) § 76 lg 1, § 77 lg 2 ja § 78 alusel tuleks eraldada hageja ja kostjate kaasomandis olevast kinnistust reaalosana hagejale kuuluv 604/1000, s.o 1121,6 m2 suurune osa, kinnitada selle piirid vastavalt hageja esitatud ja AS-i Kobras koostatud projektplaanile ning lõpetada hageja ja kostjate kaasomand sellisel viisil, et jätta hageja ainuomandisse projektplaanil märgistatud 1121,6 m2 suurune osa kinnistust. Ülejäänud osa kinnistust jätta kostjate kaasomandisse. Kostja U. Paim tunnistas hagi. Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves, T. Vesselova, A. Kõlves vaidlesid hagile vastu. Nad leidsid, et kinnistu jagamine oleks vastuolus maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg-ga 4, mille kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele. Hageja soovitud jagamise tulemusena kaotaksid kõik Xxxxxxx x elanikud õiguse kasutada puukuure ja pesukööki. Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves, T. Vesselova, A. Kõlves esitasid vastuhagi, paludes
lg 1 alusel tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu registriosa nr 1200 teises jaos olevad kanded numbritega 8a kuni 8g, mille kohaselt kuulub U. Paimile 59/1000, A. Anzovile 76/1000, M. Hanile 70/1000, E. Michelsonile 604/1000, T. Vesselovale 34/1000, K. Kõlvesele 47/1000 ja M. Siilivasele 110/1000 kaasomandist. Vastuhagi esitanud kostad leidsid, et kinnisasja mõtteliste osade müügilepingutes, mis U. Paim on E. Michelsoni, M. Hani, K. Kõlvese ja T. Vesselovaga sõlminud, ei ole aluseks võetud Xxxxxxx x ja x asuvate eluruumide üldpinda ega Tartumaa Hooneregistrist saadud andmeid, mistõttu on mõttelised osad välja arvutatud ebaõigesti. Hooneregistri andmetel kuulub Xxxxxxx x elamu juurde 402/1000 mõttelist osa kinnistust ja Xxxxxxx x elamu juurde 598/1000 mõttelist osa kinnistust. Hooneregistri tõendis esitatud eluruumide pindade suurused ei ole vastavuses nendega seotud mõtteliste osade suurustega. Üksnes M. Siilivase kinnistusraamatusse kantud mõttelise osa suurus vastab tegelikkusele. Mõtteliste osade õiged suurused oleksid järgmised: E. Michelsonil 402/1000, U. Paimil 147/1000, A. Kõlvesel 58/1000 (ostis mõttelise osa A. Anzovilt), K. Kõlvesel 77/1000, M. Hanil 59/1000 ja T. Vesseloval 70/1000 mõttelist osa. M. Siilivase mõttelise osas suurus (110/1000) jääks samaks. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Tema vastuväidete kohaselt ei pea kinnistu võõrandamisel iga mõttelise osa suurus vastama selle kaasomaniku kasutuses oleva elamispinna suuruse suhtele. Hageja omandas 604/1000 suuruse mõttelise osa kinnistust notariaalselt tõestatud müügilepinguga ja leping sisaldas võlaõigusliku lepingu kõrval ka asjaõiguslikku lepingut. Kinnistusraamatusse on tehtud kanne nimetatud asjaõigusliku lepingu alusel. Kostjatel ei ole õigust muuta lepingut, mille osaliseks nad ei ole. Maakohus kaasas protsessi arvamuse andmiseks Tartu linna. Tartu linna arvamuse kohaselt on kõnealuse kinnistu jagamine võimalik ilma detailplaneeringuta. Kuni ei ole määratud, kuidas kinnistu jagada, ei ole võimalik ka maakorraldustoiminguid teha. 2. Tartu Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2004. a otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust jagada kinnistu hageja poolt esitatud projektplaani kohaselt. Maakohus jagas kinnistu selliselt, et jagamisel tekkiva kahe kinnistu omavaheline piir kulgeb Xxxxxxx x ja x elamute vahelt võrdsel kaugusel kummastki elumust kinnistu põhjapoolsest piirist kuni lõunapoolse piirini. Maakohus rahuldas hageja nõude jätta tema omandusse Xxxxxxx x maaüksus ja kostjate omandusse Xxxxxxx x maaüksus. Hageja poolt taotletud tee osa asemel seadis maakohus tasuta ja tähtajatu tee- ja liiniservituudi Xxxxxxx x kinnistu igakordse omaniku kasuks. Maakohus kohaldas
lg-t 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
lg-te l-3 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kinnistu jagamisel tuleb arvestada ka majavalduse hilisema sihtotstarbelise kasutamise võimalusega. Õiglane on määrata kahe elumaja vaheline piir nende vahejoonel võrdsel kaugusel kummastki elumajast kinnistu põhjapiirilt kuni lõunapiirini, mis tagab mõlemale elumajale võrdse võimaluse juurdepääsuks ja väldib kinnisasja kiildumise ja ribasuse. Xxxxxxx x elamu lõunapoolsel küljel asuvate endiste puukuuride alune maa tuleb jätta hageja krundi koosseisu. Põhjapoolne sissesõidutee tuleb jätta kostjatele jääva krundi koosseisu, kuna nähtuvalt ajaloolisest õiendist ja eritingimustest remont-restaureerimistöödeks on olnud sissepääs Xxxxxxx x, x hoovi ainult hoone põhjaküljel asuva värava kaudu. Hageja tehtud ettepanekul kulgeks piir umbes 60 cm kauguselt Xxxxxxx x seinast, mis tähendaks, et majast peaks mööda liikuma külg ees. Selline vahemaa ei ole kookõlas planeerimisnõuetega, mille kohaselt peab krundi piiri minimaalne kaugus hoonest olema vähemalt pool hoone kõrgusest. Samuti ulatub sellele alale Xxxxxxx x katuseräästas. Kostjatele peaks olema tagatud vaba liikumine ümber oma elamu.
lg 2 kohaselt otsustab kohus kinnisasja jagamise kaasomanike vahel reaalosadeks, mis ei ole aga kaasomaniku tahteavalduse hagemine tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Käesoleva tsiviilasja lahendamine ei puuduta registriosa nr 1200 IV jakku sisse kantud hüpoteegipidajate õigusi, sest nende hüpoteegid, mis on seatud kostjale T. Vesselovale, K. Kõlvesele, M. Siilivasele ja M. Hanile kuuluvale kinnistu mõttelisele osale, jäävad senises ulatuses kehtima. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kinnistusraamatu registriosa väljavõttest nähtub, et kostjate poolt vaidlustatud kanded on juba kehtetud, sest kinnistu omanike ring muutus asja menetluse kestel. Kostjad ei soovinud muuta hagi eset. Nad ei ole vaidlustanud hooneregistri kandeid väidetavate mõtteliste osade suuruse ebaõigsuse tõttu ega kinnistusraamatu kannete aluseks olnud asjaõiguslepinguid. Kaasomanikul on õigus esitada hagi kaasomandisse kuuluva asja kasutuskorra kindlaksmääramiseks või muutmiseks. Kostjad saavad nendele kuuluvad kinnistu mõttelised osad vastavusse viia nende kasutuses oleva eluruumi reaalosa proportsiooniga, kui nende kaasomandisse jääv kinnistu jagatakse korteriomanditeks. 3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ning hagi rahuldamist täies ulatuses. Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves, A. Kõlves ja T. Vesselova vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Kaasatud isiku Tartu linna vastuse kohaselt on
lg 1 alusel kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning et kõnealust kinnistut on võimalik jagada ilma detailplaneeringut koostamata.
kohaselt on asja jagamine kaasomandi lõpetamisel sisuliselt mõtteliste osade muutmine reaalosadeks, kusjuures mõtteliste osade ja reaalosade väärtused peaksid olema võimalikult võrdsed. Sellele viitab
lg 3, mille kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel juhul, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, võib kohus määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Seega on kaasomandi lõpetamisel reaalosade kindlaksmääramisel oluline tekkivate reaalosade suuruse vastavus olemasolevatele mõttelistele osadele, samuti kompensatsiooni maksmise kohustus kaasomaniku (omanike) poolt teisele juhul, kui tekkiva reaalosa väärtus ei vasta kaasomanikule kuuluva mõttelise osa väärtusele või erineb sellest oluliselt. Hageja esindaja juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu sellele, et kaasomandi reaalosadeks jagamisel tuleb tagada tekkivate reaalosade suuruse vastavus olemasolevatele mõttelistele osadele ning kinnistu pooleksjagamine rikub hageja omandiõigust, kuna väheneb reaalosa väärtus võrreldes hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusega. Maakohus jättis käsitlemata olukorra, kus kaasomand jagataksegi nii, et hagejale jääva reaalosa suurus osutub väiksemaks, kui see peaks olema talle kuuluva mõttelise osa suuruse järgi, s.o juhul, kui reaalosa väärtus võibki osutuda väiksemaks talle kuuluva mõttelise osa väärtusest. Iseenesest ei ole välistatud kõnealuse kinnisasja jagamine ka maakohtu otsuses märgitud viisil ja ulatuses, kuid sellisel juhul peab olema välja selgitatud, kas hagejale jääva reaalosa väärtus vastab talle kuuluva mõttelise osa väärtusele. Juhul kui hagejale jääva reaalosa väärtus ei vasta temale kuuluva mõttelise osa väärtusele, siis tuleb määrata rahaline tasaarvestus osade ühtlustamiseks. Samuti tuleb maakohtul asja uue läbivaatamise käigus teha uuesti kindlaks, kas kinnisasja jagamine ühel või teisel viisil vastab reaalselt ka mõnele toimikutes olevatest kinnistu jagamise plaanidest, kuna vaidlustatud otsuse resolutsioonis märgitud ja kohtu poolt kirjeldatud kinnistu reaalosadeks jagamise viis ja ulatus ei vasta oma sisult tegelikult sellele projektplaanile (koostatud AS-i Kobras poolt 19. märtsil 2001. a), millele maakohus jagamise alusena viitab. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kostjad M. Hani, M. Siilivask, K. Kõlves ja T. Vesselova esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti
, leides, et asja jagamisel kaasomandi lõpetamisel peaksid mõtteliste osade ja reaalosade väärtused olema võimalikult võrdsed. Kohtul on õigus jagada kaasomandis olev asi ka nii, et reaalosade väärtus ei vasta täpselt mõtteliste osade väärtusele. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ta otsustas jagada kinnistu just sellisel viisil. Samuti ei ole rahalise tasaarvestuse ehk hüvituse määramine seadusest tulenev kohtu kohustus, vaid alternatiivne võimalus.
lg-s 3 sätestatu annab võimaluse reaalosade ja mõtteliste osade ebavõrdsust likvideerida ka sellega, et üksikuid reaalosasid koormatakse teiste osade kasuks servituutidega. Maakohus pidas põhjendatuks põhjapoolse sissesõidutee jätmist kostjatele jääva kinnistu koosseisu ning seadis Xxxxxxx x kinnistu osale tee- ja liiniservituudi hagejale jääva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Seega on kohus põhjendatult jätnud hageja kasuks hüvituse määramata. Kuivõrd hageja ei nõudnud osade võrdsustamiseks rahalist tasaarvestust, ei olnud ringkonnakohtul õigust iseseisvalt asuda seisukohale, et hageja kasuks tuleb välja mõista rahaline hüvitus. Riigikohtu istungil jäi kostjate M. Siilivase, M. Hani ja K. Kõlvese lepinguline esindaja kassatsioonkaebuse juurde. Hageja ja tema lepinguline esindaja vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
MS) § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus ületada nõuete piire, siis ei ole kohtul õigust otsustada kaasomandis oleva asja jagamist muul viisil, kui hageja on seda taotlenud. Käesolevas asjas ei ole maakohus sellega arvestanud ning on hageja taotlusest kõrvale kaldunud. Ringkonnakohus on ebaõigesti nõustunud maakohtu seisukohaga. Hageja esitas maakohtule plaani kinnisasja reaalosadeks jagamise kohta. Maakohus pidi hindama, kas kinnistu jagamine hageja taotletud viisil on seadusega kooskõlas. Tal ei olnud alust otsustada kinnistu jagamist teistsugusel viisil, kui seda oli taotlenud hageja. Kolleegium on varasemas kohtuasjas nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26) tehtud otsuses leidnud, et kui ei ole esitatud selget nõuet kaasomandi jagamise osas, peavad kohtud TsMS § 154 lg 1 ja § 149 lg 4 alusel andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitama, et hagis tuleb näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis ja et lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena. Seega võis hageja ka käesolevas asjas esitada hagis kinnisasja jagamiseks mitu alternatiivset taotlust. Juhul, kui kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega ja kinnisasja jagamisega reaalosadeks, kuid soovib kinnisasja jagada reaalosadeks teistmoodi kui hageja, peab ta esitama vastuhagi. Vastuhagi esitamine on kostja õiguste kaitseks hädavajalik, sest üksnes vastuhagi rahuldav otsus saab asendada vastuhagis kostjaks oleva isiku (hageja) tahteavaldust (nõusolekut) jagada kinnisasi reaalosadeks kostja soovitud piirides (vt käesoleva otsuse p 7). Vastuhagi esitamise korral peab kohus otsustama, kumma poole taotlus on põhjendatum. 9. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et maakohus peab otsustama
lg 3 alusel hüvitise määramise juhul, kui kinnistu reaalosadeks jagamisel saab mõni kaasomanik reaalosa, mille väärtus ületab tema mõttelise osa suurust. Vastavalt nimetatud sättele võib kohus kaasomandi reaalosadena jagamisel juhul, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks. Öeldut tuleb käsitada kohtu võimaluse, mitte kohustusena. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral
lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses (vt käesoleva otsuse p 7). Võimaliku vaidluse
lg 3 kohaldamiseks saab lahendada pärast seda, kui kaasomandis oleva kinnistu jagamisel on reaalosade piirid kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.