3-1-1-103-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-103-05 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi J. U. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 järgi Vaidlustatud kohtulahend Ida-Viru Maakohtu
3. juuni
4. a otsus väärteoasjas nr 4-19/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. U. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud Resolutsioon
7. Rahuldada kassatsioon.
8. Tühistada Ida-Viru Maakohtu
9. juuni
10. a otsus J. U.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. J. U.-le koostati
12. detsembril
13. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta
14. oktoobril
15. a kell 14.50 ei andnud Jõhvis X 9 maja hoovis mootorsõidukit juhtides teed paremalt lähenevale sõidukile ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Ida Politseiprefektuuri
16. jaanuari
17. a otsusega karistati J. U.-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest LS § 7417 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut (2700 krooni).
18. J. U. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Ida-Viru Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et temal oli liikumisel eesõigus. Liiklusnõudeid rikkus teine liiklusõnnetuse osapool, kelle auto tagurdas tee vasakul poolel.
19. Ida Viru Maakohus tühistas
20. juuni
21. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega J. U.-i karistati LS § 7417 järgi rahatrahviga 2700 krooni ja karistas teda LS § 7417 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut (1200 krooni). Kohus leidis, et M. K. oleks parkimisalalt teele sõites pidanud J. U.-i juhitud autole teed andma. Samuti leidis kohus, et M. K. rikkus LE § 3, mis näeb ette parempoolse liikluse. Samas asus kohus seisukohale, et J. U. rikkus LE § 123, kuna ei suutnud ohu ilmnemisel autot peatada ja kokkupõrget vältida.
22. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. U.-i kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses leitakse, et kohus on väljunud väärteoprotokolli piirest ning karistanud J. U.-i rikkumise eest, mida väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohus oleks pidanud lõpetama menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimelt tuvastas maakohus, et J. U. ei pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud tegu, s.t ta ei rikkunud paremalt lähenevale sõidukile tee andmise kohustust ega põhjustanud sellega liiklusõnnetust.
24. Asudes hindama, kas J. U. on rikkunud mõnda muud LS sätet, väljus kohus väärteoasja arutamise piiridest, rikkudes sellega VTMS § 87, mille kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, küll aga võib kohus muuta õiguserikkumise kvalifikatsiooni (vt Riigikohtu
25. mai
26. a otsus asjas nr 3-1-175-03 - RT III 2003, 21, 200 p 7). Väärteoprotokolli kohaselt põhjustas J. U. liiklusõnnetuse sellega, et ei andnud teed paremalt lähenevale sõidukile. Kohus leidis aga, et kuigi J. U. ei rikkunud paremalt lähenevale sõidukile tee andmise nõuet, põhjustas ta liiklusõnnetuse sellega, et ei valinud sobivat sõidukiirust. Sobiva sõidukiiruse mittevalimist aga J. U.-le väärteoprotokollis ette heidetud ei olnud.
27. Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 järgi on VTMS §-s 29 nimetatud asjaolude ilmnemisel väärteomenetluse lõpetamata jätmine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob endaga VTMS § 175 p-st 2 tulenevalt kaasa otsuse tühistamise. Kuna Ida-Viru Maakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et J. U. ei pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist, lõpetab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS § 174 p-le 4 tuginedes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi