← Eesti

3-4-1-11-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-11-05

  1. oktoober 2005 Eesistuja Märt Rask ja liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Villu Kõve, Jüri Põld Kohtuasi Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada Vabariigi Presidendi taotlus ja tunnistada Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Riigikogu võttis
  3. märtsil
  4. a vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS), millega muudeti Riigikogu töökorra seadust (edaspidi RKTS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS) selliselt, et alates
  5. oktoobrist 2005 oleks keelatud Riigikogu liikmete samaaegne kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse ja vastupidi.
  7. mail 2005 võttis Riigikogu vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse (edaspidi vaidlustatud seadus), mis rakendussätte kohaselt jõustub
  8. oktoobril
  9. Vastuvõetud seadusega jäeti Riigikogu töökorra seadusest välja
  10. oktoobril 2005 jõustuma pidanud § 6 lõike 2 teine lause, mis oleks peatanud Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla- või linnavolikogu liikmena, ning tunnistati kehtetuks Riigikogu töökorra seaduse samuti
  11. oktoobril
  12. a jõustuma pidanud § 7 lõike 2 punkt 3, mille järgi Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla valla- või linnavolikogu liige.
  13. Vabariigi President jättis Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse
  14. mai
  15. a otsusega nr 848 välja kuulutamata ja tegi Riigikogule ettepaneku viia vaidlustatud seadus põhiseadusega kooskõlla. Vabariigi President leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse § 154 lõikest 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte, §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibi ning §-s 63 sisalduva ametite ühildamatuse põhimõttega.
  16. Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi vaidlustatud seadust
  17. juunil
  18. a ning võttis selle muutmata kujul uuesti vastu. Vabariigi President pöördus
  19. juunil
  20. a Riigikohtu poole taotlusega tunnistada Riigikogu töökorra seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. VABARIIGI PRESIDENDI JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  21. Vabariigi President leiab Riigikohtule saadetud taotluses, et vaidlustatud seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ameti ühildamatuse põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. Põhiseaduse §-st 154 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneva omavalitsuse autonoomia põhimõte eeldab, et volikogu tegevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel peab lähtuma eelkõige kohalikest oludest ning et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed saavad otsuseid langetada sõltumatult riigi keskvõimust, asetades esikohale kohalikud huvid. Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtte eesmärgiks on vältida võimu liigset kontsentreerumist. Võimude lahususe personaalset tasandit on rikutud, kui üks ja sama isik täidab üheaegselt kahe võimuharu funktsioone. Kohaliku omavalitsuse volikogu tegevus omavalitsusliku halduse teostamisel on käsitatav täidesaatva võimu teostamisena. Kohalikule omavalitsusele seadusega antud ülesannete otsustamisel ja korraldamisel asub kohaliku omavalitsuse volikogusse kuuluv Riigikogu liige teostama täidesaatvat riigivõimu, mis on võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttega vastuolus. Ühe isiku poolt erinevate võimufunktsioonide samaaegne täitmine ei ole kooskõlas ka põhiseaduse §s 63 sätestatud ametite ühildamatuse põhimõttega, mille üheks eesmärgiks on tagada Riigikogu liikmele võimalus keskenduda Riigikogu liikme ülesannete täitmisele.
  22. Seaduse vastu võtnud Riigikogu nimel arvamuse esitanud Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus on põhiseadusega kooskõlas. Kohalikku omavalitsust ei saa käsitada täidesaatva riigivõimu haru osana. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ja põhisisu on kohaliku elu küsimuste iseseisev otsustamine. Võimude lahususe põhimõtte rikkumise tuvastamiseks ei piisa asjaolust, et kohalik omavalitsus teostab talle seadusega pandud ülesannete täitmisel täidesaatva riigivõimu haru funktsioone. Kui riik volitab kohalikku omavalitsust riiklikke ülesandeid täitma, määratakse üleantava ülesande sisu seaduse või lepinguga ning riigivõimuorganitel puudub omavoli kohalike omavalitsuste suhtes. Täidesaatva riigivõimu organitel puudub käsu- ja distsiplinaarvõim volikogu liikmete suhtes, ka ei saa volikogu liikmed täidesaatva riigivõimu organilt tasu. Volikogu liikmeks olek ei ole käsitatav riigiametina põhiseaduse § 63 mõttes, kuna Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme positsioonide vahel puudub olemuslik huvide konflikt. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liige realiseerib kohalikul tasandil keskvõimu huve, annavad sellisele tegevusele hinnangu valijad. Euroopa Nõukogu kohaliku omavalitsuse harta kohaselt määratakse kohaliku esindusorgani tööga sobimatud tegevused kindlaks seadusandluse või õiguse üldpõhimõtetega. Riigikogu on leidnud, et Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametite ühildamise lubamine on mõistlik, kuna see ei takista Riigikogu liikme põhifunktsiooni täitmist, võimaldades samaaegselt olla kursis kohalike probleemidega. Põhiseaduskomisjoni korraldatud küsitluse kohaselt suudavad Riigikogu liikmed oma põhifunktsiooni kõrvalt volikogude töös osaleda ning suhtuvad oma kohustustesse tõsiselt.
  23. Õiguskantsler leiab, et Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus on osas, milles võimaldab Riigikogu liikmete samaaegset kuulumist kohaliku omavalitsuse volikogusse ning vastupidi, põhiseadusega vastuolus. Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb kohalikele omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel iseotsustusõiguse tagamises. Kui kohalike küsimuste otsustamisel kohaliku omavalitsuse volikogus saavad osaleda ka parlamendi liikmed, väheneb kohalike omavalitsuste iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsustamisel märgatavalt, kuna võib tekkida olukord, kus kohalike küsimuste otsustamisel lähtutakse pigem riigi huvidest kui kohalikest vajadustest. Kohaliku elu probleemidega kursis olemiseks ei pea olema volikogu liige. Lisaks mõjutab üheaegne kuulumine nii volikogusse kui Riigikogusse esindusorganite tegevuse stabiilsust. Seega on samaaegselt mõlemasse esinduskogusse kuulumist võimaldav regulatsioon vastuolus põhiseaduse § 154 lõikega
  24. Ametite ühildamatuse põhimõte seisneb muuhulgas ühele isikule samaaegselt kahe erineva võimuvolituse omistamise keelus, mille eesmärgiks on huvide konflikti vältimine. Teiseks ametite ühildamise keelu eesmärgiks on tagada Riigikogu liikmete pühendumine parlamendi tööle. Põhiseadus seob ametite ühildamise keelu mõistega "riigiamet", mida tuleb tõlgendada laiendavalt. Võimuharude kolmikjaotust silmas pidades on kohaliku omavalitsuse tegevuse puhul tegu laiemas mõttes täidesaatva võimu teostamisega. Eriti riigi poolt kohalikule omavalitsusele pandud kohustuste täitmise üle otsustamisel on kohaliku omavalitsuse volikogu funktsionaalselt riigi täidesaatva võimu osaks. Seega tuleb Riigikogu liikme poolt kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena töötamist käsitada töötamisena teises riigiametis. Regulatsioon, mis üheaegset kuulumist mõlemasse esindusorganisse võimaldab, on põhiseaduse § 63 lõikega 1 ja § 64 lõike 2 punktiga 1 vastuolus. Riigikogu ja volikogu liikme samaaegne kuulumine mõlemasse esindusorganisse ei ole kooskõlas ka personaalse võimude lahususe põhimõttega. Olukorras, kus riigiametnik täidab üheaegselt olemuselt vastandlikke ülesandeid ja taotleb vastandlikke eesmärke, võib tekkida huvide konflikt ja sellest tulenevad minetused oma ülesannete täitmisel. Näiteks võib kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuuluvate Riigikogu liikmete osalemine riigieelarve üle otsustamisel kaasa tuua omavalitsuste ebavõrdse kohtlemise.
  25. Justiitsminister on seisukohal, et Vabariigi Presidendi vaidlustatud seadus ei ole põhiseadusega vastuolus. Kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks olev kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine pole ühegi riigivõimu haru funktsioonide otsene teostamine. Neid ülesandeid täidab kohalik omavalitsus riigist sõltumatult. Eesti põhiseadus ei vaatle omavalitsuse teostamist riigivõimu teostamisena. Seega ei ole Riigikogu liikme tegevus kohaliku omavalitsuse volikogus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel vastuolus horisontaalse võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Ehkki oma põhiülesannete kõrval viib kohalik omavalitsus ellu ka riigi antud ülesandeid, on nimetatud ülesanded oma olemuselt sekundaarse iseloomuga ega mõjuta omavalitsuste toimimist olemuslikult. Nende ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse volikokku kuuluva Riigikogu liikme poolt ei saa reaalselt ohustada võimude lahutamise põhjuseks olevaid väärtusi. Mitmed Euroopa demokraatlikud riigid ei näe topeltmandaadi võimaldamises konflikti võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Riigikogu liikmete kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise keelamine ei ole tulemuslik vahend, välistamaks keskvõimu kontrolli kohaliku omavalitsuse teostamise üle. Arvestades kohaliku poliitika erakonnastumise taset, on erakondadel võimalik mõjutada kohaliku omavalitsuse teostamist kesktasandi huvides ka nende volikokku kuuluvate erakonna liikmete kaudu, kes ei ole Riigikogu liikmeteks. Kuulumine paralleelselt nii Riigikogusse kui kohaliku omavalitsuse volikogusse annab parema ülevaate mõlema võimutasandi probleemidest ning võimaluse tõstatada Riigikogus kohalike omavalitsuste jaoks olulisi küsimusi. Selline lahendus ei ole vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega. Ametite ühildamatuse põhimõtte kohaselt ei tohi Riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olekut ei saa lugeda riigiametis olekuks avaliku teenistuse seaduse järgi. Ka riigiameti mõiste laiemast tähendusest lähtudes ei ole võimalik käsitada kohaliku volikogu liiget riigiametis oleva isikuna. Samuti ei vasta kohaliku omavalitsuse liige ühelegi Riigikohtu poolt riigiameti mõiste sisustamisel kirjeldatud kriteeriumile. Mõningate riiklike ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse poolt on sekundaarse tähendusega. Ka ei riku kohaliku omavalitsuse volikokku kuulumine nõuet, et Riigikogu liige keskenduks oma tööle Riigikogus. Lisaks võib Riigikogu liikmetelt võimaluse võtmist kuuluda samaaegselt kohalikesse volikogudesse käsitada Riigikogu liikme üldise võrdsusõiguse ning passiivse valimisõiguse ebaproportsionaalse piiramisena. ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED
  26. Riigikogu poolt
  27. märtsil 2002 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §ga 71 täiendati Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõiget 2 ja § 7 lõiget
  28. Täiendamise järgselt peab Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõike 2 sõnastus alates
  29. aasta
  30. oktoobrist olema järgmine: "Lisaks käesoleva paragrahvi
  31. lõikes loetletud juhtudele lõpevad Riigikogu liikme volitused enne tähtaega ka tema poolt Eesti kodakondsuse kaotamisel vastavalt kodakondsuse seadusele (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442) või tema asumisel käesoleva seaduse § 7
  32. lõikes nimetatud ametisse. Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla või linnavolikogu liikmena peatuvad." Riigikogu töökorra seaduse § 7 lõike 2 punkti 3 sõnastus peab alates
  33. aasta
  34. oktoobrist olema järgmine: "Riigikogu liige ei või oma volituste ajal: /.../ 3) olla valla- või linnavolikogu liige; /.../."
  35. Riigikogu võttis käesoleva aasta
  36. mail vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mille § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse
  37. märtsil 2002 vastu võetud ja veel jõustumata Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõike 2 teist lauset ning § 7 lõike 2 punkti 3 alates
  38. oktoobrist
  39. Vabariigi President on käesolevas asjas vaidlustanud nende Riigikogu töökorra seaduse sätete põhiseaduspärasuse. Vaidlusalused Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse § 1 punktid 1 ja 2 sätestavad: "§
  40. Riigikogu töökorra seaduses /.../ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 redaktsioonist, mis jõustub
  41. aasta
  42. oktoobril, jäetakse välja teine lause; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3, mis jõustub
  43. aasta
  44. oktoobril, tunnistatakse kehtetuks; /.../."
  45. Vabariigi Presidendi taotluse rahuldamata jätmise korral taastuks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse väljakuulutamise ja avaldamise järgselt enne
  46. märtsi 2002 kehtinud olukord. Riigikogu töökorra seaduse § 6 lõige 2 oleks sellisel juhul järgmine: "Lisaks käesoleva paragrahvi
  47. lõikes loetletud juhtudele lõpevad Riigikogu liikme volitused enne tähtaega ka tema poolt Eesti kodakondsuse kaotamisel vastavalt kodakondsuse seadusele (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442) või tema asumisel käesoleva seaduse § 7
  48. lõikes nimetatud ametisse." Riigikogu töökorra seaduse § 7 lõikest 2 jääks välja punkt
  50. Riigikogu poolt
  51. märtsil 2002 vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga 72 täiendati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lõiget 2 punktiga 11, mis pidi jõustuma
  52. oktoobril
  53. Muudatuse jõustumise järgselt oleks KOKS § 19 lõike 2 punkt 11 sätestanud: "

(2)Volikogu liikme volitused peatuvad: /.../ 11) Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni;" Riigikogu võttis
  1. mail 2005 vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse. Selle seaduse § 11 punktiga 1 muudeti alates
  2. oktoobrist 2005 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lõike 2 punkti
  3. Muudatuste jõustumise järgselt sätestab KOKS § 19 lg 2 p 11: "
(2)Volikogu liikme volitused peatuvad: /.../ 11) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;" PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Vabariigi President taotleb käesolevas asjas Riigikohtult väljakuulutamata jäetud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimist. Vabariigi President jättis Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna ta leiab, et Riigikogu liikme võimalus kandideerida ja kuuluda valituks osutumise korral Riigikogu liikmeks olekuga samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikokku ei ole kooskõlas põhiseaduse § 154 lõikes 1 sisalduva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte, §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte ning §-s 63 sisalduva ametite ühildamatuse põhimõttega. Vabariigi Presidendi seisukohta toetab õiguskantsler, Riigikogu ja justiitsminister aga peavad vaatlusalust regulatsiooni põhiseaduspäraseks. Kõigepealt analüüsib kolleegium kujunenud olukorda. I
  2. Ametis oleval Riigikogu liikmel on põhiseaduse § 156 lõikest 2 ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenev õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel.
  4. aastal Riigikogu töökorra seaduses tehtud muudatus, mis jõustuks
  5. oktoobril 2005, välistaks selle, et isik samaaegselt täidab Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid. Selle seadusemuudatuse järgi lõpevad Riigikogu liikme volitused Riigikogus, kui ta pärast valimisi asub kohaliku omavalitsuse volikokku. Kui ta pärast valimisi volikokku ei asu, siis jätkab ta oma ülesannete täitmist Riigikogus, kuid tema volitused volikogus peatuvad. Kui ta pärast oma volikogu liikme volituste peatumist asub volikokku, siis lõpevad tema volitused Riigikogus. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest (KOKS § 19 lg 1).
  6. Riigikogus
  7. mail
  8. a vastu võetud ja Vabariigi Presidendi poolt
  9. mail
  10. a välja kuulutamata jäetud seadus, mille põhiseaduspärasuse üle käesolevas asjas vaieldakse, looks jõustumise korral olukorra, kus Riigikogu liige võiks samaaegselt täita riigikogu liikme ülesandeid ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid.
  11. Riigikogu töökorra seaduses
  12. a tehtud muudatuste rakendamiseks tehti
  13. a ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses muudatus, mis pidi samuti jõustuma
  14. oktoobril
  15. KOKS § 19 lõike 2 punkti 11 järgi pidid volikogu liikme volitused peatuma Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni.
  16. mail
  17. a muudeti KOKS § 19 lõike 2 punkti 11, sätestades, et volikogu liikme volitused peatuvad Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni.
  18. mail
  19. a KOKS § 19 lõike 2 punktis 11 tehtud muudatus seisnes selles, et sättest jäeti välja fraas "Riigikogu liige" ja sellega hakati reguleerima volikokku valitud Vabariigi Valitsuse liikme volituste peatumist volikogus. Selle muudatuse kuulutas Vabariigi President välja
  20. mail
  21. a ja see muudatus jõustub
  22. oktoobril
  23. a, sõltumata käesoleva vaidluse tulemustest.
  24. Viimati nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus ei takista käesoleva vaidluse lahendamist, sest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses
  25. ja
  26. a tehtud muudatused, mis puudutavad Riigikogu liiget, on korralduslikku laadi. Riigikogu liikme õigus täita samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid sõltub Vabariigi Presidendi poolt
  27. mail 2005 välja kuulutamata jäetud seaduse põhiseaduspärasusest. II
  28. Kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadusemuudatus tähendaks olulist muudatust valimisõiguses. Järgnevalt uurib kolleegium seda, kas sellise olulise seadusemuudatuse tegemine vahetult enne valimisi on lubatav. Kolleegium märgib, et sarnast probleemi pidi Riigikohus lahendama ka
  29. a vahetult enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  30. juuli
  31. a otsust asjas nr 3-4-1-7-02 - RT III 2002, 22, 251).
  32. Vaidlustatud seadus võeti vastu käesoleva aasta
  33. mail ja selle jõustumise tähtaeg on käesoleva aasta
  34. oktoobril. Kohaliku omavalitsuse valimised, mille tulemusi seadusega tehtud muudatused oluliselt mõjutavad, toimuvad KOVVS § 2 teise lause kohaselt valimisaasta oktoobrikuu kolmandal pühapäeval.
  35. aastal on kohaliku omavalitsuse volikogude valimise päevaks
  36. oktoober. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 35 lõigete 1 ja 2 järgi algab kandidaatide registreerimiseks esitamine
  37. päeval enne valimispäeva. Arvesse tuleb võtta ka seda, et
  38. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega Riigikogu töökorra seadusesse tehtud muudatuste jõustumise tähtajaks on samuti
  39. oktoober
  40. a. Seega tekiks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse jõustumisel olukord, kus Riigikogu liikme kohaliku omavalitsuse volikokku kuulumise keeld ei jõustukski.
  41. Arvestades seda, et Riigikogu muutis kolm kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisprotsessi algust oluliselt valimisreegleid, peab kolleegium vajalikuks eraldi käsitleda tehtud muudatuste kooskõla põhiseaduse §-st 10 tuleneva demokraatia põhimõttega ning seda, kas vaatlusaluses regulatsioonis sisaldub muudatuste rakendamiseks mõistlik tähtaeg.
  42. Põhiseadus ei sätesta otsesõnalist keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne valimisi. Kolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Käesoleval juhul on vahetult enne valimisi tehtud muudatused ilmselgelt suunatud parlamendis olevate poliitiliste jõudude positsiooni parandamisele kohalikel valimistel võrreldes parlamendiväliste erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega. See ei ole kolleegiumi arvates kooskõlas demokraatia põhimõttega. Kolleegium ei saa demokraatia põhimõtte nõuetest johtuvalt aktsepteerida olukordi, kus võimul olevad poliitilised jõud teevad mitu aastat ette teada olevates valimisreeglites olulisi muudatusi vahetult enne valimisi enda kasuks.
  43. Kolleegium ei saa ütelda, milline on mõistlik aeg valimisreeglistikus oluliste muudatuste tegemiseks. Kolleegium on aga seisukohal, et valimisreeglistikus tehtud muudatus, mis peaks jõustuma ajal, mil põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi võib veel toimuda kohtuvaidlus Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud valimisõigust piirava regulatsiooni põhiseaduspärasuse üle, on tehtud ilmselgelt hilinenult. Miinimumnõudeks valimisreeglistiku muutmisel on kolleegiumi arvates see, et olulist muudatust kavandav seadus tuleb võtta vastu arvestusega, et see saaks jõustuda aegsasti enne valimisi. Nii valijal kui kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks.
  44. Järeldust, et riigikogu töökorra seaduses nii olulise muudatuse tegemine pole põhiseaduspärane, ei saa kummutada väitega, et
  45. oktoobri
  46. a kohalikel valimistel kandideerivatel Riigikogu liikmetel on õiguspärane ootus asuda valituks osutumisel lisaks Riigikogu liikme ülesannetele täitma ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid. Sellist ootust pole seepärast, et juba
  47. a võeti vastu seadusemuudatus, mis keelab sellise ametite ühitamise ning seda keeldu tühistav väljakuulutamata seadus, mille põhiseaduspärasuse üle käesolevas asjas vaieldakse, ei saa anda mingit õiguspärast ootust. Vastupidi, käesoleva vaidluse objektiks olev seadusemuudatus on loonud õigusselgusetu olukorra, mis seisneb selles, et ei kandidaat ega valija tea seda, kas valituks osutunud Riigikogu liige tohib või ei tohi ühitada Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid. Kolleegium on seisukohal, et Riigikogu pole sellise olukorra loonud seaduse vastuvõtmisel arvesse võtnud õigusselguse põhimõtet.
  48. Eeltoodust ei saa aga teha järeldust, et käesolevas asjas kujunenud olukord kahjustab oluliselt valijaskonna aktiivset valimisõigust. Käesolev kohtuotsus jõustub enne valimispäeva ja valijatel on võimalus teostada oma tahet õigusselges olukorras.
  49. Kuna kolleegium jõudis järeldusele, et vaidlustatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-st 10 tulenevate demokraatia põhimõtte nõuetega, siis rahuldab ta Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistab Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Villu Kõve, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.