodukolle kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud.

8.Riigikohtu istungil jäid kassaatori ja ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi lepingulised esindajad varem esitatud seisukohtade juurde. Kassaatori esindaja palus välja mõista kassatsiooniastmes kantud kohtukulu summas 19 765 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega mõisteti OÜ-lt Kodukolle hageja kasuks solidaarselt K. Floreniga välja hüvitis 157 628 krooni 40 senti ja kohtukulude katteks 9000 krooni. Tühistatud osas tuleb asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. K. Florenilt hüvitise ja kohtukulude väljamõistmise osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

10.Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse osaliselt ja tegi ise uue otsuse. TsMS § 330 lg 4 sätestab, et ringkonnakohus peab otsuse põhjendavas osas märkima ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Seaduste õige kohaldamise eelduseks on kõikide asjaolude kindlakstegemine, mis on kohaldatava õigusnormi koosseisulisteks tunnusteks. Ringkonnakohus on leidnud, et OÜ Kodukolle vastutab VÕS § 1054 lg 1 alusel, kuid on jätnud osa selle sätte kohaldamise eeldusi tuvastamata.

11.VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks on vaja kõigepealt tuvastada, et üks isik kasutab teist isikut pidavalt oma majandustegevuses, s.t üks isik teeb teisele isikule kestvusvõlasuhte raames sooritusi ehk osutab oma kohustust täites teenust. VÕS § 1054 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et teenuse osutaja tekitab õigusvastase teoga kahju isikule, kellega teenuse tellija ei ole lepingulises suhtes.

Lisaks õigusvastasusele tuleb VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks tuvastada ka süü (VÕS § 1050). Juhul, kui üks isik ei ole teist isikut oma majandustegevuses kasutanud pidevalt, võib ta vastutada teiselt isikult teenuse saamisel teise isiku õigusvastase ja süülise teo eest VÕS § 1054 lg 2 või 3 alusel.

12.Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas K. Floren osutas kaminahju paigaldamisega OÜ-le Kodukolle teenust (tegi soorituse) ning OÜ Kodukolle oli enne seda K. Florenit sellise teenuse saamiseks kasutanud oma majandus- või kutsetegevuses pidevalt. Teise isiku oma majandus- või kutsetegevuses kasutamine VÕS § 1054 lg 1 eeldusena ei tähenda lihtsalt isikute koostööd mingi eesmärgi saavutamiseks, vaid seda, et üks isik kasutab teise isiku teenuseid (vt käesoleva otsus p 11).

Kohtud on jätnud tuvastamata, kas ja mis lepingu OÜ Kodukolle ja K. Floren olid sõlminud ning kas ja mis liiki sooritusi K. Floren tegi OÜ-le Kodukolle.

13.TsMS § 330 lg 6 sätestab ringkonnakohtu kohustuse vastata apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohus on TsMS § 330 lg-t 6 rikkunud, jättes tähelepanuta OÜ Kodukolle apellatsioonkaebuse väite, et lepingu kaminahju paigaldamiseks sõlmisid K. Floren ja J. Villems.

Kolleegium leiab, et sellise lepingu olemasolu ei välista siiski seda, et lisaks sellele lepingule võisid K. Floren ja OÜ Kodukolle olla sõlminud lepingu, mille alusel K. Floren osutas kaminahju paigaldamise teenust ka OÜ-le Kodukolle. Sellisel juhul ei oleks välistatud ka OÜ Kodukolle vastutus S. Villemsi ees VÕS § 1054 alusel. Kaheldav oleks siis aga, et OÜ Kodukolle ja J. Villems sõlmisid lepingu kaminahju paigaldamiseks.

Ainuüksi asjaoludest, et OÜ Kodukolle põhikirjas oli tegevusalana loetletud ka kaminate ehitusteenus ning J. Villems arvas saavat kaminahju paigalduse teenuse OÜ-lt Kodukolle, ei saa järeldada, et OÜ Kodukolle ka tegelikult pakkus sellist teenust oma klientidele, sh J. Villemisile ja et ta sellise teenuse osutamiseks sai omakorda soorituse K. Florenilt.

14.VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt saab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, mis ei ole põhjustatud isiku surmast või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisest, nõuda VÕS 53. peatükis sätestatud alusel (s.o lepinguvälisel alusel) üksnes juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.

Seega on käesolevas asjas oluline tuvastada, kas lisaks J. Villemsile oli S. Villems OÜ-ga Kodukolle lepingulises suhtes ning missugused suhted olid J. Villemsil ja S. Villemsil K. Floreniga. Maakohus ja ringkonnakohus ei ole neid küsimusi käsitlenud.

15.TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 sätestab, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.

Nimetatud sätted reguleerivad vastutust kohustuse täitja ja kohustuse täitmise nõude võlausaldaja vahelises suhtes, mitte aga lepinguvälist suhet. Seega juhul, kui teenuse osutaja kasutab teist isikut enda asemel teenuse tegemiseks ja viimane tekitab tellijale kahju, vastutab teenuse osutaja tellija ees TsÜS § 132 lg 1 või 2 alusel, s.o lepingust tulenevalt. TsÜS § 132 lg-t 1 või lg-t 2 võib kohalduda ka juhul, kui kahju tekitatakse lepinguga kaitstud kolmandale isikule (VÕS § 81).

Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et OÜ Kodukolle leppis J. Villemisiga kokku kaminahju paigaldamises ja OÜ Kodukolle tellis omakorda paigaldamise teenuse K. Florenilt, siis on võimalik OÜ Kodukolle vastutus TsÜS § 132 lg 1 või lg 2 alusel S. Villemsi ees juhul, kui S. Villems oli OÜ Kodukolle ja J. Villemsi vahel sõlmitud lepinguga kaitstud kolmandaks isikuks.

16.Kui asja edasisel menetlemisel tehakse kindaks, et J. Villems sõlmis OÜ-ga Kodukolle lepingu kaminahju saamiseks koos selle paigaldamisega ja S. Villems oli selle lepinguga kaitstud kolmandaks isikuks ning kui kahju ärahoidmine oli selle lepingu üheks eesmärgiks, siis ei ole S. Villemsil õigus nõuda OÜ-lt Kodukolle kahju hüvitamist VÕS § 1054 lg 1 alusel (vt käesoleva otsuse p-d 14 ja 15).

Sellisel juhul tuleb lisaks TsÜS §-st 132 tuleneva vastutuse võimalikkusele kaaluda ka seda, kas OÜ Kodukolle vastutab tulenevalt VÕS § 217 lg-st 5. Viimati nimetatud sätte esimese lause kohaselt loetakse ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. VÕS § 217 lg 5 teise lause kohaselt kehtib esimeses lauses öeldu ka siis, kui asja paigaldas ostja ja ebaõige paigaldamine tulenes müüja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta.

VÕS § 217 lg 5 kohaldamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas K. Floren osutas OÜ-le Kodukolle kaminahju paigaldamise teenust.

17.Ringkonnakohus on õigesti tõlgendanud VÕS § 65 lg-t 1 ja VÕS § 137 lg-t 1. Maakohus kohaldas VÕS § 137 lg-t 2 ja 3 ebaõigesti. Solidaarkohustust jagatakse selle sätte alusel üksnes solidaarvõlgnike omavaheliste suhete raames. Maakohus kohaldas ekslikult ka VÕS § 138 lg-d 2 ja 3.

Nende sätete kohaldamiseks peab olema täidetud VÕS § 138 lg 1 rakendamise eeldus, s.o peab esinema olukord, kus on teada mitu võimalikku kahju tekitanud isikut, kuid ei suudeta kindlaks teha, kes neist kahju tekitas.

18.Asja uuel läbivaatamisel tuleb muuhulgas vastata hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus arvestas ebaõigesti S. Villemsi hooletust hüvitise vähendamise alusena.

19.Kuivõrd K. Floren ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust teda puudutavas osas, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust osas, millega ringkonnakohus mõistis hüvitise ja kohtukulud välja K. Florenilt.

20.Kohtukulude väljamõistmise otsustab asja lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.

A. Kull, H. Jõks, T. Tampuu

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.