← Eesti

3-3-1-83-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-83-04

  1. oktoober 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Aivar Krolli (Kroll) kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Rakvere büroo
  2. oktoobri
  3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 8865 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a kohtuotsus haldusasjas nr 2-3-60/2004 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. mai
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-60/2004 ja jätta jõusse Jõhvi Halduskohtu
  8. detsembri
  9. a otsus haldusasjas nr 3-252/
  10. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Lääne-Viru Politseiprefektuuri
  12. juuni
  13. a otsusega väärteoasjas nr 2590,03,002230 karistati Aivar Krolli Liiklusseaduse § 7419 alusel. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK)
  14. juuni
  15. a otsusega nr 4243 peatati alates otsuse tegemisest Aivar Krolli juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel kolmeks kuuks. Lääne-Viru Maakohtu
  16. oktoobri
  17. a määrusega ennistati Aivar Krolli kaebuse esitamise tähtaeg Lääne-Viru Politseiprefektuuri
  18. juuni
  19. a otsuse peale väärteoasjas nr 2590,03,
  20. Lääne-Viru Politseiprefektuuri
  21. märtsi
  22. a otsusega väärteoasjas nr 2590,03,000789 karistati Aivar Krolli Liiklusseaduse § 7417 ja § 7419 rikkumise eest. Aivar Kroll vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse. Lääne-Viru Maakohtu
  23. mai
  24. a otsusega väärteoasjas nr 4-37/03 (tl-d 41 ja 42) rahuldati kaebus Liiklusseaduse § 7417 alusel määratud karistuse osas. Muus osas jäeti vaidlustatud karistusotsus muutmata. ARK
  25. juuli
  26. a otsusega nr 4602 peatati Aivar Krolli juhtimisõigus Lääne-Viru Maakohtu
  27. mai
  28. a otsuse ja Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel kolmeks kuuks. Lääne-Viru Politseiprefektuuri
  29. märtsi
  30. a otsusega nr 2590,03,000669 karistati Aivar Krolli Liiklusseaduse § 7430 alusel joobes juhtimise eest. ARK
  31. oktoobri
  32. a otsusega nr 8865 peatati Aivar Krolli juhtimisõigus Lääne-Viru Politseiprefektuuri
  33. märtsi
  34. a otsuse nr 2590,03,000669 ja Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel kolmeks kuuks ning Liiklusseaduse § 413 lõike 9 alusel liideti ARK
  35. juuli
  36. a otsusega nr 4602 määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaja kandmata osa.
  37. Aivar Kroll taotles kaebuses Jõhvi Halduskohtule ARK
  38. oktoobri
  39. a otsuse nr 8865 tühistamist. Kaebaja leidis, et kaevatav haldusakt on antud Liiklusseaduse § 413 lõikes 10 sätestatud tähtaega ületades ja on seetõttu õigustühine. Haldusakt on õigusvastane, kuna selle andmise alusena on viidatud valele karistusotsusele. ARK vastuses kaebusele palutakse vaidlustatud otsust nr 8865 mitte tühistada ja täpsustatakse viidet ARK
  40. juuli
  41. a otsuse nr 4602 aluseks olnud karistusotsusele.
  42. Jõhvi Halduskohtu
  43. detsembri
  44. a otsusega haldusasjas nr 3-252/2003 jättis kohus Aivar Krolli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus leidis, et kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsus jäetakse kohtu poolt muutmata, siis jõustub kohtuvälise menetleja otsus kohtuotsuse jõustumise hetkest ning juhtimisõiguse peatamise otsuses on õiguspärane viidata vahetult kohtuvälise menetleja otsusele. Halduskohus leidis, et menetlustähtaja rikkumine üksi ei annaks alust juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks ka siis, kui ARK oleks rikkunud kaebaja kirjeldatud viisil menetlustähtaega.
  45. Aivar Krolli apellatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtule taotleti Jõhvi Halduskohtu otsuse tühistamist täies ulatuses. Apellant leidis: 1) kohtuvälise menetleja otsus ei jõustu, kui selle peale esitatakse kaebus kohtule (VTMS § 199 lõige 1). Kui kohtuotsusega jäetakse kaebus rahuldamata, on karistusotsuseks ikkagi kohtuotsus, mitte kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas. Vaidlusalune juhtimisõiguse peatamise otsus tugineb jõustumata kohtuvälise menetleja otsusel ja on seetõttu ebaseaduslik; 2) ARK
  46. oktoobri
  47. a otsus nr 8865 on õigustühine, kuna see ei ole tehtud Liiklusseaduse § 413 lõikes 10 sätestatud tähtaja jooksul. Lääne-Viru Maakohtu
  48. oktoobri
  49. a kohtumäärus, millega parandati kohtuotsuse resolutiivosas tehtud viga, ei muuda kohtuotsuse jõustumise aega hilisemaks. Otsus ei vasta HMS § 5 lõike 4 nõuetele. Kohus on valesti kohaldanud VTMS § 203 lõiget 3, mille kohaselt pööratakse karistusotsus täitmisele ühe aasta jooksul, kuna Liiklusseaduse § 413 lõige 10 on erinorm. ARK vastuses apellatsioonkaebusele leiti, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et kui kohtuotsusega jäetakse kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 132 lõike 1 alusel. Vastustaja leidis, et juhtimisõiguse peatamine ei ole karistava iseloomuga ning seetõttu ei lähtuta karistuse täitmisele pööramise tähtaegadest.
  50. Tartu Ringkonnakohtu
  51. mai
  52. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Jõhvi Halduskohtu
  53. detsembri
  54. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati ARK
  55. oktoobri
  56. a otsus nr
  57. Ringkonnakohus leidis, et kedagi ei saa halduskorras korduvalt karistada ühe ja sama teo eest ühe ja sama seadusesätte või ühe ja sama sotsiaalse huvi (õigushüve) kaitsva seadusesätte alusel. Juhtimisõiguse peatamine teo eest, mille eest Lääne-Viru Politseiprefektuuri
  58. märtsi
  59. a otsusega nr 2590,03,000669 on Aivar Krolli karistatud rahatrahviga 120 trahviühikut, on isiku teistkordne karistamine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  60. ARK kassatsioonkaebuses Riigikohtule taotletakse Tartu Ringkonnakohtu
  61. mai
  62. a otsuse tühistamist täies ulatuses. Kassaator leiab, et karistusena on käsitletav see, mis sõnaselgelt seaduses on karistuseks nimetatud. KarS ega Liiklusseadus ei näe sõnaselgelt ette, et juhtimisõiguse peatamine oleks lisakaristus. Väärtegude eest ei ole KarS-is üldse lisakaristusi ette nähtud. Kassaatori arvates on Liiklusseaduse § 413 alusel kohaldatav juhtimisõiguse peatamine mittekaristuslik sunnivahend ehk haldustõkend. Kassaator leiab, et juhtimisõiguse peatamisel on mittekaristuslik iseloom, sest sellega tagab riik nii nende isikute kui ka kaasliiklejate ohutuse. Kassaator leiab, et Riigikohtu
  63. veebruari
  64. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-1-04 ei tulene, et juhtimisõiguse peatamine oleks kehtiva regulatsiooni raames tõlgendatav karistusena.
  65. Aivar Krolli vastuses kassatsioonkaebusele leiab vastustaja, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  66. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel on isiku teistkordne karistamine ning kas see annab alust juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamiseks.
  67. Riigikohtu
  68. oktoobri
  69. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04 leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine on piisavalt koormav, et käsitada seda karistusena Põhiseaduse § 23 lõike 3 mõttes. Kohus arvestas ka asjaolu, et enne karistusõiguse reformi oli juhtimisõiguse peatamine reguleeritud karistusena formaalses mõttes. Sellele tuginedes järeldas kohus, et kuigi juhtimisõiguse peatab haldusorgan ning tegemist ei ole formaalselt karistusõiguse normiga, on tegemist karistusega materiaalses tähenduses. Tartu Ringkonnakohtu
  70. mai
  71. a otsuse põhjendustes leidis kohus, et juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 toodud alustel on käsitatav karistusena. Selles osas vastab ringkonnakohtu tõlgendus Riigikohtu üldkogu hilisemale tõlgendusele.
  72. Riigikohtu
  73. oktoobri
  74. a otsuses (asjas nr 3-4-1-10-04) leidis kohus, et Põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt ei ole põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhi- ja lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses. Kohus kontrollis, kas nimetatud juhtudel on juhtimisõiguse peatamise otsustamisel viidud läbi uus menetlus, mille käigus otsustati sisuliselt juhtimisõiguse peatamine. Riigikohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning järeldas seetõttu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tartu Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus ei ole kooskõlas Riigikohtu üldkogu poolt juhtimisõiguse peatamisele antud eelnimetatud tõlgendusega.
  75. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Tartu Ringkonnakohtu
  76. mai
  77. a otsus haldusasjas nr 2-3-60/2004 tuleb tühistada ning jõusse jääb Jõhvi Halduskohtu
  78. detsembri
  79. a otsus. Kautsjon tuleb tagastada.
  80. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Riigikohtu
  81. juuni
  82. a otsusega asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu
  83. oktoobri otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukoha muutmiseks alused puuduvad ning LS § 413 ei ole vastuolus Põhiseaduse § 23 lõikega
  85. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et
  86. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15 on Liiklusseaduse § 413 tunnistatud kehtetuks. Juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevad rakendussätted on kehtestatud Liiklusseaduse §-s
  87. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.