← Eesti

3-3-1-33-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-33-05

  1. oktoober
  2. a Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Vlamink Invest OÜ kaebus Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
  3. novembri
  4. a Esmar Ehituse AS-le väljastatud ehitusloa nr 28369 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus haldusasjas nr 2-3/127/05 Vlamink Invest OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a otsus haldusasjas nr 3-83/04 ja Tallinn Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  9. veebruari
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3/127/05 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tallinna Linnavolikogu kehtestas
  12. detsembri
  13. a otsusega nr 293 Lepiku tee 60, 55a ja Kõlviku tee 2a, 2b ja 5a maa-ala detailplaneeringu. Detailplaneeringu algatajaks oli TKM Vara OÜ, kelle õigusjärglane OÜ Devon Vara tellis nimetatud detailplaneeringu ala kvartalisiseste teede ja insenerivõrkude ehitusprojekti.
  14. detsembril 2000 andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet OÜ-le Devon Vara ehitusloa nr 25171 detailplaneeringu ala insenerivõrkude ehitamiseks.
  15. detsembril 2000 sõlmis Vlamink Invest OÜ Devon Vara OÜ-ga lepingu detailplaneeringu ala teede- ja insenerivõrkude projekti "ostmiseks koos kõigi õiguste ja kohustustega". Vlamink Invest OÜ ehitas
  16. aprillil 2001 välja vee- ja kanalisatsioonitrassi Põldma tänava ja Lepiku tee vahelisel lõigul.
  17. augustil 2001 anti trassile kasutusluba. Tallinna Linnavolikogu
  18. mai
  19. a otsusega nr 105 kohustati linnavalitsust valmistama ette volikogu otsuseid vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade kehtestamiseks ja vee-ettevõtjate määramiseks. Tallinna Linnavolikogu
  20. juuni
  21. a otsusega nr 214 määrati Tallinnas 12 ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonda. Tallinna Linnavolikogu
  22. novembri
  23. a otsusega nr 396 määrati põhitegevuspiirkonna ettevõtjaks AS Tallinna Vesi. Tallinna Linnavolikogu
  24. mai
  25. a otsusega nr 142 määrati viieks aastaks Mähe aiandusühistu vee-ettevõtjaks Mähe 1 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas AS Esmar Ehitus ja MTÜ Energia Mähe.
  26. novembril 2002 andis Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (TSAPA) Esmar Ehituse ASle ehitusloa nr 28369 "Mähe 1 vee-, kanalisatsiooni- ja sadevee ehitusprojekti" kohta. TSAPA
  27. novembri
  28. a kirjaga teavitati Vlamink Invest OÜ-d ehitusloa andmisest Esmar Ehitus AS-le. Kirjas märgiti, et viimase ehitusloa maht kattub osaliselt OÜ-le Devon Vara väljastatud ehitusloa mahuga, ning peeti OÜ-le Devon Vara ehitusprojekti elluviimist ebaotstarbekaks.
  29. Vlamink Invest OÜ kaebuses Tallinna Halduskohtule taotleti Esmar Ehituse AS-le antud ehitusloa nr 28369 kehtetuks tunnistamist. Vlamink Invest OÜ leidis, et Esmar Ehituse AS ja Vlamink Invest OÜ ehitusload välistavad teineteist. Esmar Ehituse AS projekti elluviimisel muutuvad Vlamink Invest OÜ investeeringud kasutuks. Esmar Ehituse AS-i ehitusluba on vastuolus arendatava ala detailplaneeringuga ja rikub Vlamink Invest OÜ õigusi. TSAPA on jätnud Vlamink Invest OÜ ehitusloa väljaandmise menetlusse kaasamata. Esmar Ehituse AS vastuses kaebusele leiti, et Esmar Ehituse AS tegevus ei piira Vlamink Invest OÜ õigust rajada detailplaneeringu alal kvartalisisest veevärki ja -kanalisatsiooni (Tallinna Linnavolikogu
  30. augusti
  31. a määrusega nr 25 kinnitatud "Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja" punktide 1.2.12 ja 1.2.14 mõistes). Erinevate trasside rajamine samale teealale on tehniliselt võimalik. Esmar Ehituse AS leiab, et asjas on avalik huvi korraldada ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Tallinna Linnavolikogu
  32. augusti
  33. a määrusega nr 25 kinnitatud "Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja" ja Tallinna Linnavolikogu
  34. juuni
  35. a määrusega nr 24 kinnitatud "Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja" kohaselt on Esmar Ehituse AS kohustatud tagama kõigi tegevuspiirkonnas asuvate tarbijate joogi- ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise, samuti rajama kogu piirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sadeveekanalisatsiooni ja tuletõrjehüdrandid. TSAPA vastuses kaebusele leiti, et Vlamink Invest OÜ ehitusprojekt ei vasta tema enda koostatud detailplaneeringule. TSAPA tellitud võrdlusprojekti kohaselt on Esmar Ehituse AS-i koostatud projekt ühisveevärgi arendamise seisukohalt ökonoomsem.
  36. Tallinna Halduskohtu
  37. märtsi
  38. a otsusega haldusasjas nr 3-82/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Vlamink Invest OÜ ei ole tõendanud, et Esmar Ehituse AS projekti teostamine muudaks temale väljastatud ehitusloa teostamise tehniliselt võimatuks. Seega ei ole tõestatud, et Esmar Ehituse AS-le väljastatud ehitusluba rikuks Vlamink Invest OÜ õigusi. Esmar Ehituse AS projekti teostamine on ühisveevärgi arendamise seisukohalt ökonoomsem ning seega on avalikes huvides selle projekti teostamine.
  39. Vlamink Invest OÜ apellatsioonkaebuses taotleti halduskohtu otsuse tühistamist protsessinormide olulise rikkumise tõttu ning uue otsuse tegemist. TSAPA vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta kohtuotsus muutmata. TSAPA esitas kohtule AS Tondi Üks koostatud Pirita Loo Mähe Kupra tee ja Randvere tee vahelise piirkonna olmeheitvete kanalisatsiooni peakollektori trassi valiku ja variantide võrdluse seletuskirja ja joonised. Esmar Ehituse AS kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Kohtuistungil taotles Vlamink Invest OÜ tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise korral tuvastada vaidlustatud ehitusloa õigusvastasus.
  40. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  41. veebruari
  42. a otsusega haldusasjas nr 23/127/05 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et ehitusluba ei anna adressaadile täiendavaid õigusi, vaid sellega kõrvaldatakse kinnisasja omaniku õigustele ja vabadustele seadusega kehtestatud ennetavad piirangud. Ehitusloast ei tulene adressaadile õigust ehitada maatükile ilma vastava asjaõiguseta. Kuna Vlamink Invest OÜ-l ei olnud kõigi kinnisasjade omanikega kokkuleppeid servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmiseks, ei saa konkureeriva ehitusloa väljastamine Esmar Ehituse AS-le rikkuda Vlamink Invest OÜ õigusi. Ehitusloa väljastamisel ei tee kohalik omavalitsus valikut konkureerivate ehitusprojektide vahel. Mitme ehitusloa väljastamine ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Vlamink Invest OÜ taotlust tühistamise võimatuse korral tuvastada ehitusloa õigusvastasus ei saa rahuldada, kuna see väljuks halduskohtule esitatud taotluse piiridest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  43. Vlamink Invest OÜ kassatsioonkaebuses palutakse tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Vlamink Invest OÜ leiab, et ringkonnakohus tugines asjaoludele, mis ei ole halduskohtumenetluses tõendatud. Ringkonnakohus jättis vääralt arvestamata Vlamink Invest OÜ usalduse kaitse. Ringkonnakohus tõlgendas valesti PES § 49 lg 1 p 1 ja § 53 lgt 1 ning AÕSRS § 152 ja §
  45. TSAPA ega Esmar Ehituse AS kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele ei esitanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  46. Enne OÜ-le Devon Vara ehitusloa väljastamist kohustati Tallinna Linnavolikogu
  47. mai
  48. a otsusega nr 105 linnavalitsust valmistama ette vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade kehtestamine ja vee-ettevõtjate määramine. Tallinna Linnavolikogu
  49. juuni
  50. a otsusega nr 214 määrati Tallinnas 12 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonda. Tallinna Linnavolikogu
  51. novembri
  52. a otsusega nr 396 määrati põhitegevuspiirkonna ettevõtjaks AS Tallinna Vesi.
  53. Ehitusloa andmise otsustamisel ei tohi kohalik omavalitsus ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni puhul piirduda hinnanguga, kas projektijärgset tehnorajatist on ehitustehniliselt võimalik välja ehitada. Hinnata tuleb ka seda, kas sellist tehnorajatist on võimalik hiljem efektiivselt kasutada. Ehitusloa andmine, kui rajatist ei ole tõenäoliselt võimalik õiguslikult või tehniliselt kasutada või ei ole see majanduslikult otstarbekas, on iseenesest ebaseaduslik. Kui planeeritava tehnorajatise kasutusse võtmise võimalused ei ole selged, peab kohalik omavalitsus ehitusloa andmisel muuhulgas kaaluma tehnorajatise ehitamisega tekkivat kahju keskkonnale ja maa omanikele.
  54. Üldjuhul teeb konkureerivate ehitusprojektide vahel valiku kinnisasja omanik enne ehitusloa väljastamist. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni konkureerivate ehitusprojektide korral peab sellise valiku tegema avalik võim. Selleks võib koostada võrdlusprojekte, kuulata ära ehitusalast hõlmatud kinnisasjade omanike arvamused ja kasutada muid võimalusi parima tulemuse saamiseks.
  55. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust võib osutada avalikul konkursil valitud vee-ettevõtja. Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks taotleb ehitusluba isik, kes ei ole vee-ettevõtja või kellel puudub vee-ettevõtjaga leping rajatiste võõrandamiseks või kasutamiseks, siis peab kohalik omavalitsus hindama, millised võimalused on sellel isikul asuda tegutsema vee-ettevõtjana. OÜ-le Devon Vara ehitusloa andmise ajal olid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonnad määratud. Arvestades detailplaneeringu ala suurust ja võrreldes seda teeninduspiirkonnaga, pidi ehitusloa andmisel tekkima kahtlus, et sellist tehnorajatist ei ole võimalik hiljem efektiivselt kasutada. Kohalik omavalitsus oleks enne ehitusloa andmist pidanud välja selgitama, millised on võimalused OÜ Devon Vara tehnorajatist kasutusele võtta.
  56. Tallinna Linnavolikogu
  57. mai
  58. a otsusega nr 142 määrati viieks aastaks Mähe aiandusühistu vee-ettevõtjateks Mähe 1 ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas Esmar Ehitus AS ja MTÜ Energia Mähe.
  59. novembril 2002 andis TSAPA Esmar Ehitus AS-le ehitusloa nr 28369 Mähe 1 veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevee ehitusprojekti kohta. Enne ehitusloa väljastamist Esmar Ehitus AS-le ei kuulatud ära Vlamink Invest OÜ-d ega otsustatud Vlamink Invest OÜ-le väljastatud ehitusloa tühistamise või muutmise küsimust. Neil asjaoludel on Riigikohtu halduskolleegiumil põhjendatud kahtlus, et sellega rikuti eeltoodud põhimõtteid.
  60. Tallinna Linnavolikogu
  61. detsembri
  62. a otsusega nr 293 kehtestatud Lepiku tee 60, 55a ja Kõlviku tee 2a, 2b ja 5a maa-ala detailplaneering ei näinud ette konkureeriva või dubleeriva vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamist. Detailplaneering on PES § 9 kohaselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks olev dokument. Kohalik omavalitsus oli PES § 54 p 1 alusel kohustatud keelduma ehitusloa andmisest, kui ehitusprojekt oli vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Detailplaneeringus kindlaksmääratud tehnorajatiste arv ning paiknemine täpsustab ja loob esmase aluse kinnisasja omaniku kohustusele taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada valla- või linnavolikogu kehtestatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVVKS § 4). Üld- ja detailplaneeringu koostamise raames peab kohalik omavalitsus püüdma lahendada tehnorajatise arendaja ja maaomanike vaidlused vajalike tehnorajatiste ja nende paiknemise küsimustes ning vajadusel viima läbi kohased keskkonnauuringud (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33).
  63. Avalikke huve ning Esmar Ehitus AS-i ja Vlamink Invest OÜ erahuve arvestava ja tasakaalustava lahenduse leidmisel oli kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus, mis oleks võinud viia ehitusloa andmisest keeldumisele osaliselt või täielikult või ehitusloa andmisele kõrvaltingimusega tunnistada varasem ehitusluba täielikult või osaliselt kehtetuks või seda muuta. Samuti oli võimalik kehtestada kõrvaltingimus, pidada läbirääkimisi halduslepingu sõlmimiseks või algatada varasema ehitusloa alusel ehitatud tehnorajatise sundvõõrandamine.
  64. Ringkonnakohtu istungil palus Vlamink Invest OÜ tunnistada Esmar Ehitus AS-le antud ehitusluba õigusvastaseks, kui ehitusluba ei ole võimalik tühistada. Ringkonnakohus leidis, et tal ei ole võimalik tuvastamiskaebust lahendada, sest see väljuks kaebuse piirest ning isikul puudub kaebeõigus. Kohus peab kaebuse piiride hindamisel arvestama kaebuse eesmärgi ja menetlusökonoomia põhimõttega (Riigikohtu halduskolleegiumi
  65. märtsi
  66. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-05). Tühistamiskaebuse eesmärgist on hõlmatud ka vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine, sõltumata sellest, kas kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse või mitte. Kui isik peaks pärast tühistamiskaebuse rahuldamata jätmist pöörduma tuvastamiskaebusega uuesti kohtusse, oleks see vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Tühistamiskaebus võib jääda rahuldamata ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu, mille eest kaebaja ei vastuta (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  67. mai
  68. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02). Sellisel juhul oleks kaebuse täielik rahuldamata jätmine ebaõiglane. Samuti on kohtu ülesanne aidata kaasa kaebuse täpsustamisele ning kohus ei saa tugineda talle teadaolevale kaebaja võimalikule eksimusele. Seetõttu ei ole haldus- ega ringkonnakohtus tühistamiskaebuse asendamine tuvastamiskaebusega kaebuse piiride ületamine (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  69. veebruari
  70. a otsus haldusasjas nr 3-31-91-04). Minnes üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele, peab kohus selgitama välja, milline on isiku põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kui haldusasjas on tuvastatud isiku õiguste riive ning seadus näeb ette sellisel juhul hüvitise saamise võimaluse, võib põhjendatud huvi olemasolu eeldada. Kui Esmar Ehitus AS on ehituslubade alusel trassid välja ehitanud, on ehitusloa kehtivus lõppenud ja ehitusloa tühistamine kohtu poolt ei ole enam võimalik.
  71. Kuna haldusasi saadetakse Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis lahendab halduskohus kohtukulude küsimuse koos asja sisulise lahendamisega. Kautsjon tagastatakse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.