← Eesti

3-1-1-86-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-86-05 Otsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi T.L. väärteoasi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-175/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud Resolutsioon
  7. Kassatsioon rahuldada.
  8. Tühistada Tallinna Linnakohtu otsus T.L. väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. T.L-le koostati
  10. detsembril
  11. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 10.41, juhtides Tallinnas P teel sõiduautot kiirusega 80+/-5 km/h, ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega Stalker nr 24625 (taatlemistunnistus nr 0309001). Menetlusalune isik esitas väärteoprotokollile vastulause, milles väitis, et ta ei ole protokollis kirjeldatud rikkumist toime pannud. Lisaks leidis menetlusalune isik, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade Stalker nr 24625 ei vastanud
  12. detsembril
  13. a kehtinud õigusaktides esitatud nõuetele, mistõttu on mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid lubamatud. MõõteS § 7 lg 3 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister
  14. aprilli
  15. a määrusega nr 112 kehtestanud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded. Määruse lisa punkti 7.3 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite puhul metroloogiline kontroll (tüübikinnitus ja taatlemine) kohustuslik, kusjuures täpsusnõudeks on kiirustel kuni 100 km/h +/-3 km/h ning taatluskehtivusajaks üks aasta. Eesti Standardiameti poolt
  16. juulil
  17. a väljastatud Mõõtevahendi Tüübikinnitustunnistuse nr SA 34/3.45.98 kohaselt on kiirustel alla 100 km/h kiirusemõõturi Stalker mõõtetulemuse laiendmääramatus liikuva objekti kiiruse hindamisel +/-5 km/h. Lisaks nähtub tüübikinnitustunnistusest, et tüübikinnitus kehtib viis aastat, s.o
  18. juulini
  19. a, tüübikinnitust pikendatud ei ole. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse lisa p-le 7.3 on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusemõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Kiirusemõõtur Stalker nr 24625 oli enne
  20. detsembrit
  21. a viimati taadeldud
  22. mail
  23. a, mistõttu oli selle taatluskehtivusaeg möödunud. Põhja Politseiprefektuuri
  24. jaanuari
  25. a otsusega karistati T.L. väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni). Otsuses märgiti, et mõõteseade Stalker oli taadeldud
  26. mail
  27. a. Taatlemise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt oli taatluskehtivusajaks kaks aastat ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on kinnitanud, et enne
  28. maid
  29. a taadeldud kiirusemõõtjatele väljastatud tunnistused kehtivad eelmises seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega kehtib kasutatud mõõtevahendi taatlemise tunnistus kuni
  30. maini
  31. a. Seoses tüübikinnituse väidetava puudumisega märgiti otsuses, et MõõteS § 50 lg 4 kohaselt piisas kuni
  32. jaanuarini
  33. a mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks taadeldud mõõtevahendi kasutamisest. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kinnituse kohaselt ei lõpe tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja lõppemisel varem kasutusele võetud mõõtevahendite kasutamise õigus.
  34. T.L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole vastanud vastulauses esitatud seisukohale, et mõõtevahendi täpsus ei vastanud mõõtmise ajal kehtinud õigusaktides esitatud täpsusnõuetele. Kaebaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, et taatlus kehtis
  35. maini
  36. a. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, mille alusel kohtuväline menetleja väidab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kinnitusel kehtivad enne
  37. maid
  38. a taatluse läbinud ja taatlustunnistuse saanud kiirusemõõtjatele väljastatud tunnistused eelmises seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
  39. Tallinna Linnakohtu
  40. aprilli
  41. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu arvates olid kaebaja väited, et tema ei ole väärtegu toime pannud, paljasõnalised. T.L. süüd kinnitavad tunnistaja J.E. ütlused, kes nägi sündmust pealt ja kinnitas, et liikluseeskirja rikkumine fikseeriti nõuetekohaselt. Väärteoasja materjalidest nähtub, et mõõteseade Stalker nr 24625 oli läbinud metroloogilise kontrolli
  42. mail
  43. a ja tema taatlustunnistus kehtib kuni
  44. maini
  45. a. Seda kinnitas ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon oma
  46. märtsi
  47. a kirjas nr 5-5/
  48. Tallinna Linnakohtu
  49. aprilli
  50. a otsuse peale esitas kassatsiooni T.L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kassatsioonis leitakse, et linnakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna ei kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust, kuigi VTMS § 133 p 6 seda nõuab. Seejuures jäeti vastamata kaebuses esitatud väitele, et kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 74 p 8, kuna ei vastanud kõigile vastulauses esitatud argumentidele. Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et kiiruse ületamine on tuvastatud nõuetekohaselt ja kasutatud mõõtevahendi taatlus oli kehtiv.
  51. maist
  52. a kehtima hakanud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  53. aprilli
  54. a määruse nr 112 "Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded" lisa p-ga 7.3 sätestati liiklusjärelevalves kasutatavatele mõõtevahenditele uus taatluskehtivusaeg üks aasta varasemalt ette nähtud kahe aasta asemel. Kuna uue määrusega lühendati taatluskehtivusaega ühele aastale, möödus kasutatud mõõtevahendi taatluskehtivusaeg
  55. mail
  56. a ning
  57. detsembril
  58. a ei olnud mõõtevahendiga saavutatud mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Mõõteseadus ega selle alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus ei näe ette, et enne määruse jõustumist kiirusemõõtjatele teostatud taatluste taatluskehtivusajaks on varemkehtinud õigusaktides sätestatud tähtaeg. Lisaks korratakse varasemaid seisukohti, et mõõtevahendit ei tohtinud kasutada ka seetõttu, et selle täpsus ei vastanud mõõtmise ajal kehtinud õigusaktides esitatud täpsusnõuetele ning et mõõtevahendil puudus tüübikinnitus. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  59. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõteriista Stalker nr 24625 taatluskehtivusaeg oli möödunud. Kohtuväline menetleja ja Tallinna Linnakohus tuginesid oma otsustes Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni seisukohale, et taatluskehtivusaegu puudutava üleminekusätte puudumisel tuleb lähtuda enne
  60. maid
  61. a taadeldud kiirusemõõturite puhul nende taatlemise ajal kehtinud regulatsioonist ning nende taatluskehtivusaeg on kaks aastat taatlustunnistusel märgitud kuupäevast. Nimetatud seisukoht on siiski ekslik. Õiguskirjanduse (vt I. Pilving. Õigusriigi printsiip ja normitehnika, lk 85) kohaselt tähendab varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid. Sama seisukohta kinnitab ka senine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktika, mille kohaselt rikub pärast uue seaduse jõustumist eelmise seaduse alusel antud määruse kohaldamine Põhiseaduse § 87 p 6 ning õiguskindluse põhimõtet (vt
  62. juuni
  63. a otsus asjas 34-1-5-98 - RT III 1998, 58, 939 ja
  64. veebruari
  65. a otsus asjas 3-4-1-3-01 - RT III 2001, 6, 62). Eelnevast tuleneb, et üleminekusätete puudumisel pidid kasutatavad mõõtevahendid vastama
  66. maist
  67. a jõustunud määrusega esitatud nõuetele. Veelgi enam, majandus- ja kommunikatsiooniministri
  68. aprilli
  69. a määrust täiendati
  70. augusti
  71. a määrusega, lisades muuhulgas rakendussätte (
  72. aprilli
  73. a määruse lisa juurde käivate märkuste p 6), mis sätestab järgmist: "6) Punkti 4.2 kolmandas veerus toodud taatluskehtivusaega «2 aastat» kohaldatakse enne
  74. maid
  75. a taadeldud arvestitele alates hetkest, kui on lõppenud majandusministri
  76. novembri
  77. a määruse nr 38 «Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivusajad» (RTL 2000, 124, 1979; 2002, 52, 75; 137, 2013) §-s 12 neile sätestatud taatluskehtivusaeg." Seega näeb määrus ette endise taatluskehtivusaja edasikestmise ainult Lisa punktis 4.2 nimetatud mõõtevahendite (mehaanilised külmaveearvestid, mille näitude alusel toimub vee-ettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing) puhul.
  78. Tulenevalt MõõteS § 50 lg-st 4 ei ole taatlemata mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.o puudub kindlus, et mõõtetulemus on õige. Seega ei ole usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Kuna sellest tulenevalt ei ole võimalik tõendada T.L. sõidukiirust, tuleb VTMS § 174 p 4 alusel Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.