3-3-1-50-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-50-05

1. oktoober 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Stella Zdobnõhi kaebus Audiitorkogu juhatuse otsuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 2-3/646/05 Stella Zdobnõhi erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Stella Zdobnõhi erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus haldusasjas nr 3-2359/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 2-3/646/
8. Lugeda Stella Zdobnõhi kaebus esitatuks tähtaegselt ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Audiitorkogu juhatuse
10. juuli
11. a protokollilise otsusega peatati audiitor Stella Zdobnõhi kutsetegevus alates
12. juulist 2004 kuni lahendi jõustumiseni kriminaalasjas, milles S. Zdobnõh oli tunnistatud kahtlustatavaks.
14. augusti
15. a kirjaga edastas Audiitorkogu juhatus S. Zdobnõhile väljavõtte juhatuse protokollilisest otsusest kutsetegevuse peatamise kohta. Kiri sisaldas ka vaidlustamisviidet. Toimikus (tl 35) oleva väljastusteate kohaselt väljastas Eesti Post nimetatud kirja
16. augustil
19. septembri
20. a kirjaga nr 180 teatas Audiitorkogu juhatus S. Zdobnõhile, et Audiitorite kutsekomisjon kooskõlastas Audiitorkogu juhatuse otsuse kutsetegevuse peatamiseks. Nimetatud tähtkiri on väljastatud
21. septembril 2004 (tl 37).
22. S. Zdobnõh esitas
23. oktoobril 2004 Tallinna halduskohtule kaebuse Audiitorkogu juhatuse
24. juuli
25. a otsuse tühistamiseks.
26. Tallinna Halduskohus võttis
27. novembri
28. a määrusega kaebus menetlusse. Samas määruses märkis kohus, et kaebaja peab täiendavalt selgitama, kas kohus on temast õigesti aru saanud ja esitama täiendavaid tõendeid teatise kättesaamise kohta. Samuti anti vastustajale võimalus anda oma arvamus kaebuse tähtaegsuse kohta. Tallinna Halduskohtu
29. detsembri
30. a määrusega tuvastati, et vastustaja on kohtule esitanud väljastusteate, millest nähtuvalt sai kaebaja vaidlustatud otsuse kätte
31. augustil
32. Ümber on lükatud kaebaja väide, et
33. septembril 2004 sai ta kätte vaid
34. septembri
35. a kirjaliku teatise Audiitorkogu juhatuse
36. juuli
37. a otsuse kohta. Kuna kohus oli esialgu pidanud kaebust tähtaegselt esitatuks ega palunud esitada taotlust tähtaja ennistamiseks, leiti määruses, et uute tõendite ilmnemise tõttu tuleb kaebuse esitajale anda selleks võimalus. Samuti palus kohus selgitada, miks kaebaja ei ole maininud teatisest teadasaamist augustis
38. Kaebuse esitajale anti selleks 7päevane tähtaeg ja lisati hoiatus, et selle võimaluse mittekasutamisel lõpetatakse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kuna S. Zdobnõh ei olnud talle antud tähtaja jooksul kohtule vastanud ega teatanud takistustest kohtumääruse täitmisel, lõpetas Tallinna Halduskohus
39. jaanuari
40. a määrusega haldusasja nr 3-2359/2004 menetluse seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega.
41. Erikaebuses ringkonnakohtule palus S. Zdobnõh halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks, kuna kaebus on esitatud tähtaegselt. Audiitorkogu juhatuse otsus jõustub erikaebuse esitaja arvates alles pärast kooskõlastamist Audiitorite kutsekomisjoni poolt. Audiitorkogu juhatuse otsus kutsetegevuse peatamise kohta ja kutsekomisjoni kooskõlastus on lahutamatult seotud ja neid tuleb käsitleda ühtse tervikuna.
42. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
43. mai
44. a määrusega erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusakt jõustub selle teatavakstegemisest või kättetoimetamisest, kui aktis endas pole teisiti ette nähtud. Audiitori kutsetegevuse peatamine on Audiitorkogu juhatuse pädevuses. Seaduses pole otseselt sätestatud, milline on kutsekomisjoni kooskõlastuse õiguslik tähendus ja milline on kooskõlastuse andmata jätmise mõju Audiitorkogu juhatuse otsusele. Seetõttu ei saa pidada seadusest tulenevaks ilmselgeks järelduseks, et ilma kutsekomisjoni kooskõlastuseta ei omanda Audiitorkogu juhatuse otsus kehtivust. Vaidlustatud haldusakt jõustus hiljemalt selle teatavakstegemisest kaebuse esitajale
45. augustil 2004 ja kaebus selle akti tühistamiseks esitati hilinenult. Taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ei ole esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
46. Erikaebuses Riigikohtule palub S. Zdobnõh tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse esitaja peab kaebust tähtaegselt esitatuks ja leiab, et seaduse (Audiitortegevuse seaduse § 28 lg 1) mõttest tulenevalt sõltub Audiitorkogu juhatuse otsuse jõustumine Audiitorite kutsekomisjoni kooskõlastusest. Erikaebuses leitakse veel, et kooskõlastuse õiguslikku tähendust ja mõju puuudutava selgesõnalise regulatsiooni puudumisel ei saa kohus jätta probleemi käsitlemata, vaid peab olemasolevat regulatsiooni kohaldama erinevaid tõlgendusmeetodeid kasutades.
47. Vastuses erikaebusele leiab Audiitorkogu juhatus, et vaidlustatud otsus hakkas kehtima teatavakstegemisest. Kuna halduskohtumenetluse regulatsioon seob kaebetähtaja akti teatavakstegemisega, siis algas tähtaeg Audiitorkogu juhatuse
48. juuli
49. a otsuse vaidlustamiseks
50. augustist 2004 ja kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kooskõlastus ei oma tähtsust akti kehtimahakkamise ega kaebetähtaja kulgemise seisukohast. Kaebaja pidanuks Audiitorkogu juhatuse otsuse vaidlustama ka juba ilma kooskõlastust ära ootamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
51. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes on erikaebuse esitaja järjekindlalt pidanud
52. oktoobril 2004 halduskohtule esitatud kaebust tähtaegseks põhjusel, et tema arvates hakkas Audiitorkogu juhatuse otsus kutsetegevuse peatamise kohta kehtima alles Audiitorite kutsekomisjoni kooskõlastuse teatavakstegemisest ja sellest ajast hakkas kulgema ka tähtaeg halduskohtusse kaebuse esitamiseks.
53. Audiitortegevuse seaduse (AudS) § 28 lg 1 p 2 näeb ette kutsetegevuse peatamise juhul, kui isik on kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune kriminaalasjas, mistõttu ta ei saa tegutseda audiitorina. AudS § 28 lg 1 sätestab, et audiitori kutsetegevus peatatakse kutsekomisjoni kooskõlastatud Audiitorkogu juhatuse otsusega. See säte määratleb Audiitorkogu juhatuse pädevuse audiitori kutsetegevuse peatamise otsustajana. Samast sättest tuleneb Audiitorkogu juhatuse kohustus esitada juhatuse otsused kooskõlastamiseks Audiitorite kutsekomisjonile ning samas ka kutsekomisjoni vastav pädevus. Ka AudS § 24 p 4 sätestab, et kutsekomisjon kooskõlastab Audiitorkogu juhatuse otsuse audiitori kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kohta. Audiitortegevuse seadus ei sätesta täpsemalt, millal ja kuidas peaks kooskõlastamine toimuma. See ei tulene ka Audiitorkogu põhikirjast. Asja materjalidest ja varasemast praktikast (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
54. märtsi
55. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-2-05) nähtuvalt esitab Audiitorkogu juhatus otsuse kutsekomisjonile kooskõlastamiseks mitte otsuse menetlemise käigus enne juhatuse lõplikku otsust, vaid kooskõlastamiseks esitamine toimub pärast juhatuse otsuse tegemist. Sellist ajalist järjestust juhatuse otsuste kooskõlastamisel toetab ka rahandusministri
56. jaanuari
57. a määrusega nr 10 kehtestatud Audiitorite kutsekomisjoni töökorra § 14, mis sätestab, et Rahandusministeerium teavitab komisjoni esimeest Audiitorkogu juhatuse poolt kooskõlastamiseks saadetud AudS § 28 lg-te 1 ja 2 alusel vastu võetud otsustest seitsme tööpäeva jooksul pärast nende laekumist.
58. Halduskolleegium peab Audiitorkogu juhatuse otsuste tegemise ja kooskõlastamise sellist ajalist järjestust ebaõigeks. AudS § 28 lg 1 ja AudS § 24 p 4 sõnastusest ei saa järeldada, et kooskõlastus peaks järgnema juhatuse otsusele. Seadusega on audiitorite kutsetegevuse peatamise otsustamine antud Audiitorkogu juhatuse pädevusse, kes teeb õiguslikult siduva otsustuse. Kooskõlastamise otsustamine peaks olema üks menetlustoiming, mis eelneb juhatuse otsuse tegemisele. Riigikohtu varasemas praktikas (halduskolleegiumi
59. märtsi
60. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-205, RT III 2005, 10, 92 ja
61. juuni
62. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-03, RT III 2003, 22, 213) on väljendatud seisukohta, et kooskõlastuse andmine ei saa olla pelgalt konstateering, vaid pädeva organi uurimispõhimõttel rajanev ja haldusmenetluse põhimõtteid järgides langetatud otsustus. Nagu kolleegium märkis ka haldusasjas nr 3-3-1-2-05, ei tulene AudS § 28 lg-st 1, et kutsekomisjon peaks igal juhul kooskõlastama kõik Audiitorkogu juhatuse otsused, mis talle kooskõlastamiseks esitatakse. Kooskõlastuse andmata jätmine viiks senise praktika korral aga olukorrani, kus Audiitorkogu juhatus peaks hakkama oma varasemat, seadusest tuleneva pädevuse piires tehtud otsust taas läbi vaatama. Sellega kaasneks ebaselge olukord juhatuse otsuse kehtimahakkamise osas. Sarnane olukord on põhjustanud ka vaidluse kaebuse tähtaegsuse üle käesolevas haldusasjas.
63. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas Audiitorkogu juhatus
64. juulil 2004 kutsetegevuse peatamise alates
65. juulist 2004 ja teavitas oma otsusest selle adressaati
66. augusti
67. a kirjaga, mille kättesaamine
68. augustil 2004 on tuvastatud. Seejärel kooskõlastas juhatuse otsuse Audiitorite kutsekomisjon. Audiitorkogu juhatus teavitas
69. septembri
70. a kirjaga audiitorit juhatuse otsuse kooskõlastamisest. Asjas on tuvastatud selle kirja kättesaamine
71. septembril
73. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et seaduses pole sätestatud, milline on kutsekomisjoni kooskõlastuse õiguslik tähendus ja milline on kooskõlastuse andmata jätmise mõju Audiitorkogu juhatuse otsusele. Ringkonnakohus on ka leidnud, et seetõttu ei saa pidada seadusest tulenevaks ilmselgeks järelduseks, et ilma kutsekomisjoni kooskõlastuseta ei omanda Audiitorkogu juhatuse otsus kehtivust. Kolleegium leiab, et eelkirjeldatud olukorras ei saanud kaebuse esitajal Audiitorkogu juhatuse otsuse kättesaamisel tekkida kindlat arusaama, kas on olemas kehtiv otsus tema kutsetegevuse peatamiseks või mitte, kuna puudus seaduses ettenähtud kooskõlastus. Märkida tuleb ka seda, et Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamist käsitlev normistik ei näe ette tähtaega, mille jooksul kutsekomisjon peaks juhatuse otsuse kooskõlastamise otsustama. Seega tuleb käesoleval juhul pidada erandlikult põhjendatuks kaebuse esitaja lähtumist halduskohtusse pöördumisel Audiitorkogu juhatuse otsuse kooskõlastamise teatavakstegemisest.
74. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebus käesolevas haldusasjas on esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul juhatuse otsuse kooskõlastamise teatavakstegemisest. S. Zdobnõhi
75. oktoobril 2004 esitatud kaebus tuleb seetõttu lugeda tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tuleb tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann