Obsah (8)

§ 35§ 17§ 61§ 672§ 22§ 14§ 64§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-18-05 Otsuse kuupäev 4. november 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Villu Kõve ja Jüri Põld Kohtuasi Igor Gräzini kaebus Vabariigi

)

1. peatükk reguleerib valimistega seotud õiguste rikkumisi puudutavaid kaebusi ja need tuleb lahendada vastavalt vaidemenetluse nõuetele. Alusetu on jätta kaebaja õigusi rikkuvad põhjendused läbi vaatamata, pealegi, kui need mõjutasid valimistulemusi. Kaebaja kordas Tallinna Linna Valimiskomisjonile esitatud väiteid selle kohta, et Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus muutis radikaalselt valimisolustikku ja sellega seonduv valimiskomisjoni tegevusetus on õigusvastane. Kaebaja leiab, et temal kui kaebuse esitajal oli lubatud valimispropagandas kasutada õiguspäraselt enda Riigikogu liikme staatust ja Riigikohtu otsus muutis radikaalselt õiguslikku olustikku hääletamise käigus ning et Eesti Keskerakond rikkus agitatsioonikeeldu. Kaebaja taotles Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist ja teeb ettepaneku tunnistada hääletamistulemused valimisringkonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskondades kordushääletamine. jaoskonnakomisjonid oleks pidanud õiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt rakendama kohaseid meetmeid, seda asjaoludel, kui kogu valimispäeva jooksul toimus Eesti Keskerakonna aktiivne agitatsioon. Vabade valimiste üheks oluliseks sisuks on printsiip, et valijat tohib mõjutada üksnes valimiskampaania käigus lubatud valimispropaganda vahenditega. Kristiine valimisjaoskondade tegevusetus ja Eesti Keskerakonna organiseeritud agitatsioonikeeldu eirav kampaania on mõjutanud oluliselt valimistulemusi, mistõttu tuleb eelkirjeldatud tegevusetus tunnistada õigusvastaseks ja teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskondades kehtetuks ning korraldada valimisjaoskondades kordushääletamine.
4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis Igor Gräzini
5. oktoobri
6. a kaebuse rahuldamata. Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmise ja Riigikohtus põhiseadusevastaseks tunnistamise mõjust Riigikogu liikme õiguspärasele ootusele osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös väitis vabariigi valimiskomisjon järgmist: 1)
7. märtsil
8. aastal võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, millega muudeti Riigikogu töökorra seadust selliselt, et alates
9. oktoobrist
10. a keelati Riigikogu liikmete kuulumine samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikokku ja Riigikokku; 2)
11. mail
12. a võttis Riigikogu vastu Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis rakendussätte kohaselt pidi jõustuma
13. oktoobril
14. a. Vabariigi President jättis Riigikogu töökorra muutmise seaduse välja kuulutamata ning pöördus
15. juunil
16. a Riigikohtu poole taotlusega tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
17. oktoobril
18. a tunnistas Riigikohus töökorra seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) eelneva tõttu ei saanud Riigikohtu
19. oktoobri
20. a otsus muuta radikaalselt valimisolustikku, kuna põhiseadusevastaseks tunnistati seadus, mis ei olnud välja kuulutatud. Samuti ei saanud Riigikohtu otsus rikkuda kaebaja õiguspärast ootust osaleda Riigikogu liikmena kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Õiguspärane ootus ei saa tekkida veel välja kuulutamata, avaldamata ja seetõttu ka jõustumata seaduse pinnalt. Lisaks sellele tuleb silmas pidada, et Riigikogu töökorra muutmise seadus oli vaidlustatud enne kandidaatide registreerimiseks esitamise algust (

§ 35lõike 1 kohaselt 60 päeva enne valimispäeva, ehk 17.

augustil

1. a); 4) ka Riigikohus on
2. oktoobri
3. a otsuse asjas nr 3-4-1-11-05 leidnud, et: "Järeldust, et riigikogu töökorra seaduses nii olulise muudatuse tegemine pole põhiseaduspärane, ei saa kummutada väitega, et
4. oktoobri
5. a kohalikel valimistel kandideerivatel Riigikogu liikmetel on õiguspärane ootus asuda valituks osutumisel lisaks Riigikogu liikme ülesannetele täitma ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ülesandeid. Sellist ootust pole seepärast, et juba
6. a võeti vastu seadusemuudatus, mis keelab sellise ametite ühitamise ning seda keeldu tühistav väljakuulutamata seadus, mille põhiseaduspärasuse üle käesolevas asjas vaieldakse, ei saa anda mingit õiguspärast ootust."; 5) ülaltoodust tulenevalt ei ole kaebaja kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerija õigusi rikutud. Poliitilise välireklaami eksponeerimise mõjust valimistulemusele arvas Vabariigi Valimiskomisjon järgmist: 1) Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada valimiste läbiviimise kooskõla seadustega. Selleks teostab Vabariigi Valimiskomisjon järelevalvet valla-, linna- ja maakonna valimiskomisjonide üle ning võib vastavalt

§ 17

lg 2 p-le 4 tunnistada hääletamistulemused kehtetuks, kui seaduserikkumine (mitte ainult nimetatud komisjonide otsuste või toimingutega toime pandud seaduserikkumine) mõjutas või võis hääletamistulemust oluliselt mõjutada; 2) objektiivselt olid ajal, mil

§ 61

kohaselt on poliitiline välireklaam keelatud, eksponeeritud plakatid, millel kujutatud tähemärkide, sõnade ja värvide kombinatsioon sarnanes erakondade eraldusmärkidega. Neid plakateid seostati erakondadega ka meedias. Ei saa välistada, et poliitilise välireklaamina mõjuva välireklaami tegemine aktiivse agitatsiooni ajal mõjutas valimistulemust. Samas puuduvad tõendid, mille alusel hinnata, kas mõju oli oluline või mitte; 3) kaebuses kirjeldatud poliitilise välireklaami keelu rikkumise kohtuväline menetleja on

§ 672

lg-te 5 ja 6 kohaselt politseiprefektuur ning neid väärteoasju arutab maa- või linnakohus. Väärteomenetluses selgitatakse välja rikkumise toimepanemise asjaolud ning otsustatakse süüdlase karistamine. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa asuda politseiprefektuuri ega kohtu asemele. Väärteo menetlemine, s.o poliitilise välireklaamina mõjuva välireklaami eksponeerimise objektiivse ja subjektiivse külje hindamine on eranditult politseiprefektuuri ja kohtu pädevuses; 4) olukorras, kus toimub väärteomenetlus, ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil alust hinnata osundatud välireklaami mõju ulatust hääletamistulemustele ning tuleb arvesse võtta kõikide kandidaatide ja hääletajate õigusi, ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist. Jaoskonnakomisjonide tegevuse kohta arvas Vabariigi Valimiskomisjon järgmist. Kaebaja vaidlustab jaoskonnakomisjonide tegevusetust.

§ 22

kohaselt on jaoskonnakomisjoni ülesandeks korraldada hääletamine, teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas.

§ 14

lõige 10 kohaselt juhindub valimiskomisjoni liige seadusest ja kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest. Valimiste korralduse sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, millest lähtudes on Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonid läbi viinud hääletamise. Seda kaebaja ka vaidlustanud pole. Jaoskonnakomisjoni ülesandeks ei ole valimisolustiku muutuse hindamine. Seetõttu ei ole jaoskonnakomisjonide tegevus või tegevusetus rikkunud kaebaja õigusi.

1. I. Gräzin palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Linna Valimiskomisjoni
2. oktoobri
3. a otsus ja Vabariigi Valimiskomisjoni
4. oktoobri
5. a otsus nr
6. Kaebus laekus Riigikohtusse
7. novembril
8. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
9. Kaebuses väidetakse, et Riigikohtu
10. oktoobri
11. a otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus muutis radikaalselt valimisolustikku ja sellega seonduv valimiskomisjoni tegevusetus oli õigusvastane. Seda väidet põhjendatakse järgmiselt: 1) Riigikohus rahuldas
12. oktoobri
13. a otsusega Vabariigi Presidendi taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse, mis sätestas Riigikogu liikme võimaluse kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikokku; 2) Riigikohtu otsusega tekitati olukord, kus Riigikogu liige ei tohi kuuluda kohaliku omavalitsuse volikokku, küll aga võivad seda mis tahes teise Euroopa Liidu liikmesmaa parlamentide saadikud, kui nad omavad vastavas vallas või linnas alalist elukohta hiljemalt valimisaasta
14. augustil. Nimetatud seadus ja Riigikohtu otsus on diskrimineeriva iseloomuga Riigikogu liikmete suhtes ja seega on rikutud valimiste ühetaolisuse põhimõtet.
15. oktoobrini 2005 oli võimalus, et seda diskrimineerivat sätet ei rakendata. Nüüd olukord muutus ja Riigikogu liikmed võisid järgneval kolmel päeval kaotada oluliselt hääli. Seega olid nad asetatud teiste kandidaatidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Riigikohtu
16. oktoobri otsus mitte ainult ei tühistanud põhiseadusega vastuolus olevat seadust, vaid põhjustas ebaõige arusaama "kahe tooli keelu" põhimõtte õigsusest ja sekkus hääletamise protsessi. Riigikohus võttis endale funktsiooni, mis talle võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei kuulu; 3) Riigikohtu ülalnimetatud otsus tehti teatavaks pärast seda, kui oli toimunud eelhääletus ja märkimisväärne osa isikutest oli oma hääle andnud. Kuna kaebuse esitaja oli lubatud valimispropagandas kasutanud õiguspäraselt enda Riigikogu liikme staatust ja Riigikohtu otsus muutis radikaalselt õiguslikku otsust hääletamise käigus, pidanuks valimiskomisjon sellele reageerima ja rakendama kohaseid meetmeid. Kristiine valimisjaoskondade tegevusetus on mõjutanud oluliselt valimistulemusi ja tuleb seetõttu tunnistada õigusvastaseks. Vabariigi valimiskomisjonile tuleb teha ettepanek tunnistada hääletamistulemused valimisringkonnas kehtetuks ja korraldada jaoskonnas kordushääletamine. Kaebuses väidetakse, et Eesti Keskerakond rikkus agitatsioonikeeldu. Seda väidet põhjendatakse järgmiselt: 1) vabade valimiste üheks oluliseks sisuks on printsiip, et valijat tohib mõjutada üksnes valimiskampaania käigus lubatud vahenditega; 2)

§ 61

sätestab, et üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud. Ebaseaduslik agitatsioon on ka süütegu karistusseadustiku § 168 kohaselt; 3) reklaamiseaduse § 2 sätestab reklaami mõiste, § 3 lg 1 järgi on reklaami põhinõudeks, et üldsuse tavalise tähelepanu juures peab olema tagatud arusaam, et tegemist on reklaamiga. Paragrahv 3 lg 2 nõuab, et reklaamis peab sisalduma selgelt eristatav teave reklaami avalikustaja kohta ja see teave peab reklaamis avalduma tekstina või Eestis registreeritud kaubamärgi kaudu; 4) mahukas valimiskampaania Tallinnas valimispäeval rikub intensiivselt kaebaja õigusi, andes keelatud kampaania toel eelise Keskerakonna kandidaatidele. Keskerakond on teadlikult korraldanud

§ 61

nõuete eiramise eesmärgil koostöös AS-iga Tallinna Piimatööstus ja reklaamiagentuuriga Idea välireklaami kampaania kuni valimispäevani selge eesmärgiga propageerida Keskerakonda perioodil, mil agitatsioon ja välireklaam olid keelatud. Reklaam polnud suunatud mitte piimatoodetega seonduvale äritegevusele, vaid valimisotsustuste mõjutamisele; 5) Kristiine valimisjaoskond pidanuks õiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt rakendama kohaseid meetmeid. Kristiine valimisjaoskondade tegevusetus ja Keskerakonna organiseeritud agitatsioonikeeldu eirav kampaania on mõjutanud oluliselt valimistulemusi; 6) see, et valimistega seotud süüteomenetlused on politseiprefektuuri pädevuses, pole aluseks jätta hindamata kaebuses esitatud asjaolud. Süüteomenetlus ei taga kaebaja õiguste kaitset ega mõjuta õiguserikkumisega saavutatud valimistulemusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

1. ptk reguleerib valimistega seotud kaebusi ja need tuleb lahendada vastavalt vaidemenetluse nõuetele. Alusetu on jätta läbi vaatamata kaebuse põhjendused, kui need mõjutasid valimistulemusi. Kaebuses palutakse asja arutada suulises menetluses, sest agitatsioonikeelu rikkumise tuvastamiseks on vajalik tõendite hindamine ja tunnistajate ülekuulamine. Kaebaja palub üle kuulata samad tunnistajad, kelle ülekuulamise taotluse ta esitas vaidemenetluses. Lisaks sellele palub ta üle kuulata Keskerakonna liikmed Kadri Musta ja Edgar Savisaare, reklaamiagentuuri Idea juhi Mark Eikneri, AS Kohuke müügijuhi Janek Toigeri ja nõukogu liikme Oliver Kruuda. Viimaste ülekuulamise taotluse esmakordset esitamist alles Riigikohtus põhjendatakse kaebuses sellega, et vaidemenetluses oleks vastavate isikute ütluste vastavus tegelikele asjaoludele küsitav, sest alles kohus saab kriminaalkaristuse hoiatusel reaalselt tagada vande all antavate ütluste kaudu õiguspärase teabe saamise. Ka oleks äärmiselt lühikesi kohtueelseid kaebetähtaegu arvestades vastavate isikute menetlusse kaasamine olnud problemaatiline.
2. Vabariigi Valimiskomisjon jääb otsuse juurde. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8.

§ 64

lg 1 annab üksikisikule, kandidaadile, erakonnale ja valimisliidule võimaluse vaidlustada valimiste jaoskonnakomisjoni otsust või toimingut, sh tegevusetust, mis rikub tema õigusi. Vaidlustatav akt või toiming võib kolleegiumi arvates mõnel juhul rikkuda kaebuse esitaja õigusi sellest hoolimata, et akti andja või toimingu sooritaja seadust ei riku. Selline olukord võib tekkida, kui valimiste jaoskonnakomisjon on vastavalt

§-le 54 kindlaks teinud hääletamistulemused, kuid valimised on toimunud tingimustes, mis pole seadusega kooskõlas. Sellist võimalust kinnitavad ka

§ 17

lg 2 p 4 ja § 67 lg 1, mis sätestavad Vabariigi Valimiskomisjoni õiguse tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Protokoll, mille jaoskonnakomisjon koostab hääletamistulemuste kohta, on käsitatav komisjoni otsusena

§ 64mõttes ja seega vaidlustatav.

I. Gräzin ei ole vaidlustanud Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide protokolle, millega tehti kindlaks hääletamistulemused.

1. I. Gräzin soovis, et Tallinna Linna Valimiskomisjon: 1) tuvastaks Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetuse õigusvastasuse seoses asjaoluga, et Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks Riigikogu töökorra seaduse muutmise seadus, mistõttu muutus radikaalselt valimisolustik; 2) tuvastaks, et Eesti Keskerakonna agitatsioon ja Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetus seoses selle agitatsiooniga olid õigusvastasused; 3) teeks Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku tunnistada hääletamistulemused Kristiine valimisjaoskondades kehtetuks ning korraldada kordushääletamine. I. Gräzin ei väida, et tema õigusi rikub hääletamistulemuste kindlakstegemine. I. Gräzin väidab, et tema õigusi rikkus jaoskonnakomisjonide tegevusetus, mis väljendub selles, et jaoskonnakomisjonid jätsid arvestamata Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsuse mõjud ja seadusele mittevastava välireklaami. I. Gräzini arvates pidanuksid jaoskonnakomisjonid kas sulgema uksed või pöörduma valimisprotseduuride peatamiseks kõrgemalseisva valimiskomisjoni poole. Jaoskonnakomisjonid seda ei teinud. Jaoskonnakomisjonide tegevusetuse tõttu tuleb I. Gräzini arvates tunnistada hääletamistulemused kehtetuks. Seega vaidlustab I. Gräzin Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetust ja tegevusetuse väidetava ebaseaduslikkuse kaudu hääletamistulemusi. Kolleegium on seisukohal, et sel viisil hääletamistulemuste vaidlustamine ei saa viia sihile järgmistel põhjustel. 10.

§ 22

järgi on jaoskonnakomisjoni ülesanne korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas ning täita muid valimisseadusest tulenevaid ülesandeid. Seadus ei anna jaoskonnakomisjonile õigust valimispäeval "uksi sulgeda", kui komisjon leiab, et valimised toimuvad olukorras, kus valimisi ei saa pidada seaduslikeks. Jaoskonnakomisjonile sellise pädevuse omistamine võib kolleegiumi arvates tekitada kaose valimistel ning rikkuda valimistel osalejate õigusi. Ka ei ole jaoskonnakomisjonidest kõrgemalseisvatel valimiskomisjonidel käesolevas kaasuses kirjeldatud asjaoludel pädevust muuta valimispäeva. Vastavalt

§-le 2 on volikogu valimispäevaks valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Seega pole Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonid, jättes "uksed sulgemata" ja taotlemata valimiste edasilükkamist, rikkunud valimisseadust.

1. Kolleegium on seisukohal, et hääletamise toimumine valimispäeval ei saanud rikkuda kellegi, s. h I. Gräzini õigusi. Kuna Kristiine linnaosa jaoskonnakomisjonide tegevusetus polnud õigusvastane ja ei rikkunud I. Gräzini õigusi, siis jääb I. Gräzini kaebus rahuldamata.
2. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub kolleegiumil käesolevas asjas vajadus käsitleda kaebuse väiteid, mis puudutavad Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsuse mõjusid ning väidetavat seost Eesti Keskerakonna ja väidetava poliitilise välireklaami vahel, samuti kuulata üle tunnistajaid.
5. Siiski peab kolleegium vajalikuks selgitada, et

§-ga 61 keelatud poliitilise välireklaami mõju hääletamistulemustele saab hinnata eeskätt hääletamistulemuste vaidlustamisel. Käesolevaks ajaks on hääletamistulemuste vaidlustamiseks

§ 64lg-s 2 sätestatud kolmepäevane tähtaeg möödunud.

Kuid õigus tunnistada hääletamistulemused kehtetuks on Vabariigi Valimiskomisjonil ka järelevalvepädevuse teostamise korras

§ 17

lg 2 p 4 alusel, kui ilmneb, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Sellist järelevalvepädevust on aga võimalik kasutada kuni volikogu liikmete registreerimiseni. Pärast volikogu liikmete registreerimist saab Vabariigi Valimiskomisjon

§ 17

lg 7 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 41 lg 1 alusel üksnes esitada Riigikohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, kui on ilmnenud, et see volikogu liige ei vasta

§ 5lg-tes 5 või 6 ettenähtud nõuetele.

Kolleegium arvab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega pole kaebemenetlust ja Vabariigi Valimiskomisjoni protestiõigust piisavalt reguleeritud. 14. I. Gräzin esitas ka väite, et seadus, keelates Riigikogu liikmetel samaaegse kuulumise Riigikokku ja kohaliku omavalitsuse volikokku, kohtleb ebavõrdselt Riigikogu liikmeid ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide parlamentide liikmeid. Kolleegium on seisukohal, et selline väide oleks asjakohane, kui vaidlustataks Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teises lauses ettenähtud Riigikogu liikme volituste peatumist valla- või linnavolikogu liikmena ja volikogu liikmete registreerimist olukorras, kus kandidaatide hulgas oli peale Riigikogu liikme ka Euroopa Liidu teise liikmesriigi parlamendiliige. Niisuguse olukorraga aga pole tegemist. Oluline on ka see, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe kaebuste lahendamisel ette abstraktset normikontrolli. Tõnu Anton, Villu Kõve, Jüri Põld