3-3-1-58-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-58-05

1. november 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Natalia Samohvalova kaebus Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuli
3. a määrus haldusasjas nr 2-3/507/05 Natalja Samohvalova erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Natalia Samohvalova erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrus haldusasjas nr 2-3/507/05 ning saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Natalja Samohvalova esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi keeldumine talle tekitatud kahju hüvitamisest ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 19 845 krooni. Tallinna Halduskohtu
7. novembri
8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Eelnevalt oli halduskohus määrusega jätnud rahuldamata N. Samohvalova taotluse riigi õigusabi määramiseks.
9. Halduskohtu otsuse vaidlustamiseks esitatud apellatsioonkaebuses esitas N. Samohvalova uue taotluse riigi õigusabi määramiseks. Oma taotlust põhjendas ta sellega, et ta on maksejõuetu ning advokaadi abi puudumise tõttu ei suuda ta vajalikul tasemel kaitsta oma õigusi ja põhjendada oma seisukohti. Ta on pikemat aega töötu ja elatub kokkuhoitud rahast ning isiklike asjade müümisest.
10. Tallinna Ringkonnakohtu
11. juuli
12. a määrusega jäeti N. Samohvalova taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus viitas halduskohtu riigi õigusabi määramisest keeldumise määrusele, kus halduskohus oli leidnud, et Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. N. Samohvalova kaebus ei ole keerukas ning, nagu kaebusest nähtub, sai kaebaja kaebuse koostamisega hakkama. Ringkonnakohus leidis, et käesolevaks ajaks ei ole asjaolud muutunud. Asja materjalide põhjal ei saa väita, et kaebuse edutus halduskohtus oleks seotud kaebajal kvalifitseeritud õigusabi puudumisega. Taotluse esitamise ajal kehtinud TsMS § 83 lg 3 sõnastuse kohaselt võib kohus füüsilisele isikule määrata esindajaks advokaadi riigi kulul, kui ta leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu. Selle sätte põhjal saab asuda seisukohale, et riigi kulul õigusabi määramine pole põhjendatud ka juhul, kui kaebaja ise on võimeline kaitsma oma õigusi. Analoogiliselt reguleerib küsimust ka alates
13. märtsist 2005 kehtiva Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1, mis annab aluse õigusabi andmisest keelduda juhul, kui taotleja ise on võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja võimeline ise kaitsma oma õigusi, sest esitatud kahjunõue ei ole olemuselt keerukas. Tegemist on konkreetse summa nõudmisega riigilt põhjusel, et nimetatud summa sissenõudmiseks tehtud kohtuotsust pole võimalik sundkorras täita. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
14. N. Samohvalova esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
15. juuli
16. a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada esitatud taotlus. Erikaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et asi võib näida lihtsana professionaalsetele juristidele, kuid mitte tavalisele inimesele, kellel puudub igasugune arusaam õigusalastest terminitest, normidest ja nõuetest, kes ei tea ega oska kasutada oma õigusi kohtumenetluses, kes ei valda eesti keelt ja ei saa seega adekvaatselt reageerida aruteludele, mis toimuvad kohtuistungil. Ka kohtumenetlus Tallinna Halduskohtus näitas, et N. Samohvalova ei suutnud piisavalt selgelt põhjendada oma kahjunõuet, mis omakorda põhjustas halduskohtu ekslikke järeldusi. N. Samohvalova leiab, et tõhusa õigusabi puudumine takistab PS §-s 15 sätestatud õiguse kasutamist ning on samuti vastuolus PS §-s 24 sätestatud nõuetega. Ilma advokaadi abita ei tagata kohtumenetluses protsessiosaliste võrdsust.
17. Justiitsministeeriumi kirjalikus vastuses erikaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on seadusandja Riigi õigusabi seaduse § 10 lg-st 1 ja §-st 15 tulenevalt lugenud asja menetlevat kohut pädevaks hindama konkreetse asja keerukust ning asjaolu, kas riigi õigusabi osutamine on vajalik. Antud juhul on tegemist halduskohtumenetlusega, kus kehtib uurimisprintsiip, mis tagab samuti poolt võrdsuse kohtumenetluses. Väide, et N. Samohvalova ei mõista eestikeelsete terminite tähendust ja et ta ei saa istungil aru vastaspoole motiividest, millega on rikutud tema õigust osaleda oma kohtuasja arutelul, ei ole asjakohane, kuna Tallinna Halduskohtu istungil oli kaebajale tõlk tagatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. N. Samohvalovale riigi õigusabi määramata jätmist on kohtud põhjendanud sellega, et ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning et haldusasi ei ole oma olemuselt keerukas. Sealjuures on Tallinna Ringkonnakohus tuginenud eeskätt RÕS § 7 lg 1 p-le 1, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on leidnud, et selline põhimõte tulenes ka taotluse esitamise ajal kehtinud TsMS § 83 lg-st
20. Riigikohtu halduskolleegium nõustub sellega, et isikule, kelle puhul saab järeldada piisavate õigusalaste teadmiste olemasolu, ei ole riigi õigusabi määramine vajalik. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, mis on RÕS § 7 lg 1 p-s 1 riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseks, ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Samal ajal ei tohi ka kohus menetlust halduskohtus läbi viia nii keerukal moel, mis nõuaks isikult alati kvalifitseeritud esindaja olemasolu. Eelkõige tuleb püüda halduskohtumenetluses valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudulikkust.
21. Sellegipoolest ei saa RÕS § 7 lg 1 p-i 1 tõlgendada viisil, et halduskohtumenetluses on iga isik igas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. Kohtuniku uurimisprintsiibist tulenev aktiivsus ei saa kasvada üle kaebuse esitajale õigusabi osutamiseks viisil, mida tavapäraselt osutavad esindajad. Seetõttu tuleb vajadusel isikule riigi õigusabi siiski määrata. Halduskolleegium on seisukohal, et kui kohtul on põhjendatud kahtlus, et kaebuse esitaja ei suuda oma teadmiste, juhtumi asjaolude, aga samuti ka vastustaja kvalifikatsiooni ja käitumise ning teiste antud juhtumil tähtsust omavate asjaolude tõttu kohtumenetluses osaleda viisil, mis tagaks asja lahendamise ühe istungiga, siis ei saa kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmisest keelduda. Ka RÕS § 7 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
22. Riigikohtu halduskolleegium ei jaga kohtute seisukohta, et käesolev vaidlus ei ole keerukas. N. Samohvalova kaebuse näol on tegemist senises kohtupraktikas suhteliselt harva esineva kahju hüvitamise asjaga - kahju hüvitamist nõutakse seetõttu, et võimatuks on osutunud tsiviilkohtu
23. a otsuse täitmine ning kaebajal on jäänud saamata tema kasuks kohtuotsusega välja mõistetud töötasu. Sealjuures ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi arvates selge, kelle tegevuse tõttu on kaebaja hinnangul kahju tekkinud - esimeses astmes toimunud kohtumenetluse materjalidest ja halduskohtu lahendist nähtuvalt on väidetavalt õigusvastaselt käitunud organina käsitatud Tallinna Linnakohut, kuid apellatsioonkaebusest nähtuvalt peetakse selleks hoopis Justiitsministeeriumi. Halduskolleegiumi arvates osutavad need asjaolud piisavalt sellele, et N. Samohvalova suhtes ei saa riigi õigusabist keelduda põhjendusega, et ta on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
24. N. Samohvalova esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi määramise taotluse enne Riigi õigusabi seaduse jõustumist. Ringkonnakohus lahendas taotluse ajal, mil Riigi õigusabi seadus juba kehtis. TsMS § 2 kohaselt tehakse tsiviilasja menetluses protsessitoiming selle tegemise ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et N. Samohvalova taotlus riigi õigusabi määramiseks tuleb ringkonnakohtul uuesti lahendada ning teha seda Riigi õigusabi seaduse alusel. Kuna aga N. Samohvalova oli taotluse riigi õigusabi määramiseks esitanud enne Riigi õigusabi seaduse jõustumist, tuleb silmas pidada seda, et ta ei satuks oma taotluse lahendamisel halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui tema taotlus oleks lahendatud enne Riigi õigusabi seaduse jõustumist kehtinud õiguse alusel. Muuhulgas tähendab see ka seda, et N. Samohvalova ei pea esitama täiendavalt selliseid dokumente, mida tuleb riigi õigusabi saamiseks esitada Riigi õigusabi seaduse järgi. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann