Obsah (4)

§ 15§ 34§ 29§ 35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-107-05 Otsuse kuupäev 28. oktoober 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Vaher Kohtuasi T. U. väärteoasi

ga vastuolus, kuna näeb ette juhtimisõiguse piiramise enne, kui isiku suhtes on tehtud otsus juhtimisõiguse peatamise kohta. Juhtimisõiguse piiramine seisneb selles, et väljastatav ajutine juhiluba kehtib üksnes Eesti territooriumil. T. U.-l oli planeeritud välisreis alates

1. aprillist
2. a. Kuna kaebuse esitajal ei ole võimalik väljaspool Eestit autot juhtida, tähendab selline piirang tema jaoks täiendavaid kulutusi. Lisaks leiti kaebuses, et juhiloa eelnevaks äravõtmiseks puudus põhjendus, kuna T. U. on nõus loovutama juhiloa pärast vastava otsuse tegemist. Samuti märkis kaebuse esitaja, et aega, mil juhtimisõigus ajutise juhiloa näol on piiratud, ei arvestata maha ajast, milleks hiljem võidakse tema juhtimisõigus peatada. Seega tekib olukord, kus lisaks rahatrahvile ja juhtimisõiguse peatamisele kannab ta veel ka kolmandat karistust piiratud juhtimisõigust, ning seda ajal, mil juhtimisõiguse peatamist ei ole veel otsustatud.
3. Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohus leidis, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusõigust ning kohtuväline menetleja on tuvastanud vajalikud asjaolud. Menetlusaluse isiku arvamus, et ta ei ületanud kiirust kiirmenetluse otsuses märgitud ulatuses, on subjektiivne. Kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt näidati talle mõõtevahendi näitu. Kohus leidis, et T. U. võis panna rikkumise toime ettevaatamatusest. Ühtlasi tõdes kohus, et juhiloa äravõtmine ja asendamine ajutise juhiloaga on seadusega kooskõlas, sest see on LS § 411 lg-s 1 ette nähtud. MENETLUS RIIGIKOHTUS
6. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Lillo, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Lisaks taotletakse juhiloa äravõtmise ja selle ajutise juhiloaga asendamise õigusvastaseks tunnistamist. Kassaator leiab, et juhiloa äravõtmist ja ajutise juhiloa väljastamist saab vaidlustada kiirmenetluse otsuse peale esitatavas kaebuses. Riigikohtu üldkogu
7. oktoobri
8. a otsuse kohaselt asjas 3-3-1-29-04 on juhilubade äravõtmine vaidlustatav väärteomenetluses enne väärteoasjas otsuse tegemist VTMS § 76-80 sätestatud korras. Üldkogu taoline seisukoht ei välista kassaatori hinnangul toimingu vaidlustamise võimalust ka väärteomenetluse otsuse peale esitatavas kaebuses. Antud juhul ei olnudki võimalik esitada kaebust VTMS § 76 lg 1 alusel, sest juhiloa äravõtmine toimus samaaegselt väärteoasjas otsuse tegemisega. Ühtlasi nendib kassaator, et ka Harju Maakohus ei ole välistanud menetlusaluse isiku õigust vaidlustada kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuses juhiloa äravõtmist ja ajutise juhiloa väljastamist. Harju Maakohus ei ole aga sisuliselt kontrollinud juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise seaduslikkust, piirdudes üksnes tõdemusega, et vastav toiming on seaduses ette nähtud.

§ 15

lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu

vastaseks tunnistamist. Nii kaebuses kui kohtuistungil esitatud väidetele, et LS § 411 lg 1 on vastuolus

ga, kohus aga vastanud ei ole. Kuna kohus ei ole esitanud T. U. väidetele vastuseks ühtegi argumenti ega selgitanud, miks ta leiab, et LS § 411 lg 1 ei ole

ga vastuolus, on kohtuotsus motiveerimata, mis kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Kassaator põhjendab LS § 411 lg 1 vastuolu

ga järgnevalt. Liiklusseaduse § 411 lg 1 alusel juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa andmine piirab juhtimisõigust, kuna ajutine juhiluba kehtib üksnes Eesti Vabariigi territooriumil ja seda vaid 30 päeva, mille järel tuleb juhiluba pikendada. Juhtimisõiguse piiramisega piiratakse omakorda

§-s 34 sätestatud liikumisvabadust.

§ 34

sätestab, et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. See säte ei hõlma ainult õigust liikuda vabalt Eesti Vabariigi territooriumil, vaid ka väljaspool Eestit. Nimetatud õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Antud juhul on tegemist küll menetlust tagava abinõuga, kuid seda mitte kriminaal- vaid väärteomenetluses. Seega on LS § 411 lg 1 läinud kaugemale kui seda lubab

§ 34

. Lisaks eeltoodule piiratakse juhiloa äravõtmise ja selle asemel ajutise juhiloa andmisega isiku õigust vabalt valida endale töökohta ja tegeleda ettevõtlusega (

§ 29lg 1 ja § 31).

T. U. peab töökohustuste tõttu viibima tihti Soomes ja Lätis. Kuna ajutine juhiluba kehtib üksnes Eestis, peab ta väliskomandeeringuteks palkama autojuhi. Samuti on LS § 411 lg 1 vastuolus

§-dega 12 ja 14, kuna seaduses ei ole sätestatud, kuidas võetakse hilisemal karistamisel arvesse varasemat juhtimisõiguse piiramist. Ning kui isik vaidlustab karistamisotsuse, pikeneb ka periood, mil isik saab kasutada üksnes ajutist juhiluba. Nii pannakse isikud, kes kasutavad

§ 15

lg-s 1 sätestatud õigust pöörduda kohtusse, halvemasse olukorda võrreldes nendega, kes seda ei tee.

1. Riigikohtu istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis väljendatud seisukohti ja taotlusi ning palus kassatsiooni rahuldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu üldkogu märkis
3. oktoobri
4. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-04 (RT III 2004, 28, 299), et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljaandmine on vaidlustatavad VTMS §-des 76-80 sätestatud korras ning et see menetlus tagab lähtuvalt lühikestest menetlustähtaegadest ja kohtuvälise menetleja juhi või kohtu pädevusest lahendi tegemisel puudutatud isiku õiguste kiire ja piisava kaitse. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine on vaidlustatavad väärteomenetluses ka kiirmenetluse otsuse peale esitatava kaebusega. Seda põhjusel, et kiirmenetluses tehakse otsus juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljaandmise kohta sisuliselt samaaegselt otsusega väärteoasjas. Sellest tulenevalt puudub isikul võimalus juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise vaidlustamiseks VTMS §-des 76-80 ettenähtud korras enne kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuse tegemist. Viimatinimetatud asjaolu ei saa aga jätta menetlusalust isikut tõhusa kaitseta.
5. Liiklusseaduse § 411 lg 1 kuni
6. oktoobrini
7. a kehtinud redaktsiooni kohaselt võeti isikult väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt Liiklusseaduse §-le 413 oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, viivitamatult ära juhiluba ja anti äravõetud juhiloa asemel sõiduki juhtimise ajutine luba. Riigikohtu üldkogu on eespoolviidatud otsuses märkinud, et selline juhiloa äravõtmine teenis juhtimisõiguse peatamise tagamise eesmärki. Kaebuses Harju Maakohtule leidis menetlusalune isik, et juhiloa äravõtmine ja selle asendamine ajutise juhiloaga oli vastuolus

ga. Maakohus sellist vastuolu ei tuvastanud - kohus ei jätnud LS § 411 lgt 1 asja lahendamisel kohaldamata. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et maakohus ei ole oma otsust selles osas piisavalt põhistanud. 8. Samas ei saa kriminaalkolleegium nõustuda kassaatori väitega selle kohta, et juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamisega rikuti menetlusaluse isiku

§-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda. Kuigi juhtimisõiguse piiramine kujutab endast liikumisvabaduse riivet ja liikumisvabadust võib piirata üksnes

§ 34

teises lauses nimetatud juhtudel (sellele seisukohale on asunud Riigikohtu üldkogu

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-05, RT III 2005, 24, 248, punkt 56), ei ole juhtimisõiguse piiramine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi kõnealuse sätte kaitsealas.

§ 34

kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. See säte keelab Eesti Vabariigi territooriumil seaduslikult viibivate isikute liikumisvabaduse alusetu piiramise ega laiene Eestist väljapoole Eesti Vabariik ei saa tagada isikute õigust liikuda vabalt väljaspool oma territooriumi. Isiku õigus liikuda Eestist välja on samuti põhiõigusena tagatud - tal on õigus Eestist lahkuda (

§ 35

). See, et isik ei või väljaspool Eestit autot juhtida, ei kujuta endast aga takistust riigist lahkumiseks ning seetõttu ei ole õigus liikuda väljaspool Eestit valitud sihtkohta autot juhtides nimetatud põhiõiguse kaitsealas. Järelikult pole ka piirang, mille kohaselt ajutise juhiloaga ei saa tõendada juhtimisõigust väljaspool eesti Vabariigi territooriumi, selle põhiõiguse kaitsealas.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et juhtimise keeld väljaspool Eesti Vabariiki võib riivata isiku õigust valida tegevusala või elukutset nagu ka õigust tegeleda ettevõtlusega - juhul, kui tal on vaja tõepoolest liikuda palju välisriikides, tuleb tal leida liikumiseks muid võimalusi peale auto juhtimise. Käesolevas asjas puuduvad aga peale kassaatori väite, et T. U.-l tuleb töökohustuste tõttu viibida sageli Soomes ja Lätis, igasugused andmed selle kohta, et T. U. tegeleks ettevõtlusega või et tal oleks takistatud tegevusala või elukutse valik.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub kõnealusel juhul samuti alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kriminaalkolleegium on varem korduvalt nentinud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-146-03, RT III 2004, 1, 5 ja
5. märtsi
6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-7-05, RT III 2005, 10, 96), et Väärteomenetluse seadustik ei anna otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise kriteeriume, kuid lähtuda tuleb Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatust. Menetluse võib seega lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Olukorras, kus isik, keda on kiiruse ületamise eest korduvalt karistatud, ületab kiirust enam kui 20 km/h ning tuvastatud ei ole mingisuguseid vabandavaid asjaolusid, ei saa rääkida vähesest süüst. Kuna kiiruse sellise ületamise puhul on tegemist levinud liiklusalase õiguserikkumisega, ei saa ka viidata avaliku menetlushuvi puudumisele.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §174 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
8. juuni
9. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Peeter Vaher