KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-34-05 20. oktoober 2005. a Eesistuj

) § 14 ei anna õiguslikku alust ehitamiseks.

§ 23

lg 5 kohaselt peab ehitusloa taotleja esitama kinnisasja omanikega sõlmitud lepingud enne ehitusloa väljastamist. Sellel juhtumil ei ole kohalik omavalitsus kokkulepete olemasolu kontrollinudki. Kokkulepete puudumine välistas ehituslubade väljastamise Esmar Ehitus AS-le. Ehitusluba ei või olla vastuolus detailplaneeringuga. Vajadusel tuleb planeeringut eelnevalt muuta. Kohus jättis ehitus- ja kasutusload tühistamata, kuna Vlamink Invest OÜ ei ole oma trasse välja ehitanud, samas kui Esmar Ehituse AS-i trassid on juba kasutuses ning kolmandate isikute ja avalikud huvid kaaluvad üles Vlamink Invest OÜ huvi ehitus- ja kasutuslubade tühistamiseks. 3. TSAPA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. TSAPA leidis, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks ei ole vaja koostada eraldi detailplaneeringut.

§ 14

kohaselt on kolmandal isikul õigus kasutada maad ehitusloa alusel ning seega polnud vaja

§ 23lg-s 5 nimetatud kokkuleppeid kinnisasja omanikega esitada.

Tallinna linnale kuuluval kinnistamata teemaal trasside ehitamiseks kokkulepet maaomanikuga vaja ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsusega haldusasjas nr 2- 3/320/05 rahuldati apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et Vlamink Invest OÜ-l puudus maakasutusõigus ning Esmar Ehitus AS-i trassid ei rikkunud ega muutnud tehniliselt võimatuks Vlamink Invest OÜ trasside kasutamist. Seetõttu puudus Vlamink Invest OÜ-l põhjendatud huvi Esmar Ehitus AS-le antud ehitus- ja kasutuslubade kehtetuks tunnistamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. Vlamink Invest OÜ esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsuse. Vlamink Invest OÜ leiab, et ringkonnakohus rikkus menetlusnorme, kui viitas kaebeõiguse puudumise põhjendamisel haldusasjas nr 2-3/127/05 tehtud otsuse põhjendustele, sest asjaolud olid vahepeal muutunud. Vlamink Invest OÜ-l oli võlaõiguslik kokkulepe maatüki omanikuga. Ringkonnakohus on rikkunud uurimisprintsiipi. Vaidlustatud ehitusja kasutusload rikuvad Vlamink Invest OÜ õiguspärast ootust.
4. TSAPA ega Esmar Ehituse AS kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele ei esitanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Halduskohtusse on esitatud kaebus ehitus- ja kasutuslubade tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks. Halduskohus jättis kaebuse ehitus- ja kasutuslubade tühistamise nõudes rahuldamata ning selle peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Ringkonnakohus lahendas vaidluse üksnes ehitus- ja kasutuslubade õigusvastaseks tunnistamise osas. Kassatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtu otsuse peale tervikuna. Riigikohtu halduskolleegium leidis
6. oktoobri
7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-05, et TSAPA tegevus ja uue ehitusloa väljastamine enne Vlamink Invest OÜ ehitusloa muutmist või tühistamist võib anda alust kahju hüvitamise nõudeks. Kuna selle haldusasja asjaolud on sarnased ja menetlusosalised on samad, ei pea kolleegium vajalikuks oma põhjendusi selles osas korrata. Riigikohtu halduskolleegium lahendab selle haldusasja raames küsimused uurimisprintsiibi rikkumisest ja kasutuslubade õiguspärasusest.
8. Ringkonnakohus on rajanud oma otsuse tõenditele, mis on kogutud ja hinnatud teises samade menetlusosaliste vahel toimunud kohtuvaidluses, milles kohtulahend polnud veel jõustunud. Vlamink Invest OÜ leiab, et ringkonnakohtu otsus tugineb asjaoludele, mida selles kohtuvaidluses ei ole tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et reeglina ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, kui sellest võtavad osa samad menetlusosalised, uuesti tõendamist (HKMS § 17). Kohtuotsuse rajamine teises kohtuasjas tuvastatud asjaoludele ei või aga olla protsessiosaliste jaoks üllatuslik. Kohus peab andma protsessiosalistele võimaluse esitada tõendeid selle kohta, et asjaolud on vahepeal muutnud, või koguma tõendeid omal algatusel (HKMS § 15 lg 3 esimene lause, § 16 lg 2 ja § 35 lg 4). Haldusasja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks teavitanud protsessiosalisi kavatsusest tugineda teises kohtuasjas tõendatud asjaoludele, andnud protsessiosalistele võimaluse esitada selle kohta vastuväiteid ja nende vastuväidete kinnituseks tõendeid ega ise kogunud tõendeid. Sellest nähtub, et ringkonnakohus pole järginud uurimispõhimõtet ning see võis mõjutada otsust sisuliselt. HKMS § 64 lg 2 kohaselt ei hinda Riigikohtu halduskolleegium tõendeid. Halduskohus peab asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas asjaolud, mis olid aluseks otsuse tegemisel haldusasjas nr 23/127/05, on samad ka käesolevas haldusasjas. Halduskohtul on asja uuel läbivaatamisel võimalik hinnata ka seda, kas terviklikkuse huvides oleks sobiv kaks kohtuasja liita. 8.

§ 33

lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Riigikohtu halduskolleegium leidis

1. oktoobri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-03, et kasutusloa andmisel peab ehitusjärelevalve organ kontrollima ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Ehitis on õigusvastane näiteks ka siis, kui see paikneb võõral maatükil õigusliku aluseta. Kasutusluba, mis on väljastatud õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud ehitisele, on õigusvastane.
3. Kuna haldusasi saadetakse Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis lahendab halduskohus kohtukulude küsimuse koos asja sisulise lahendamisega. Kautsjon tagastatakse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld