Obsah (4)

§ 77§ 181§ 53§ 54

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-46-05 19. oktoober 2005 Eesistuja T

§ 77

lg 1 sätestab huvitatud isiku võimaluse täituri toimingute õiguspärasuse vaidlustamiseks, ei välista see tema õigust pöörduda vastava tuvastamiskaebusega halduskohtusse juhul, kui kaebaja soovib kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist edaspidise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seda seisukohta toetab HKMS § 6 lg 3 p-s 1 ja §-s 7 sätestatu, aga ka protsessiökonoomika põhimõte.

§ 77

lg 1 teenib eeskätt isiku õiguste kohese kaitse tagamise ja võimaliku kahju ärahoidmise, mitte niivõrd tekkinud kahju hüvitamise eesmärki.

1. Arvesse võttes, et kaebaja on esitanud nii tuvastamis- kui ka kohustamiskaebuse eesmärgiga esitada riigi vastu hiljem kahju hüvitamise nõue, kuuluvad kaebaja need nõuded läbivaatamisele halduskohtus.
2. Valga Maakohtu kohtutäiturite
3. ja
4. mail 2004 koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktidest nähtuvalt arestiti lisaks kohtumääruses nimetatud esemetele ka Sulaoja tee 25 asuv kõrvalhoone. Kuna kõrvalhoone arestimiseks puudus kohtmäärusest tulenev alus, oli selle üleskirjutamine ja arestimine kohtutäiturite poolt õigusvastane. Muude esemete arestimine toimus kohtumääruse kui täitedokumendi täitmiseks.
5. Kaebuse esitajal on võimalik nõuda talle õiguspäraselt arestitud vara suhtes tekitatud kahju hüvitamist M. Treialilt kui isikult, kelle vastutavale hoiule vara anti, mitte riigilt.
6. Põhjendatud on kaebus osas, milles palutakse vastustajat kohustada arestitud vara tagastama. Kuna Täitemenetluse seadustikus ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub regulatsioon, kuidas peaks toimuma vara tagastamine juhul, kui hagi tagamise abinõu kohaldamine lõpeb, tuleb vara tagastamisel lähtuda

§-s 181 sätestatust, mis reguleerib tagasitäitmist tsiviil- ja teistes asjades tehtud lahendite tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel. Vastavalt nimetatud sättele tuleb isikule tagastada kõik see, mis temalt tühistatud lahendi alusel oli sisse nõutud. Seega peab arstitud vara tagastamise isikule korraldama sama ametiisik (kohtutäitur) või institutsioon, kes vara arestimist algselt läbi viis, mitte isik, kelle hoiule vara anti. Kuna Kohtutäituri seaduse §-st 2 tulenevalt ei ole kohtutäitur erinevalt varasemast enam riigiametnik ega tööta kohtu alluvuses, vaid Justiitsministeeriumi valitsemisalas, peab vara tagastamist korraldama Justiitsministeerium. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Treial ja Justiitsministeerium.
2. A. Treiali kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsust osas, mis puudutab arestitud vara maksumuse hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramist. Kassaator leiab, et temalt on vara ära võtnud kohtutäitur, s.t avalik võim, kes on ka kohustatud vara tagastama. A. Treial ei nõustu sellega, et ta peaks vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks (v.a kõrvalhoonet puudutavas osas) esitama hagi Mare Treiali vastu, kelle kätte anti vara hoiule.
3. Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega tühistati osaliselt halduskohtu otsus ja tehti tühistatud osas uus otsus, millega tunnistati Valga Maakohtu kohtutäiturite tegevus vara (kõrvalhoone) üleskirjutamisel ja arestimisel õigusvastaseks ning kohustati Justiitsministeeriumi korraldama Valga Maakohtu
4. mai
5. a määruse alusel arestitud ja Mare Treialile hoiule antud vara üleandmine Arnold Treialile. Kassaator palub nimetatud osas teha uus otsus, millega jätta rahuldamata A. Treiali apellatsioonkaebus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab:
6. Ringkonnakohus on eiranud tavapärast kahjunõude menetlemise skeemi, mille kohaselt tuleb esmalt välja selgitada kahju tekkimine ja selle suurus ning alles seejärel hinnata kahju tekitaja tegevuse õigusvastasust ning põhjusliku seose olemasolu.
7. Käesoleval juhul ei tulene kaebeõigus HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja §-st 7, nagu ringkonnakohus ekslikult leiab. Halduskohtu pädevusse ei kuulu HKMS § 3 lg 2 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Teistsuguse menetluskorra täitetoimingute õiguspärasuse kontrollimiseks näeb ette Täitemenetluse seadustik. Ringkonnakohtu seisukoht, et isikul on õigus vaidlustada HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul mistahes täitetoiming või sellest keeldumine, teeb mõttetuks

§-st 77 tuleneva vaidlustusmehhanismi. Seadus on sätestanud erikorra, mida tuleb avalik-õiguslikke toiminguid vaidlustades järgida. Halduskohus saab täitetoimingu õiguspärasust hinnata üksnes esitatud kahjunõude menetlemisel, tuvastades õigusvastasuse üksnes kui kahjunõude ühe koosseisulise elemendi. Ka senine kohtupraktika on korduvalt rõhutanud, et halduskohtu pädevusse kuuluvad vaid täituri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuded. 3. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 181

, kohustades Justiitsministeeriumi korraldama arestitud ja Mare Treiali hoiule antud vara üleandmine. Justiitsministeeriumil puudub sellise kohustuse täitmiseks igasugune seadusest tulenev alus.

1. Vara hoidmise õiguslik alus on sisuliselt ära langenud ja hoidjal tekib kohustus vara tagastada. Vara tagastamise kohustus saab tekkida vaid isikul, kellele vara on hoiule antud, s.t Mare Treialil. Riigilt ei ole võimalik selle vara tagastamist nõuda. Justiitsministeeriumil ei ole võimalik teha ka ühtegi toimingut selle vara tagastamise korraldamiseks, s.t ei ole võimalik täita ringkonnakohtu otsust.
2. Vajalik on Riigikohtu ühene seisukoht küsimuses, kas halduskohtu pädevuses on ka kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ilma kahjunõuet esitamata.
3. Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses A. Treiali kassatsioonkaebusele märgitakse, et kuna kogu muu vara (v.a kõrvalhoone) arestimist ei ole ringkonnakohus õigusvastaseks tunnistanud, ei saa ka riigile panna kohustust selle vara kadumise või hävimise korral hüvitada tekkinud kahju. A. Treial ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Mis puutub Justiitsministeeriumi (riigi) kohustamisse vara tagastamiseks, leiab Justiitsministeerium, et asja väljaandmist saab nõuda vaid isikult, kelle käes see on, kuid riigi käes vaidlusalust vara ei ole. Vastuses rõhutatakse ka Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et ministeerium ei saa viia läbi toiminguid tagasitäitmiseks, vaid seda saab teha Kohtutäituri seaduse alusel vaba elukutse pidajana tegutsev kohtutäitur. Kohtutäiturile esitatava täitedokumendina oleks käesoleval juhul vaadeldav hagi tagamise määrus koos seda tühistava Viljandi Maakohtu määrusega.
4. A. Treial leiab kirjalikus vastuses Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebusele, et kuna Riigikohtu erikogu on tema kaebuse saatnud lahendamiseks halduskohtule, ei kuulu kohtu pädevuse küsimus enam vaidlustamisele. Vastuses leitakse, et ringkonnakohus kohaldas õigesti

§ 181. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12.

Kassatsioonkaebuste lahendamisel võtab kolleegium esmalt seisukoha halduskohtu pädevuse osas käesoleva haldusasja lahendamisel (I), seejärel annab hinnangu ringkonnakohtu põhjendustele kohtutäiturite tegevuse õiguspärasuse (II), vara tagastamise korraldamise kohustuse (III) ja kahju hüvitamiseks kohustatud isiku (IV) kohta. Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonkaebuste rahuldamise küsimuse (V). I

1. Vastavalt Riigikohtu erikogu seisukohtadele kuuluvad kaebused kohtutäituri tegevuse peale lahendamisele maa- ja linnakohtutes (erikogu
2. märtsi
3. a määrus asjas nr 3-3-4-3-02 - RT III 2002, 10, 98) ja pärast
4. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks lahendamisele halduskohtus (erikogu
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-3-4-2-02 - RT III 2002, 13, 138). Viimati nimetatud lahendis märkis erikogu, et Riigivastustuse seaduse (RVastS) § 1 lg-st 1 ja § 17 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtu pädevuses igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine, millest võib erandeid teha seadusega. Riigikohtu
7. märtsi
8. a määrusega asjas nr 3-3-4-1-04 (RT III 2004, 9, 98) lahendas erikogu A. Treiali kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu küsimuse. Nimetatud määruses leidis erikogu, et kehtivas õiguses ei sätestata eraldi, milline kohus on pädev lahendama kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebusi. Seega on erikogu arvates tegemist vaidlustega, mis HKMS § 3 lg-st 2 ja RVS § 17 lg-st 1 tulenevalt kuuluvad halduskohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 1 alusel kohtutäituri tegevuse üldkohtus vaidlustamata jätmine ei takista viidatud määruse kohaselt kahju hüvitamise kaebuse lahendamist halduskohtus. Halduskohus peab seejuures otsustama, kas kohtutäituri tegevus on olnud õigusvastane. Riigikohtu erikogu
9. aprilli
10. a määrusest asjas nr 3-3-4-2-02 lähtuvalt on kujunenud ka edaspidine kohtupraktika kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebuste menetlemisel (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
11. veebruari
12. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-04 - RT III 2004, 7, 72).
13. Erikogule esitatud materjalidest nähtuvalt pöördus A. Treial kohtusse pärast
14. jaanuari
15. Erikogu leidis
16. märtsi
17. a määruses asjas nr 3-3-4-1-04, et kui A. Treial taotleb kohtutäiturite tekitatud kahju hüvitamist, on tema kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
18. Käesoleva haldusasja materjalide kohaselt on halduskohus eeltoodud põhimõtteid arvestades piisava põhjalikkusega püüdnud välja selgitada A. Treiali eesmärki halduskohtusse pöördumisel ja palunud tal oma nõudeid täpsustada. Halduskohus on pakkunud kaebuse esitajale ka võimalust kasutada oma õiguste efektiivsemaks kaitsmiseks kvalifitseeritud õigusabi, kuid kaebaja on sellest keeldunud, väites, et soovib õigusabi kasutada alles kahjunõude esitamisel. Haldusasja menetlemise käigus on välja selgitatud, et A. Treial on esitanud kaebuse kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks vara arestimisel ja arestitud vara tagastamiseks kohustamiseks. Ta ei ole esitanud kaebust kahju hüvitamiseks, kuid on järjekindlalt rõhutanud, et soovib käimasolevas kohtumenetluses kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse tuvastamist just seetõttu, et edaspidi esitada kaebus vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et kuigi

§ 77

lg 1 sätestab huvitatud isiku võimaluse täituri toimingute õiguspärasuse vaidlustamiseks, ei välista see tema õigust pöörduda vastava tuvastamiskaebusega halduskohtusse juhul, kui kaebaja soovib kohtutäiturite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Sel viisil kindlaks tehtud kohtutäituri tegevuse õigusvastasus omab tuvastuslikku tähendust vaid kahju hüvitamise nõude lahendamisel halduskohtus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17. märtsi 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-03 (RT III 2003, 9, 93) leidnud, et seadus ei sätesta

§-s 77 sätestatud tähtaegade järgimata jätmise tagajärgi. Samas lahendis märkis tsiviilkolleegium veel, et Täitemenetluse seadustiku kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamist sätestavad normid annavad kohtutäiturile võimaluse kiiresti oma viga parandada ning samas tagatakse kontroll kohtutäituri tegevuse üle. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna kaebaja on esitanud nii tuvastamis- kui ka kohustamiskaebuse eesmärgiga esitada riigi vastu hiljem kahju hüvitamise nõue, kuuluvad kaebaja need nõuded läbivaatamisele halduskohtus. Ringkonnakohus on seejuures põhjendatult osundanud lisaks HKMS § 6 lg 3 p-s 1 ja §-s 7 sätestatule ka menetlusökonoomika põhimõttele. II

1. A. Treial taotleb, et tuvastataks kohtutäiturite tegevuse õigusvastasus Valga Maakohtu
2. mai
3. a määruse alusel vara arestimisel tervikuna. Ringkonnakohus on tuvastanud, et Valga Maakohtu kohtutäiturite
4. ja
5. mail 1994 koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktidest nähtuvalt arestiti lisaks kohtumääruses nimetatud esemetele ka Sulaoja tee 25 asuv kõrvalhoone. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kohtutäiturite tegevus oli õigusvastane osas, mis puudutab kõrvalhoone arestimist, kuna selleks puudus täitedokumendist (hagi tagamise määrus) tulenev alus. Samuti nõustub kolleegium seisukohaga, et ülejäänud vara arestimine toimus hagi tagamise määruse alusel ja selle täitmiseks kooskõlas seadusega. Kuna asjas ei ole tuvastatud, et kohtutäiturid oleksid vara (v.a kõrvalhoone) arestimisel rikkunud täitemenetluse reegleid, on ringkonnakohus põhjendatult pidanud kohtutäiturite tegevust selles osas õiguspäraseks. III
6. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus ekslikult

§-le 181 tuginedes kohustanud Justiitsministeeriumit korraldama Valga Maakohtu

1. mai
2. a määruse alusel arestitud ja Mare Treialile hoiule antud vara üleandmist Arnold Treialile.
3. Mare Treial on allkirjastanud vara üleskirjutamise ja arestimise
4. mai
5. a akti nr T-1699 ja
6. mai
7. a akti nr T-1699/94 (tl 68-76), millega ta võttis vara vastutavale hoiule.

§ 53

lg 4 (vara arestimise aegses sõnastuses) nägi ette, et hoiule antud vara raiskamise, võõrandamise või varjamise eest vastutab vara hoidja seadusega sätestatud korras. M. Treial on oma allkirjaga eelnimetatud aktidel ka kinnitanud, et on teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest. 19. Nagu kolleegium märkis käesoleva otsuse punktis 16, toimus vara arestimine muu vara osas peale kõrvalhoone õiguspäraselt. Ringkonnakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et Täitemenetluse seadustikus ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub regulatsioon, kuidas toimub arestitud vara tagastamine juhul, kui hagi tagamise abinõu kohaldamine lõpeb. Arestitud vallasasjade hoidmise küsimusi reguleerivad

§-d 53-

1. Need sätted ei reguleeri vara hoidmist aga ammendavalt. Seetõttu peab kolleegium käesoleva asja lahendamisel ka täitemenetluse käigus arestitud vara hoiu korral kohaldatavateks Tsiviilkoodeksi kuni
2. juulini 2002 kehtinud hoiusuhteid reguleerivaid sätteid ning Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 12 tulenevalt VÕS
3. peatüki vastavaid sätteid. Mõlema osundatud regulatsiooni kohaselt peab hoidja tagastama hoiule antud vara. Vara tagastamise kohustus on hoiu instituudi olemusest tulenevalt üks hoidja põhilisi kohustusi. Ka täitemenetluse käigus vallasasjade õiguspärasel arestimisel tekkinud hoiusuhte puhul on hoidja kohustatud vara tagastama hoiuleandjale ja vara tagastamise või tagastamise korraldamise kohustust ei saa panna avalikule võimule (kohtutäiturile). Kui vara tagasisaamine on takistatud, saab tagastamisele kuuluva vara hoiuleandja oma õiguste kaitseks kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid maa- või linnakohtusse pöördudes. IV
4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et A. Treialil on võimalik nõuda talle õiguspäraselt arestitud vara osas tekitatud kahju hüvitamist M. Treialilt kui isikult, kelle vastutavale hoiule vara anti, mitte riigilt. Ajas ei ole vaidlust selle üle, et vara oli antud M. Treiali vastutavale hoiule.

§ 54

lg 3 kohaselt vastutab hoitavale varale tekitatud kahju eest hoidja seaduses sätestatud korras. A. Treiali kui hoiuleandja õigus nõuda hoiule antud varaga seonduva kahju hüvitamist M. Treialilt tuleneb eelkõige hoiusuhet reguleerivatest Tsiviilkoodeksi ja Võlaõigusseaduse sätetest. Samuti võib A. Treiali nõudeõigus tuleneda TsMS § 162 lg-st 1, mis sätestab, et pärast hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist on kostjal õigus nõuda, et hageja hüvitaks kahju, mis talle tekitati hageja taotlusel määratud hagi tagamisega. V 21. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium Justiitsministeeriumi kassatsioonkaebuse osaliselt ja jätab rahuldamata A. Treiali kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi kohustamist arestitud vara üleandmise korraldamiseks. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jäetakse rahuldamata Arnold Treiali kaebus vara tagastamiseks kohustamiseks. Justiitsministeeriumile tuleb kautsjon tagastada ning A. Treiali tasutud kautsjon arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Henn Jõks, Jüri Põld