← Eesti

3-1-1-96-05

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-96-05 Otsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi S.K. süüdistusasi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi; A.K. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning J.R. süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a kohtuotsus Kaebuste esitaja ja kaebuste liik S.K. kaitsja Kaido Kooga, J.R. kaitsja Nele Tammemäe ja A.K. kaitsja Kristiina Tederi kassatsioonid Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  8. mai
  9. a kohtuotsus S.K. süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises ja turustamises ning J.R. süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi
  10. mail
  11. a toimepandud avaliku varguse episoodis. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  12. Kriminaalasi saata tühistatud osas Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  13. S.K. kaitsja Kaido Kooga ja J.R. kaitsja Nele Tammemäe kassatsioonid rahuldada osaliselt. A.K. kaitsja Kristiina Tederi kassatsioon jätta rahuldamata.
  14. Välja mõista 849,60 krooni (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti) Advokaadibüroo Küllike Namm kasuks.
  15. Välja mõista J.R-lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 viitenumber 2800050562) 849,60 krooni (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti) kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Lääne-Viru Maakohtu
  17. jaanuari
  18. a kohtuotsusega tunnistati S.K. süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 11 päeva. A.K. tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. J.R. tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 8 päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud 7 kuud ja 29 päeva. Sama otsusega tunnistati süüdi L.K., M.J. ja M.M., kuid nende osas ei ole Riigikohtule kassatsiooni esitatud. S.K. mõisteti süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi selles, et: - ööl vastu
  19. septembrit
  20. a omandas ta R-s S tänaval T.J. mootorsaage ja muid tööriistu kokku 28 700 krooni väärtuses, olles teadlik, et need on M.M. ja L.K. poolt varastatud, - ööl vastu
  21. septembrit
  22. a omandas ta P-s A.H. garaažist OÜ H 9 mootorsaagi ja kompressori ning A.H. õhupüssi, olles teadlik, et need on M.M. ja L.K. poolt varastatud. S.K. viis varastatud esemed oma majja X külas. Ta müüs T.J.-le kuulunud 4 mootorsaagi, OÜ H mootorsaed ja kompressori. A.H. õhupüstoli müüs S.K. kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikutele. Ülejäänud esemeid hoidis ta oma elukohas kuni
  23. oktoobrini
  24. a, mil politseitöötajad need läbiotsimise käigus ära võtsid. A.K. mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi selles, et: -
  25. juulil
  26. a tungis ta koos L.K.ga aknaklaasi lõhkumise teel R-s A tn x A OÜ kontorisse, kust varastas 4 satelliittüünerit ja 700 krooni sularaha, -
  27. augustil
  28. a tungis ta koos L.K-ga rõduukse kaudu J.O. korterisse, kust varastas esemeid kokku 31 826 krooni väärtuses. J.R. mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi selles, et: -
  29. jaanuaril
  30. a tungis ta koos L.K-ga ja M.J-iga keldriakna lahtimurdmise teel T.U. majja, kust varastas esemeid kokku 7150 krooni väärtuses, -
  31. mail
  32. a varastas ta avalikult, kuid vägivallata I.M. korterist viimasele kuulunud televiisori väärtusega 3450 krooni. Maakohus leidis, et kohtualuste süü on tõendatud ja nende tegudele antud juriidiline hinnang on õige. S.K. süü on tõendatud eelkõige kaaskohtualuse L.K. usaldusväärsete ütlustega ja nende käsitamine rõõnana ei ole põhjendatud. L.K. ütlustega haakuvad kannatanute ütlused, läbiotsimise protokoll, asitõendite vaatluse protokoll, kõneeristused ja vastus päringule. S.K. enda ütlusi pidas kohus ennastõigustavateks. A.K. süüditunnistamisel võttis kohus arvesse L.K. ühetaolisi ütlusi, mida omakorda kinnitavad A.K., L.K. ja kannatanu J.O. telefonide kõneeristused, vastus päringule, kannatanu J.O. ning osaliselt ka kohtualuse A.K. enda ütlused. Kohtu hinnangul on ka A.K. vastu antud L.K. ütlused usaldusväärsed ja nende käsitamine rõõnana ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et J.R. on õigesti süüdi tunnistatud I.M. televiisori avalikus varguses. J.R. väide, et ta võttis televiisori I.M. poja S.S. 10 000 kroonise võla katteks viimaste teadmisel, ei ole tõendatud. J.R-l ei olnud õigust I.M. varale. Viimane ei olnud J.R-le võlgu ega andnud lubadust ise S.S. võlgu tasuda. Taolise kohustuse kolmandale isikule panemine tagaselja on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 kohaselt ebaseaduslik.
  33. Teiste hulgas esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonid S.K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Viitas, A.K. kaitsja advokaat Kristiina Teder ja J.R. kaitsja advokaat Nele Tammemäe.
  34. Viru Ringkonnakohtu
  35. mai
  36. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus J.R.le mõistetud karistuse osas. J.R. tunnistati
  37. mail
  38. a toimepandud kuriteoepisoodi eest süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangitust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Lääne-Viru Maakohtu
  39. mai
  40. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 8 päeva vangitust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 11 kuud ja 27 päeva. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Esitatud apellatsioonid jäid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega S.K. süüküsimuses ja karistamises ning lükkas ümber apellatsiooni väite, et S.K. on süüdi tunnistatud üksnes kaaskohtualuse L.K. ütluste põhjal. Ringkonnakohus rõhutas, et viimase ütlusi toetavad ka läbiotsimise protokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll. Kohus ei olnud nõus A.K. kaitsja apellatsioonis esitatud väitega tõendite valikulise hindamise kohta. Asjale lisatud kõneeristused luges ringkonnakohus kaudseks tõendiks, mis kogumis teiste tõenditega annab põhjust järelduseks, et A.K. on kuritegudega puutumuses. Mobiiltelefoni nr X mobiilsidemasti piirkonna positsioneerimist
  41. veebruaril
  42. a ja vastava tõendi väljanõudmist ei pidanud kohus vajalikuks, sest kohtu käsutuses olevad tõendid piisavad A.K. süü tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, et J.R. tuleb süüdi tunnistada ja karistada I.M. televiisori avalikus varguses. Kogutud tõendid ei anna põhjust järelduseks, et I.M. oli nõus oma vara üleminekuga võõrasse valdusesse. J.R. viis teleri enda koju, mis tõendab süüdlase tahtlust võõra vara omastamiseks. Väljudes kaitsja N. Tammemäe apellatsioonist, pidas ringkonnakohus vajalikuks mõista J.R-le uus liitkaristus raskendamata tema olukorda. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  43. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid S.K. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, A.K. kaitsja advokaat Kristiina Teder ja J.R. kaitsja advokaat Nele Tammemäe.
  44. S.K. kaitsja leiab, et tõendite kogum ei anna alust järelduseks, et tema kaitsealune oleks süüdistuses märgitud esemeid omandanud või turustanud. Isegi kui aktsepteerida kohtute järeldust, et arvestades varastatud esemete hulka, väärtust ja seda kuidas asjad S.K. auto peale pandi, pidi viimane mõistma, et need on varastatud, ei kvalifitseeru tema tegu KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, vaid KarS § 22 lg 3 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi, s.o salajasele vargusele kaasaaitamisena. Kaitsja palub S.K. süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.
  45. A.K. kaitsja advokaat K. Teder leiab, et A.K. süü on tõendamata ja palub oma kaitsealuse õigeks mõista. Ta märgib, et L.K. ütlusi tuleb käsitada rõõnana. Süüdimõistva otsuse rajamine üksnes kaaskohtualuse ütlustele on ebaõige ja vastuolus kohtupraktikaga. A.K. süüditunnistamisel on kohtud tuginenud kõneeristustele, mis on oma olemuselt oletuslikud. Kaitsja viitab siinkohal ka KrMS § 409 rikkumisele kohtute poolt.
  46. J.R. kaitsja N. Tammemäe vaidlustab J.R. süüditunnistamise I.M. televiisori varguses ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 7.1 J.R. käitumine ei kvalifitseeru avaliku vargusena, sest ei toimunud võõra valduse murdmist kohtualuse poolt. Tõendid kinnitavad J.R. ütlusi, et ta saavutas S.S. võla osas kokkuleppe P.A-ga ning I.M. televiisori võttis ta üksnes tagatiseks, lubades see võla tasumisel tagastada. 7.2 J.R. käitumises puudub varguse subjektiivne külg – tahtlus. Kohtuotsused on selles küsimuses motiveerimata. 7.3 Ringkonnakohus ei ole hinnanud apellatsioonis esitatud väidet KarS § 17 sätestatud koosseisueksimuse kohta. J.R. on kogu menetluse vältel väitnud, et tema ettekujutuse kohaselt saavutati tema, I.M. ja P. A. vahel kokkulepe võla tasumise viisis ja ajas. Tema arvates olid I.M. ja P. A. nõus televiisori äraviimisega S.S. võla tagatisena. Arvestades seda, et nimetatud isikud ütlesid hiljem kokkuleppest lahti, tuleb J.R. käitumist käsitada koosseisueksimusena KarS § 17 mõttes. Tahtluse puudumise tõttu tuleb J.R. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 7.4 Kassator leiab, et maakohtu otsus on J.R. osas motiveerimata ja selle resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). Ringkonnakohus on jätnud apellatsioonile vastamata ja ebaseadusliku otsuse selles osas muutmata. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta apellatsioonis esitatud tõendite analüüsi J.R., I.M. ja S.S. ja P.A. ütluste kohta. Kaitsja leiab, et apellatsioonis märgitud tõendid annavad alust järelduseks, et J.R. ei varastanud televiisorit, vaid viis selle vastavalt kokkuleppele ja omaniku nõusolekule enda juurde võla tagatiseks, kuid omandamise eesmärgita. Eeltoodu põhjal palub kassaator J.R. I.M. televiisori varguses õigeks mõista.
  47. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör leiab oma kassatsioonivastuses, et kassatsioonid ei ole põhjendatud ja nendes sisalduvad seisukohad ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  48. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega, tühistab Viru Ringkonnakohtu
  49. mai
  50. a kohtuotsuse S.K. süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamises ja turustamises ning J.R. süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi
  51. mail
  52. a toime pandud I.M. televiisori avalikus varguses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 p 7 alusel.
  53. Kohtud on S.K. süüdi tunnistanud ja karistanud kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises vähemalt teist korda. Riigikohus leiab, et kohtud on õigesti hinnanud S.K. teadlikku tegevust kaaskohtualuste M.M. ja L.K. poolt varastatud esemete hoidmisel enda elukohas X külas. Kuid kohtuotsustes puudub tõendite analüüs selle kohta kuidas ja milliste tõendite alusel jõudis kohus veendumusele, et S.K. on süüdi eelnimetatud vara omandamises ja turustamises vähemalt teist korda. Maakohus on põhiliselt tuginenud kaaskohtualuse L.K. kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, et S.K. ja M.M. pidid varastatu ära müüma, mida nad osade saagidega ka tegid ning et S.K. andis varastatud asjade müügist saadud rahast talle 8000 krooni (II kd tl 198). Kohtuistungi protokollidest nähtub, et kohtus L.K. eelviidatud ütlusi ei kinnita. Sellises olukorras tulnuks eriti hoolikalt kontrollida L.K. ütluste usaldusväärsust ja põhjendada, miks eelistati kohtueelses menetluses saadud ütlusi kohtuistungil antud seletusele. Eeltoodud põhjustel tühistab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse S.K. süüdi tunnistamises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi osas, millega jäeti jõusse maakohtu küllaldaselt põhjendamata kohtuotsus S.K. süüdi tunnistamises eelnimetatud vara omandamises ja turustamises vähemalt teistkordselt süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ja saadab kriminaalasja selles osas samale kohtule uueks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kaitsja K. Kooga kassatsiooni osaliselt.
  54. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks korrata oma varasemas praktikas väljendatud ja J.R. kaitsja N. Tammemäe kassatsioonis osundatud seisukohta, et kriminaalasja analüüs peab vastama õiguspraktikas ja -teoorias omaksvõetud reeglitele. Kohtuotsusest peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 3-1-148-03, RT III 2004, 4, 40 ja 3-1-1-99-04, RT III 2004, 28, 306). Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et kohtud ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud J.R. tahtlust I.M. televiisori varguse kõigi objektiivse külje tunnuste suhtes olukorras, kus süüdistatav on järjekindlalt kinnitanud, et tema arusaamist mööda aktsepteerisid nii I.M. (vara omanik) kui ka P.A. (viimase elukaaslane) televiisori hõivamist vara omaniku poja võla katteks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.R. kaitsja tõstatas juba apellatsioonis küsimuse J.R. võimalikust eksimusest vara valdaja (omaniku) nõusolekus valduse ülemineku kohta. Ringkonnakohus on jätnud apellatsiooni selle osas täiesti tähelepanuta, ning KarS § 17 lg-s 1 sätestatud koosseisueksimuse tunnuste esinemise võimaluse J.R. tegevuses kontrollimata. Põhjendamata ei ole ringkonnakohus kontrollinud apellatsioonis tõstatatud etteheidet tõendite valikulise hindamise kohta maakohtu otsuses. Kriminaalkolleegium leiab, et sellega on ringkonnakohus rikkunud KrMS § 331 lg 2 sätteid, mis kohustab arutama kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus on selles osas põhjendamata (KrMS § 339 p 7). Samas tuleb asja uuel arutamisel silmas pidada, et J.R. tahtlus on KarS § 17 lg 1 mõistes välistatud üksnes juhul, kui ta ei pidanud vara valdaja vastuseisu televiisori äraviimiseks isegi mitte võimalikuks. Eeltoodud põhjustel tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse ka J.R. süüdimõistmise ja karistamise I.M. televiisori avalikus varguses ning saadab kriminaalasja selles episoodis samale kohtule uueks arutamiseks. J.R. kaitsja N. Tammemäe kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  55. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et A.K. kaitsja K. Tederi kassatsioonis tõstatatud küsimused ei anna põhjust A.K. suhtes tehtud kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeks mõistmiseks. Riigikohus aktsepteerib ringkonnakohtu poolt esitatud analüüsi tõendite lubatavuse kohta A.K. süü tuvastamisel. Ringkonnakohtu käsutuses olev tõendite kogum on küllaldane A.K. süüdi tunnistamiseks ja karistamiseks KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi. A.K. kaitsja advokaat K. Tederi kassatsiooni rahuldamiseks ei ole alust.
  56. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p-st 7, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
  57. mai
  58. a kohtuotsuse osaliselt ja saadab kriminaalasja tühistatud osas samale kohtule uueks arutamiseks.
  59. J.R. kaitsja määratud korras advokaat Nele Tammemäe esitas Riigikohtule taotluse 849,60 krooni õigusabikulude hüvitamiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb Advokaadibüroo Küllike Namm kasuks välja mõista 849,60 krooni. KrMS § 186 lg 1 alusel kuulub see summa väljamõistmisele J.R-lt riigi kasuks. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.