KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-24-05 Otsuse kuupäev 4. november 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik

§ 161järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 17.

kriminaalasjas nr 2-1-243/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. M. kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev

1. oktoober 2005 Istungil osalenud isikud J. M. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepp novembri
2. a otsus Resolutsioon
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsused J. M. süüdistuses

§ 161järgi täies ulatuses.

2. Mõista J. M.

§ 161järgi õigeks.

1. Tühistada J. M. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld.
2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega tunnistati J. M. süüdi kriminaalkoodeksi (

) § 161 järgi ja teda karistati rahatrahviga neljasaja päevamäära ulatuses summas 18 400 krooni. Karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel võeti J. M.-lt õigus tegutseda kahe aasta jooksul äriühingu juhina. Sama kohtuotsusega jäeti rahuldamata AS-i T. K. tsiviilhagi, milles paluti mõista J. M.-lt välja kulud, mis AS-il T. K. tekkisid M. V. AS-i 19. oktoobri 2000. a erakorralise üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tõttu. 2. J. M. tunnistati süüdi järgmise teo toimepanemises. J. M. oli M. V. AS-i juhataja, seega ametiisik

§ 160mõttes.

Eirates tahtlikult äriseadustiku (ÄS) § 233 lg-s 2 ja M. V. AS-i põhikirja punktis 3.8 sätestatud aktsiaraamatu pidamise nõudeid, jättis J. M. M. V. AS-i aktsiaraamatusse tegemata kande aktsiaseltsi aktsiate võõrandamise kohta, kuigi M. V. AS-i aktsionär Gard S.A. müüs

1. mail
2. a 4000 aktsiat AS-ile T. K. Aktsiaraamatu kande tegemata jätmise tagajärjel ei saanud AS T. K. kasutada oma õigusi M. V. AS-i aktsionärina. Oma kohustuse tahtliku täitmata jätmisega põhjustas J. M. olulise kahju AS-i T. K. seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna aktsiaraamatus aktsiate võõrandamise registreerimata jätmisega tekitas ta olukorra, kus
3. oktoobril
4. a toimus M. V. AS-i aktsionäride üldkoosolek, millest võttis aktsionärina osa G. S.A., kes tegelikult enam M. V. AS-i aktsionär ei olnud. Üldkoosolek kutsus M. V. AS-i nõukogust tagasi senised liikmed ning valis uued nõukogu liikmed. Üldkoosoleku toimumist tõestanud notarile esitas J. M. tegelikkusele mittevastava M. V. AS-i aktsiaraamatu. Uus nõukogu otsustas
5. novembril
6. a kutsuda aktsiaseltsi juhatusest tagasi senise liikme ja valida uueks juhatuse liikmeks J. M. J. M. põhjustas AS-ile T. K. olulise kahju, kuna viimane ei saanud osaleda M. V. AS-i juhtimises ja kasutada aktsionärina ÄS §-st 226, § 298 lg-st 1, §-st 309 ja § 290 lg-st 1 tulenevaid õigusi.
7. Maakohus leidis, et kuna AS T. K. kandis M. V. AS-i aktsiate ostusumma Gard S.A. arvele ostumüügilepingu sõlmimise päeval –
8. mail
9. a – ja kuna lepingu kohaselt läks aktsiate omandiõigus üle raha tasumisel, siis tekkis J. M.-l samal päeval ka kohustus teha aktsiaraamatusse kanne uue aktsionäri kohta. J. M. väited selle kohta, et AS T. K. ei esitanud talle allkirjastatud aktsiate ostu-müügilepingut, luges kohus alusetuteks, kuna tunnistajate K. S. ja N. S. ütluste kohaselt viis K. S. lepingu isiklikult J. M. kätte. J. M.-l tuli lähtuda aktsiate ostu-müügilepingust, mille kohaselt tekivad ostjal aktsionäri õigused ostuhinna tasumisel. Kuna AS T. K. oli tasunud M. V. AS-i aktsiate eest, tekkis tal õiguspärane ootus, et M. V. AS-i juhatus kannab AS-i T. K. M. V. AS aktsiaraamatusse. Maakohus leidis, et aktsiaraamatu kande tegemata jätmisega põhjustas J. M. olulise mittevaralise kahju AS-i T. K. huvidele. Kohus ei nõustunud J. M. kaitsja väitega, et juriidilisele isikule ei saa tekitada mittevaralist kahju. Maakohus leidis, et juriidilise isiku ärilise tegevuse oluline häirimine, isegi kui sellest ei ole tekkinud otsest varalist kahju või seda kahju ei ole võimalik täpselt hinnata, on vaadeldav äriühingule olulise mittevaralise kahju tekitamisena.
10. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. M. kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja mõista J. M. esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu otsuse apelleeris ka tsiviilhageja AS-i T. K. esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov, kes palus kohtuotsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata AS-i T. K. tsiviilhagi J. M. vastu, ja mõista J. M.-lt AS-i T. K. kasuks välja 61 714 krooni.
11. Tartu Ringkonnakohtu
12. novembri
13. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud J. M. kaitsja seisukohaga, et J. M.-le esitatud süüdistus on ebaselge. Kolleegium soostus maakohtu otsuse põhjendustega selle kohta, milles seisnes olulise mittevaralise kahju tekitamine AS-ile T. K.. Ringkonnakohus märkis, et J. M. pani tegevusetuse toime kaudse tahtlusega. Jättes täitmata oma ametiseisundist tulenevad kohustused, pidi J. M. möönma, et tema tegevusetuse tulemusena võib tekkida oluline mittevaraline kahju aktsionäri AS-i T. K. huvidele. MENETLUS RIIGIKOHTUS
14. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. M. kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja mõista J. M. esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks. Alternatiivselt taotleb kassaator jätta

§ 161(Kar

S § 289) kohaldamata ja algatada nende normide suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus, mõistes J. M. õigeks. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Ringkonnakohus jättis tähelepanuta materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega seonduvad apellatsioonkaebuse väited. Samuti on maakohtu ja ringkonnakohtu lahendite tegemisel rikutud mitmeid tõendite hindamise reegleid. 6.2 Vaidlustatud otsuses on valesti sisustatud aktsiaraamatu pidamise korda. Ei ole tõendatud, et AS T. K. oleks nõudnud enda aktsionärina M. V. AS-i aktsiaraamatusse kandmist. Pelgalt müügilepingu esitamise fakt ei ole käsitatav ÄS § 229 lg-s 4 sätestatud nõude esitamisena. Aktsiate ostu-müügileping reguleerib aktsionäride suhteid ega loo kohustusi äriühingule, kes ei ole lepingu pool. M. V. AS-i nõukogu ei olnud kehtestanud ÄS § 233 lg-s 2 nimetatud aktsiaraamatu pidamise korda. Seetõttu ei olnud ka selged J. M. kohustused M. V. AS-i aktsiaraamatu pidamisel. 6.3 AS-i T. K. äritegevuse häiritus ei ole

§ 161

kaitsesfääri kuuluvaks õigushüveks, kuna ajaloolist tõlgendusmeetodit kasutades on ilmne, et

§ 161

toodi õiguskorda üksnes avaliku võimu õiguspärase tegevuse ja omandiõiguse kaitseks. 6.4 Karistusseadustiku §-d 377–383 sätestavad erinormidena ammendava loetelu äriühingu juhatuse liikme ametialastest kuritegudest. Äriühingutega seotud erikoosseisude sätestamine kinnitab seaduseandja tahet välistada KarS §-st 289 tulenev sisuliselt piiramatu sekkumine äriühingu juhatuse liikme tegevusse ning kriminaliseerida üksnes olulisemad äriühingutega seotud õigusrikkumised. 6.5 Äriühingule ei ole võimalik tekitada mittevaralist kahju. AS-ile T. K. kui sisemist tunnetemaailma mitteomavale ja avalikke huve mitteteenivale eraõiguslikule juriidilisele isikule ei ole võimalik tekitada mittevaralist kahju. Tsiviilõigusliku doktriini kohaselt ei saa juriidilisele isikule tunnetemaailma puudumise tõttu tekkida mittevaralist kahju. Ametiseisundi kuritarvitamisega seonduvas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on võimalik mittevaralist kahju tekitada. Samas on selline kahju rangelt piiritletud kahjuga, mida kannab ühiskonna usaldus avaliku võimu suhtes. Sellisel juhul ei ole kannatajaks riik ega avalik võim. Kannatajaks on ühiskond, mille ootust õiguspärasele haldusele kahjustab ametniku õigusvastane tegu. Seega kaitseb senine ametiseisundi kuritarvitamise kohtupraktika mitte konkreetset haldusorganit või isikut, vaid üldist ühiskondlikku ootust avaliku võimu toimimise vastu. Kuna äriühingud teostavad üldtunnustatult oma isekaid huve, siis puudub kolmandatel isikutel õiguslikult kaitstud ootus ja põhjendatud üldine huvi äriühingute usaldusväärse ja õiguskuuleka toimimise suhtes. Järelikult ei ole äriühingu juhatuse liikmel enda ametialaste kohustuste rikkumisega võimalik tekitada mittevaralist kahju enda juhitavale äriühingule, teisele äriühingule ega avalikule usaldusele. 6.6 Isegi kui aktsepteerida seisukohta, et AS-ile T. K. on võimalik tekitada mittevaralist kahju, siis ei vasta J. M. tegevuse tagajärjed Riigikohtu praktikas sisustatud olulise mittevaralise kahju tunnustele. 6.7 Juhul, kui Riigikohus ei nõustu eeltoodud põhjendustega ja leiab, et J. M. tegu vastab

§-s 161 sätestatud kuriteokoosseisule, palub kassaator anda hinnang

§ 161põhiseaduslikkusele. Vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 23 ja Kar

S §-s 2 sätestatud nõuetega on

§ 161dispositsioon keelu osas ebaselge ning rajaneb legaaldefinitsioonita mõistetel.

Seda normi lugedes ei ole isegi õigusspetsialistil võimalik aru saada, milline äriühingu juhatuse liikme tegu on kriminaalkorras karistatav ja kuidas seda eristada tsiviildeliktist või tööalasest rikkumisest. Seega ei ole mõistlikul inimesel võimalik

§ 161

pinnalt mõista, et aktsiaraamatusse kande tegemise kohustus on tagatud kriminaalõigusliku sanktsiooniga. 7. Kassatsioonivastuses nõustub prokurör Kaire Hänilene maakohtu ja ringkonnakohtu otsuses toodud motiividega ja leiab, et kassatsioon on põhjendamatu. Muu hulgas märgib prokurör, et ei

§ 161ega Kar

S § 289 ei näe ette, et ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega tuleb tekitada varaline kahju.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrusega anti kriminaalasi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi täiskogule, kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused küsimustes, kuidas tõlgendada "olulise kahju" mõistet ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu tähenduses ja milline on isikute ring, kellele on võimalik tekitada mittevaralist kahju.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu
5. juuni
6. a määrusega anti kriminaalasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Kriminaalkolleegiumi täiskogu määruse kohaselt on selleks, et tagada ühtne kohtupraktika küsimuses, kas ja kui, siis millist liiki juriidilised isikud saavad nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, vajalik Riigikohtu üldkogu seisukoht. Samuti leidis kriminaalkolleegium, et juhul, kui asuda seisukohale, et J. M. käitumine vastab ametiseisundi kuritarvitamise koosseisule, tekib kahtlus, kas ametiseisundi kuritarvitamise koosseis (

§ 161, Kar

S § 289) on osas, milles see näeb koosseisulise tagajärjena ette olulise mittevaralise kahju, kooskõlas põhiseadusest tuleneva kuriteokoosseisu määratletusnõudega.

1. Riigikohtu üldkogu istungil toetas J. M. kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Prokurör vaidles kassatsioonile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT I
2. Riigikohtu üldkogu leiab, et J. M.-le esitatud süüdistuse teksti ja selle alusel kohtute tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik järeldada, et J. M. on M. V. AS-i aktsiaraamatu pidamisel rikkunud oma ametialaseid kohustusi.
3. J. M.-le on süüks arvatud ÄS § 233 lg 2 (enne
4. jaanuari 2001 kehtinud redaktsioonis) ja M. V. AS-i põhikirja punkti 3.8 rikkumine. Nimetatud normidest esimene sätestas, et aktsiaraamatut peab juhatus nõukogu poolt kehtestatud korras. M. V. AS-i põhikirja (I kd, tl 74–79) punkt 3.8 nägi ette, et aktsiate võõrandamise registreerib seltsi juhatus aktsiaraamatus ja aktsiate omandajal tekivad aktsionäri õigused alates aktsiate omandamise registreerimisest aktsiaraamatus. Kuna M. V. AS-i nõukogu ei olnud kehtestanud aktsiaraamatu pidamise korda, on kassaator õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et süüdistuses viidatud sätete alusel ei ole võimalik öelda, millised olid J. M. konkreetsed kohustused aktsiaraamatu pidamisel.
5. Kohtud on ekslikult leidnud, et J. M.-l tekkis kohustus kanda AS T. K. aktsionärina M. V. AS-i aktsiaraamatusse üksnes tulenevalt faktist, et ta oli M. V. AS-i juhatajana teadlik AS T. K. ja Gard S.A. vahel
6. mail
7. a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingust ja asjaolust, et T. K. tasus samal päeval Gard S.A.-le aktsiate ostusumma, mis lepingu kohaselt tähendas aktsiate omandiõiguse üleminekut AS-ile T. K. Üldkogu leiab, et M. V. AS-i põhikirja punkti 3.8 tuleb tõlgendada koostoimes ÄS § 229 lg 4 esimese lausega, mis sätestab, et omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Äriseadustiku § 233 lg 2 ei andnud aktsiaseltsile pädevust aktsiate võõrandaja ja omandaja vahelistele õigussuhetele hinnangu andmiseks. Seetõttu ei pidanud aktsiaselts tegema kannet aktsiaraamatusse ilma aktsiad omandanud isiku sellesisulise taotluseta, tuginedes pelgalt aktsiate ostu-müügilepingule. Eeltoodust tulenevalt sai J. M.-l kui M. V. AS-i juhatajal tekkida kohustus kanda AS T. K. aktsionärina M. V. AS-i aktsiaraamatusse üksnes juhul, kui AS T. K. esitas nõude enda aktsiaraamatusse kandmiseks. J. M. süüdistuse tekstis ei ole aga märgitud, et AS T. K. esitas M. V. AS-ile sellise nõude. Sellest tingituna ei ole kohtud nimetatud asjaolu tuvastanud. AS-i T. K. ja G. S.A. vahelisest aktsiate ostu-müügilepingust, mis reguleeris üksnes aktsiate võõrandaja ja omandaja omavahelisi suhteid, samuti aktsiate ostusumma tasumise faktist, ei saanud iseenesest tuleneda aktsiaraamatu kande tegemise kohustust. Järelikult ei ole ka võimalik väita, et J. M. rikkus süüdistuses kirjeldatud tegevusetusega oma ametialaseid kohustusi.
8. Riigikohtu üldkogu märgib, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.
9. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu üldkogu, et J. M.-le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole ametiseisundi ärakasutamine

§ 161tähenduses, mistõttu ei vasta J.

M. käitumine ametiseisundi kuritarvitamise koosseisule. Seega tuleb J. M. õigeks mõista. II

1. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimesele lausele peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, olema asjassepuutuv. Asjassepuutuv on norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 – RT III 2005, 24, 248, p 25;
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03 – RT III 2004, 18, 211, p 15).
6. Kuna J. M. tegu ei vasta

§-s 161 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele, tuleb J. M.

§ 161järgi õigeks mõista sõltumata selle sätte põhiseaduspärasusest.

Järelikult ei ole

§ 161ega Kar

S § 289 käesoleva otsuse tegemisel asjassepuutuvateks säteteks PSJKS § 14 lg 2 esimese lause mõttes. Eeltoodust tulenevalt pole üldkogul selle kohtuasja raames menetluslikult võimalik lahendada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu

1. juuni
2. a määruses tõstatatud küsimust, kas ametiseisundi kuritarvitamise koosseis on osas, milles see näeb koosseisulise tagajärjena ette olulise mittevaralise kahju, põhiseadusega vastuolus või mitte. III
3. Otsuse punktides 11–15 toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 pst 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu üldkogu Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsused ning mõistab J. M.

§ 161järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Lähtudes Kr

MS § 314 p-st 3, tuleb tühistada J. M. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Märt Rask Tõnu Anton Jüri Ilvest Peeter Jerofejev Ott Järvesaar Eerik Kergandberg Hannes Kiris Lea Kivi Indrek Koolmeister Ants Kull Villu Kõve Lea Laarmaa Julia Laffranque Jaak Luik Jüri Põld Harri Salmann Tambet Tampuu Peeter Vaher