3-3-1-39-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-39-05

1. oktoober 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann Urmas Koidu (Koit) kaebus Kagu Maksuameti ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti nõude mittetunnistamiseks pankrotimenetluses Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a määrus haldusasjas nr 2-3-168/05 Urmas Koidu erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kagu Maksuamet tegi
5. augustil 2001 Eduard Himmale maksuettekirjutuse, mida E. Himma ei vaidlustanud.
6. oktoobril 2003 kuulutas Võru Maakohus välja E. Himma pankroti. Pankrotimenetluses esitas võlausaldaja Lõuna maksukeskus nõude summas 665 498 krooni, mille teine võlausaldaja Urmas Koit
7. aprillil 2004 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul osaliselt vaidlustas.
9. mail 2004 pöördus U. Koit kaebusega Tartu Halduskohtusse, taotledes Kagu Maksuameti ettekirjutuse osaliselt tühistamist ja "mitte tunnistada Maksu- ja Tolliameti esitatud nõuet Eduard Himma pankrotimenetluses summas 105 612,24". Tartu Halduskohtu
10. märtsi
11. a määrusega asjas nr 3-319/04 lõpetati U. Koidu kaebuse menetlemine HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtumääruses leiti, et
12. jaanuaril 2004 jõustunud Pankrotiseaduse § 106 lg 4 alusel pole
13. detsembril 2002 asjas nr 3-2-1-103-02 tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruses esitatud seisukohad halduskohtu pädevusest pankrotimenetluses enam kohaldatavad. Veel leidis halduskohus, et U. Koidu tühistamiskaebus pole esitatud tähtaegselt.
14. Menetluse lõpetamise määruse peale esitas erikaebuse U. Koit. Tartu Ringkonnakohtu
15. aprilli
16. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis samuti, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuid märkis täiendavalt, et tähtsust ei oma kaebuse esitamise tähtaja rikkumine, sest ka tähtaegse kaebuse korral kuuluks menetlus lõpetamisele samal alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
17. U. Koit taotleb erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Erikaebuse esitaja väidab, et on juhindunud Riigikohtu
18. detsembri
19. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, kus selgitati maksunõuete vaidlustamist pankrotimenetluses ja seda, et analoogilised asjad kuuluvad halduskohtu pädevusse. Veel väidab erikaebuse esitaja, et
20. jaanuaril 2004 jõustunud Pankrotiseadus ei sätesta kohtute pädevust analoogilistes asjades teisiti, kui varem kehtinud Pankrotiseadus. Riigikohtu
21. detsembri
22. a määruses on selgitatud ka kaebetähtaja arvutamist. See hakkab kulgema päevast, mil nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu vaieldi.
23. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Vastuses leitakse, et PankrS § 106 lg-st 1 tuleneb, et vaidlus nõuete tunnustamise üle toimub hagimenetluse korras, kusjuures hagejaks on võlausaldaja, kelle nõue jäi tunnustamata. Sama paragrahvi
24. lõike kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidlus pankrotiasja läbi vaatavale kohtule, milleks sama seaduse § 4 lg 1 järgi on maa- ja linnakohus. Pankrotiseaduse eelnõu (1085 SE I) seletuskirja kohaselt oligi eesmärk koondada kõik pankrotimenetlusega seonduvad erinevad kohtuvaidlused ühte kohtusse, mis oleks efektiivsem ja välistaks omavahel vastuolus olevate kohtuotsuste tegemise. PankrS § 106 selline tõlgendus on kooskõlas ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebetähtaja osas märgib Maksu- ja Tolliamet, et Riigikohus on
25. oktoobri
26. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 leidnud, et HKMS § 9 lg 1 järgi hakkab 30 päevane kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui isikul, kellele haldusorgan oli kohustatud haldusakti teatavaks tegema, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud. U. Koit pidi omama piisavat informatsiooni maksuettekirjutusest hiljemalt
27. märtsil 2004, sest siis teatas ta E. Himma pankrotihaldurile, et esitab maksunõudele vastuväite. Seega pole U. Koit esitanud kaebust tähtaegselt. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Selle asja lahendamiseks tuleb kõigepealt vastata küsimustele, kas
29. jaanuaril 2004 jõustunud Pankrotiseadus on võrreldes varem kehtinud seadusega muutnud maksunõuete vaidlustamise korda ja kas Riigikohtu
30. detsembri
31. a määruse asjas nr 3-2-1-103-02 põhiseisukohad on kohaldatavad ka pärast
32. jaanuari
33. Halduskolleegiumi kogu koosseis leiab, et maksunõuete vaidlustamise kord pankrotimenetluses peab olema ühtemoodi mõistetav nii pankrotimenetluse osalistele ja pankrotimenetluse organitele kui ka kohtutele. Seepärast on vajalik, et Riigikohtu üldkogu otsustaks asja lahendades, kas võrreldes varem kehtinud seadusega on muutunud maksunõuete vaidlustamise kord ja kas
34. detsembri
35. a kohtumääruse põhiseisukohad on kohaldatavad ka pärast
36. jaanuari
37. HKMS § 70 lg 1 p 2 näeb ette, et asi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui see on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast. Halduskolleegiumi kogu koosseisu arvates on tegemist asjaga, mis tuleb eelmärgitud asjaolude tõttu HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann