← Eesti

3-3-1-49-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud 3-3-1-49-05

  1. november 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Nõue eluruumide erastamise kohustuse täitmise kui eluruumide sundvõõrandamise eest hüvitise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3/8/05 AS Desintegraator kassatsioonkaebus
  4. september 2005 AS Desintegraator esindajad vandeadvokaat Mikk Lõhmus ja vandeadvokaat Paul Varul Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaat Toomas Vaher RESOLUTSIOON Jätta AS Desintegraator kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a otsuse haldusasjas nr 2-3/8/05 tühistamise nõudes rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus selles osas muutmata. Rahuldada AS Desintegraator kassatsioonkaebus õigusabikulude väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista AS-lt Desintegraator välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks ekspertiisitasu, riigilõiv ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud kokku 28 340 krooni. Mõista AS-lt Desintegraator välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 3000 krooni. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. AS Desintegraator on Seaduse kooperatiivsete, riiklikkooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta ja Vabariigi Valitsuse
  8. septembri
  9. a määrusega nr 258 kinnitatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjektide nimekirja järgi taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekt.
  10. AS Desintegraator keeldus talle kuuluvaid eluruume erastamast enne sundvõõrandamise eest õiglase ja kohese hüvituse saamist. Tallinna Halduskohus tunnistas
  11. detsembri
  12. a otsusega haldusasjas nr 3-125/97 seadusevastaseks AS Desintegraator keeldumise Tallinnas Vindi tn 8 asuvate eluruumide erastamisest ja
  13. jaanuari
  14. a otsusega haldusasjas nr 3-92/98 seadusevastaseks AS Desintegraator keeldumise Tallinnas P. Pinna tn 19 asuvate eluruumide erastamisest.
  16. a jaanuaris-veebruaris erastas AS Desintegraator talle kuulunud eluruumid Vindi tn 8 ja P. Pinna tn 19 asuvates elamutes. Eluruumide erastamisest laekus AS-le Desintegraator 1 567 188 EVP-krooni.
  18. augustil 1999 esitas AS Desintegraator Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu Vindi tn 8 korteri 23 sundvõõrandamisest tekkinud kahju hüvitamiseks.
  19. AS Desintegraator esitas
  20. detsembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Eesti Vabariigilt AS-le Desintegraator õigusvastase toiminguga (keeldumine õiglase hüvituse maksmisest Tallinnas, Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest) tekitatud kahju väljamõistmist summas 20 557 089 krooni, suurendades kohtumenetluse ajal nõuet 37 692 515 krooni ja 16 sendini.
  21. Tallinna Halduskohus rahuldas
  22. märtsi
  23. a otsusega haldusasjas nr 3-55/2003 kaebuse osaliselt, mõistes kaebaja kasuks Eesti Vabariigilt Vabariigi Valitsuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu välja hüvitise 3 415 312 krooni ja kohtukulud 3 436 krooni.
  24. Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid halduskohtu otsus tühistada ja lõpetada HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel asja menetlus või menetluse jätkamise korral teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. AS Desintegraator palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsust muuta ja teha uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt AS Desintegraator kasuks välja hüvitis 37 692 515 krooni ja 16 senti.
  25. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS Desintegraator kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldati. AS Desintegraator apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. AS-lt Desintegraator mõisteti Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja kohtukulud kummalegi 49 590 krooni. Ringkonnakohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist ja halduskohtu otsuse tühistamist, tuginedes seisukohtadele, millele Riigikohtu üldkogu asus
  26. märtsi
  27. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-
  28. Kohtukulude väljamõistmist AS-lt Desintegraator põhjendas ringkonnakohus järgmiselt: 1) Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on halduskohtus taotlenud kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, kohtukulude nimekirja kohaselt seisnevad kulud tasus advokaadi õigusabi eest kokku 194 014,80 krooni ning ekspertiisikuludes; 2) Riigikohtu halduskolleegium on HKMS § 93 lg 1 tõlgendamisel järjekindlalt seisukohal, et välja mõistetakse üksnes kantud kohtukulud. Kolleegium on leidnud (nt otsus asjas nr 3-3-1-87-04 ja otsus asjas nr 3-3-1-28-03), et haldusasjades ei peeta võimalikuks kohtukulude väljamõistmist, kui kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t kui nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulude kandmise tõendamiseks on vastustajad esitanud advokaadibüroo arved, kuid üksnes arve esitamine ei tõenda veel selle eest tasumist. Kuigi halduskohtu otsuses puuduvad sellekohased põhjendused, on ka halduskohus jätnud kaebuse osalisest rahuldamisest tuleneval kohtukulude jagamisel poolte vahel arvesse võtmata vastustajate kohtukulud ja seega rahuldamata vastustajate esindaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Seetõttu ei rahulda ringkonnakohus HKMS § 93 lg 1 alusel vastustajate kohtukulude väljamõistmise taotlust esimese astme kohtu menetlust puudutavate õigusabikulude osas; 3) ekspertiisikulude kandmist tõendab maksekorraldus, mille järgi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tasunud ekspertiisitasu 14 160 krooni. Nimetatud summa kuulub kaebuse esitajalt väljamõistmisele; 4) apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmise taotluse ja lisatud tõendite kohaselt seisnevad kohtukulud esiteks kantud õigusabikuludes 98 038 krooni; 5) AS Desintegraator vaidles õigusabikulude väljamõistmise taotlusele vastu, leides, et õigusabikulud on põhjendamatult suured ja arvestada tuleb, et kaebus ei olnud ilmselgelt põhjendamatu, kuna kaebajal oli Riigikohtu otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-96 tulenevalt alus loota kaebuse edukusele. Samuti seisnes õigusteenus osaliselt vaidluses AS Desintegraator apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse üle, milles vastustajate seisukohad osutusid ebaõigeks; 6) olgugi, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi nägema ette, et kaebus on põhjendamatu (vt nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-03), ei tähenda see, et kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmine on välistatud, kui kaebaja ei pidanud ette nägema kaebuse põhjendamatust. Selline seisukoht piiraks liigselt vastaspoole õigust põhjendamatuks osutunud kaebuse menetlemisel kantud vajalike õigusabikulude hüvitamisele. Kaebuse esitajalt väljamõistmisele kuuluvate õigusabikulude põhjendatud suuruse määramisel tuleb arvestada ka muid asjaolusid, sh kohtuasja keerukust ja mahukust, samuti kaebuse esitaja majanduslikku olukorda. Kuna käesoleval juhul esitati keerulises ja mahukas asjas suurt rahalist nõuet sisaldav kaebus, oli vastustajate poolt advokaadibüroo õigusteenuse tellimine põhjendatud. Väljamõistetavate õigusabikulude suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta vaidluse all oleva rahasumma suurust, samuti seda, et kaebaja on juriidiline isik, kelle majanduslikud võimalused ületavad tunduvalt keskmise füüsilisest isikust kaebaja võimalusi. Kuna vastustajate õigusabikulusid suurendas vaidlus kaebuse esitaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu üle, milles nende seisukohad ei osutunud õigeks (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-62-04), peab ringkonnakohus põhjendatuks kaebajalt vastustajatele välja mõista nende apellatsiooniastme õigusabikulud 85 000 krooni. 7) Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu Riigilõivuseaduse § 37 lg-le 91 ja lg-le 15 tuginedes vaidlustatud summast 3%, s.o 102 460 krooni. Riigikohtu
  29. oktoobri
  30. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-62-04 kohaselt tuli Riigivastutuse seaduse § 31 lg 1 kohaselt tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samas ulatuses, kui tasuti avalduse esitamisel esimese astme kohtule ? 10 krooni. Seetõttu tuli Vabariigi Valitsusel ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil apellatsioonkaebuste esitamisel tasuda kummalgi riigilõivu 10 krooni ning ülejäänud osas riigilõivu väljamõistmine kaebuse esitajalt ei ole põhjendatud; 8) kui Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on riigilõivu tasunud ettenähtust enam, on neil õigus taotleda HKMS § 87 lg 2 alusel enammakstud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule Vabariigi Valitsuse
  31. aprilli
  32. a määruse nr 140 "Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord" § 11 nõuetele vastav taotlus. Taotluse lahendab kohus HKMS § 84 lg 6 alusel määrusega. AS-lt Desintegraator mõisteti Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja kohtukulud 99 180 krooni (õigusabikulud 85 000 krooni, ekspertiisitasu 14 160 krooni, riigilõiv 20 krooni), mis jaotatakse nende vahel võrdsetes osades (49 590 krooni). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  33. AS Desintegraator palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus kasseeritud osas ning teha uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt AS Desintegraator kasuks välja õiglane hüvitis Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest summas 37 692 515 krooni ja 16 senti ning vastustajatelt kassaatori poolt kantud kohtukulud. Kassaator väidab järgmist: 1) kassaator on tasunud ostueesõigusega erastatava maa eest täielikult EVP-des, sest ta on kohustatud subjekt Taasriigistamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses ja kassaator on kasutanud temaga ühte kontserni kuuluvale äriühingule (AS EKE Invest) eluruumide erastamise eest laekunud EVP-sid. Ka siis, kui kassaatorile poleks kuulunud ühtegi eluruumi, oleks ta saanud tasuda ostueesõigusega erastatava maa eest täielikult EVP-des. Eeltoodust tulenevalt ei saa EES §-s 19 ja MRS § 223 lg-s 6 sätestatud soodustus maa ostueesõigusega erastamisel olla kassaatori jaoks Põhiseaduse § 32 järgne õiglane hüvitis Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest; 2) õiguslik tähtsus on ka Riigikohtu üldkogu
  34. märtsi
  35. a otsusele asjas nr 3-2-1-59-04 lisatud kohtunik J. Põllu eriarvamus, millega on ühinenud kohtunikud T. Anton, I. Koolmeister, J. Laffranque ja H. Salmann, millest võib järeldada, et Riigikohtu halduskolleegiumi liikmed on oluliselt teistsugustel seisukohtadel kui teised otsuse tegemisel osalenud Riigikohtu liikmed. Erilist tähendust tuleb pöörata eriarvamuse seisukohale, et üldkogu pole otsuses vara turuväärtuse kompenseerimise üle jõu käimise kohta tuginenud ühelegi majanduslikule kalkulatsioonile, vaid lihtsalt püstitanud eeldusliku oletuse selle üle jõu käimise kohta. Kassaator on seisukohal, et kõikidele eriarvamuse seisukohtadele tuleb anda põhistatud vastus ja ühtlasi täiendavalt koostada majanduslikud kalkulatsioonid, mis näitaksid, kui palju tuleks riigil välja maksta rahalist hüvitist vara sundvõõrandamise eest analoogilistes olukordades; 3) ringkonnakohus pole andnud hinnangut sellele, milline ajaperiood võtta aluseks korterite turuväärtuse kindlaksmääramisel ja kas korterite turuväärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda nende koormatusest üürilepingutega. Kassaator vaidlustab ka ringkonnakohtu poolt väljamõistetud kohtukulud ja väidab, et isegi kui mitte nõustuda kassatsioonkaebuse eelmiste väidetega, on kassaatorilt 85 000 krooni õigusabikulude väljamõistmine ebaõige. Ringkonnakohus pidanuks jätma apellatsioonimenetluses vastustajate kantud kohtukulud nende endi kanda. Seda seisukohta põhjendab kassaator järgmiselt: 1) kassaator ei pidanud halduskohtusse pöördumisel ette nägema, et kaebus on põhjendamatu. Kassaator on endiselt seisukohal, et kaebus on põhjendatud; 2) Põhiseaduse § 103 lg 4 järgi on seaduste algatamise õigus Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg-st 1 nähtub, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on elamumajandus, seega ka eluruumide erastamisega seonduv. Seetõttu oleksid vastustajad pidanud olema suutelised ennast esindama kohtumenetluses ise ja advokaatide õigusabi kasutamine polnud põhjendatud; 3) kassaator juhindus halduskohtusse pöördumisel põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  36. aprilli
  37. a otsuse ja
  38. novembri
  39. a otsuse seisukohtadest, mis andsid kassaatorile õiguskindluse pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks.
  40. Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paluvad menetlusse võtmisel jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja väidavad kokkuvõtlikult järgmist: 1) kuna Riigikohus ei saa faktilisi asjaolusid tuvastada, siis on Riigikohtul õiguslikult võimatu asja tagasi saatmata mõista AS Desintegraator kasuks välja 37 692 515,62 krooni. Alama astme kohus pole tuvastanud, kas ja millistel alustel on AS-l Desintegraator õigus saada hüvitist selles summas; 2) ringkonnakohtu otsuse tühistamine oleks vastuolus Riigikohtu üldkogu poolt asjas nr 3-2-1-59-04 seadustele antud tõlgendustega; 3) ringkonnakohus mõistis AS-lt Desintegraator välja ainult osa vastustajate õigusabikuludest ja motiveeris veenvalt, et advokaadibüroolt õigusabi tellimine oli põhjendatud tulenevalt asja keerukusest, mahukusest ja nõude suurusest. Tegemist pole ülemäära suurte ega põhjendamatute õigusabikuludega. Ringkonnakohus on ka veenvalt ümber lükanud AS Desintegraator väited, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi varasemad otsused on andnud alust eeldada, et kaebus rahuldatakse. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. Käesolev asi on analoogiline tsiviilasjaga nr 3-2-1-59-04, milles Riigikohtu üldkogu tegi otsuse
  42. märtsil
  43. Käesolevas asjas põhjendas ringkonnakohus AS Desintegraator kaebuse rahuldamata jätmist ja halduskohtu otsuse tühistamist seisukohtadega, millele Riigikohtu üldkogu asus
  44. märtsi
  45. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-
  46. AS Desintegraator soovib, viidates üldkogu otsusele lisatud eriarvamusele, et Riigikohus revideeriks käesolevas asjas neid seisukohti, millele asus üldkogu ülalnimetatud tsiviilasja lahendamisel, tühistaks ringkonnakohtu otsuse ning mõistaks Eesti Vabariigilt AS Desintegraator kasuks välja õiglase hüvitise Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest. Kassatsioonkaebuse see taotlus jääb rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on kindel, et üldkogu enamus ei muuda oma seisukohti olukorras, kus analoogilises asjas tehti otsus
  47. a ja üldkogu koosseisus pole toimunud muudatusi. Hoolimata üldkogu otsusele lisatud eriarvamusest, ei pea halduskolleegium seepärast õigeks käesoleva asja andmist üldkogu arutada.
  48. AS Desintegraator vaidlustab kassatsioonkaebuses ka temalt välja mõistetud õigusabikulud.
  49. Apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmise taotluse ja lisatud tõendite kohaselt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantud õigusabikulud 98 038 krooni. Kuna vastustajate õigusabikulusid suurendas vaidlus kaebuse esitaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu üle, milles nende seisukohad ei osutunud õigeks (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-62-04), pidas ringkonnakohus põhjendatuks kaebajalt vastustajatele välja mõista nende apellatsiooniastme õigusabikulud 85 000 krooni. Peale selle mõistis ringkonnakohus AS-lt Desintegraator Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja ekspertiisitasu 14 160 krooni ja riigilõivu 20 krooni. Kokku mõistis ringkonnakohus AS-lt Desintegraator Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja kohtukulud kummalegi 49 590 krooni.
  50. Ringkonnakohtu istungil esitatud kohtukulude nimekirjas palusid Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad AS-lt Desintegraator välja mõista kohtukulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks. Ka kohtukulude kandmist tõendavatest dokumentidest nähtub, et eelpoolnimetatud kohtukulud on kandnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mitte Vabariigi Valitsus. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti AS-lt Desintegraator välja mõistnud kohtukulud Vabariigi Valitsuse kasuks.
  51. HKMS § 87 lg 2 järgi võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kolleegium on seisukohal, et AS-lt Desintegraator välja mõistetud apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud ongi põhjendamatult suured ja kuuluvad vähendamisele alljärgnevatel kaalutlustel.
  52. Kolleegium on seisukohal, et õigusabikulude suurus haldusasjas ei ole otseses sõltuvuses nõude hinnast. Õigusabikulude suurus haldusasjas peab olema põhjendatud sisuliselt.
  53. Käesolev haldusasi on sisult analoogiline Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud tsiviilasjaga nr 2-2/1281/03, milles AS Desintegraator ning Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidlesid Vindi tn 8 korteri 23 erastamise eest täiendavalt tasumisele kuuluva hüvitise üle. Riigikohtu üldkogu lahendas nimetatud vaidluse tsiviilasjas nr 3-2-1-59-04 tehtud otsusega
  54. märtsil
  55. Seega ei pidanud Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesolevas asjas tegelema uute probleemidega.
  56. Arve nr 511 järgi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium advokaadibüroole Raidla & Partnerid tasunud 29 324,20 krooni. Õigusabikulu hõlmab telefoninõupidamisi, AS Desintegraator kohtuasjaga seotud küsimuste analüüsi seoses Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga, halduskohtu otsuse kättesaamist, materjalidega tutvumist ning apellatsioonkaebuselt tasutavate riigilõivudega seonduvate küsimuste analüüsi (kokku 14,6 tundi keskmise tunnitasuga 1700 krooni). Arve nr 535 järgi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium advokaadibüroole Raidla & Partnerid tasunud 32 381,60 krooni apellatsioonkaebuse koostamise ja e-kirja koostamise eest (kokku 16,1 tundi keskmise tunnitasuga 1700 krooni). Kolleegium on seisukohal, et need kulud on kohtukulude jagamise alusena põhjendamatult suured. Vastustajaid esindasid halduskohtus samad advokaadid, kes pidid olema kursis haldusasja materjalidega. Apellatsioonkaebuses korratakse valdavalt neid seisukohti, mis olid halduskohtus esitatud kirjalikus vastuses AS Desintegraator kaebusele.
  57. Seoses sundvõõrandamisega seotud küsimuste täiendava analüüsiga ja vastuse koostamisega AS Desintegraator kaebusele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arve nr 863 järgi tasunud õigusabi eest advokaadibüroole Raidla & Partnerid 24 673,80 krooni (12,3 tundi keskmine tunnitasu 1700 krooni). Kolleegium märgib, et kulud selle arve järgi on põhjendamatult suured, sest vastuses AS Desintegraator apellatsioonkaebusele korrati valdavalt neid seisukohti, mis vastustajad olid kirjalikult esitatud juba halduskohtus.
  58. Arve nr 1594 järgi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikohtu erikogu lahendi analüüsi eest advokaadibüroole Raidla & Partnerid tasunud 1404,20 krooni. Erikogu
  59. oktoobri
  60. a määrusega anti tsiviilasi lahendada Riigikohtu üldkogule. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud tsiviilasi ja käesolev haldusasi on küll tihedalt seotud, kuid erikogu määruse analüüsi eest tasutud õigusabikulud pole põhjendatud kulud haldusasjas. Tsiviilasja üldkogule lahendada andmine võis kohtumenetlust haldusasjas mõjutada vaid sel viisil, et ringkonnakohus lahendas haldusasja pärast tsiviilasjas üldkogu otsuse tegemist.
  61. Riigikohtu halduskolleegiumile esitatud dokumentide järgi on kassatsioonimenetluses Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kantud õigusabikulud 18 072,90 krooni AS Desintegraator kaebusele vastuse ettevalmistamise eest (kokku 8,5 tundi keskmise tunnitasuga 1800 krooni). Kolleegium on seisukohal, et nende kulude suurus pole põhjendatud, arvestades kassatsioonkaebuse väiteid ja seda, et Riigikohtu üldkogu on samade poolte vahel toimunud analoogilises vaidluses andnud seaduse tõlgenduse, mis sisuliselt on siduv ka käesoleva asja lahendamisel.
  62. Arvestades ülaltoodut, mõistab kolleegium AS-lt Desintegraator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja ekspertiisitasu 14 160 krooni ja riigilõivu 20 krooni. Põhjendatud õigusabikuludeks, mis kuuluvad AS-lt Desintegraator Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks väljamõistmisele, on apellatsioonimenetluses 10 000 krooni ja kassatsioonimenetluses 3000 krooni. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.