← Eesti

3-2-1-110-05

Obsah (5)§ 366§ 368§ 369§ 231§ 367

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-110-05 Otsuse kuupäev Tartu, 7. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja V. Kõve Kohtuasi AS-i Mõigu EK Ehitus (p

) § 373 lg 1 ja § 376 lg 1 alusel välja mõista 6 219 086 krooni, millest 3 109 543 krooni on põhivõlg ja 3 109 543 krooni viivis. Nõude alusena esitas hageja

  1. detsembri
  2. a ehitustööde töövõtulepingu nr 6, millega hageja töövõtjana kohustus ehitama Tallinnasse Tammsaare tee 116 kaubanduskeskuse lepingujärgse maksumusega 48 689 160 krooni. Kostja kohustus maksma igakuiselt vastavalt tehtud töödele hageja esitatud arvete ning aktide alusel. Sel viisil pidi kostja tasuma 95% lepingu hinnast ja ülejäänud 5% tuli kostjal tasuda pärast töö lõplikku valmimist ja objekti vastuvõtmist. Hageja andis ehitise
  3. detsembril
  4. a kostjale üle ja viimane võttis selle pretensioonideta vastu. Ehituse riikliku vastuvõtu akti kohaselt vastas ehitis ehitusprojektile, -normidele ja -eeskirjadele. Hageja oli teinud lepingujärgseid töid ja lisatöid kokku 50 553 647 krooni eest. Kostja pidi 5 päeva jooksul objekti vastuvõtmist, s.o hiljemalt
  5. detsembril
  6. a, hagejale üle kandma 100% tehtud tööde maksumusest. Seisuga
  7. detsember
  8. a oli kostja tasunud lepingujärgsete tööde ja lisatööde eest 47 444 104 krooni. Tasumata on 3 109 543 krooni. Kostja võlgnevus tekkis
  9. aasta oktoobri, novembri ja detsembri lepinguliste tööde ja lisatööde osas. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale arvete tasumata jätmisel korral iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% makstavast summast.
  10. Kostja ei tunnistanud hagi. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema tööd vastavalt lepingu lisas 1 toodud ehitusgraafikule ja ehitis pidi valmis saama
  11. oktoobriks
  12. a. Selleks kuupäevaks hageja objekti nõuetekohaselt ja tervikuna üle ei andnud. Hageja ja kostja esindajate ühiskomisjon fikseeris
  13. oktoobril
  14. a ehitisel rea puudusi ja vaegtöid. Lepingulised tööd lõpetati
  15. aasta detsembris ja vastuvõtukomisjon võttis objekti vastu
  16. detsembril
  17. a.
  18. aasta oktoobris, novembris ja detsembris objektil tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid esitas hageja alles
  19. detsembril
  20. a. Kostja vaidlustas nendest osa. Objektil oli tegemata töid summas 807 330 krooni. Hageja ei ole esitanud objekti garantiiperioodiks lepingu p-st 5.5 tulenevat pangagarantiid. Lepingu p-de 4.3 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tasuma lepingujärgselt tehtud ja vastuvõetud tööde eest arve alusel 5 päeva jooksul. Hageja ei ole esitanud
  21. aasta oktoobris, novembris ja detsembris tehtud tööde kohta üleandmise-vastuvõtmise akte ega arveid.
  22. Tallinna Linnakohus jättis
  23. jaanuari
  24. a otsusega hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohasel viisil. Hageja ei teinud kõiki töid kvaliteetselt, jättis osa töid tegemata ning kogu töö lepingu kohaselt üle andmata ja arved esitamata. Seega ei ole kostja temast olenemata põhjustel seni saanud tasuda hagejale kokkulepitud, tehtud ja vaidlustamata tööde eest.
  25. Tõendatud on, et kostja vaatas töö üle
  26. oktoobril
  27. a ja juhtis hageja tähelepanu töös esinevatele puudustustele ning selle kohta vormistati protokoll. Kuna kostja ei aktsepteerinud puuduste tõttu talle
  28. detsembri
  29. a kirjaga nr 304 saadetud hageja ühepoolselt koostatud
  30. aasta oktoobris, novembris ja detsembris tehtud tööde vastuvõtmise akte, siis ei kirjutanud ta neile ka alla. Kostja küsis hagejalt täiendavat informatsiooni ja osutas aktis märgitud tegemata töödele summas 807 330 krooni. Seega järgis kostja enne ehitise vastuvõtmist

§ 366lg-s 1 sätestatut.

Hageja ei vastanud kostja järelepärimisele ja ei esitanud palutud infot, samuti ei esitanud hageja arveid tehtud tööde eest ega lõplikku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.

  2. augustil
  3. a tehtud kohtulik ekspertiis tuvastas, et hagi on põhinõude osas põhjendamatu summas 1 763 537 krooni ja põhjendatud summas 1 346 186 krooni. Hagiavalduses toodud võla põhisumma arvutus on ebaselge ja tõendamata. Tõendamist leidis, et ehitise ülevaatamise ajal esinesid puudused töös ja osa töid oli tegemata. Kuigi kostja ei saa jätta töö eest tasumata, ei võimalda hageja poolt lepingu p 4.3 järgimata jätmine kostjal oma kohustust täita. Lepingu selles punktis oli määratud, et kostja tasub tehtud tööde eest tööde valmiduse protsendi alusel hageja esitatud aktide ja arvete alusel pärast seda, kui tehniline järelevalve on aktid aktsepteerinud. Hagejal on õigus saada tasu siis, kui lepinguga võetud kohustused on täies mahus täidetud, kostjal on kohustus tasuda vastuvõetud kvaliteetse töö eest. Kostja ei nõustunud reaalselt tegemata töid vastu võtma ja teatas lepingu tingimustest kõrvalekaldumisest ja puudustest töös. Hageja ei esitanud tehtud tööde kohta akte ega arveid. Leping nägi viivise maksmise kohustuse ette juhul, kui õigeaegselt ei tasuta arveid. Kuna hageja arveid ei esitanud, puudub alus kostjalt viivise väljamõistmiseks.
  4. Apellatsioonkaebuses palus hageja linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Kohus mõistis OÜ-lt Combinent AS-i Mõigu EK Ehitus (pankrotis) kasuks välja 6 219 086 krooni, millest põhivõlga 3 109 543 krooni ja viivist 3 109 543 krooni. Ehitise vastuvõtmise akti kohaselt esitas Tammsaare tee 116 asuva Kadaka Kaubanduskeskuse ehitise vastuvõtuks ehitise omanik H. Leinemann. Vastuvõtukomisjoni otsuse kohaselt on ehitustööd lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja -normidele ning keskkonna-, tervise-, tule- ja töökaitse nõuetele. Tallinna ehitusinspektsiooni juhataja kinnitas, et ehitisele kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Hageja esitas nõude lepingujärgsete tööde ja lisatööde eest tasu saamiseks. Hageja tõendas oma nõuet ja seda, et ta on ehitustööd objektil lõpetanud ning objekti tellijale (kostjale) üle andnud. Akti kohaselt ei olnud objektil vaegtöid või puudusi. Nõudmisi tööde tegemata jätmise või mittekohase tegemise kohta ei ole esitatud. Kostja on lisaks
  6. detsembri
  7. a aktile aktsepteerinud
  8. aasta oktoobris - detsembris tehtud töid ja nende maksumust, kuna ta ei ole lepingus sätestatud tähtaja jooksul hagejale teatanud, et ta aktidega ei nõustu. Kostja teatas
  9. detsembri
  10. a kirjas, et ei aktsepteeri osaliselt aktides nr 14 ja 15 märgitud töid ja tööde maksumust. Hageja vähendas seejärel tööde maksumust. Kostja ei esitanud 24-kuulise garantiiaja jooksul, mis algas ehitise vastuvõtmisest, avastatud puuduste kohta nõuet ega kasutanud teisi tsiviilkoodeksis sätestatud õiguskaitsevahendeid. Vastavalt

§ 366

lg-le 1 on tellija kohustuseks töövõtja tehtud töö vastu võtta ja see üle vaadata.

§-s 367 sätestatud aegumistähtajad kehtivad kõigile töö puudustest tulenevatele nõuetele, olgu need suunatud uue töö tegemisele, töö parandamisele, kahju hüvitamisele või hinna alandamisele. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole kasutanud

§-des 366 ja 367 märgitud tähtaja jooksul

§ 368lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid.

  1. Kostja võttis ehitise pretensioone esitamata
  2. detsembril
  3. a aktiga vastu. Seetõttu on ebaõige tugineda
  4. oktoobri
  5. a objekti ülevaatuse protokollile.

§ 369

lg 1 järgi on kostja kohustatud hagejale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma. Kostja väide, et töö oli ebakvaliteetne ja seepärast võis ta jätta tasu maksmata, ei ole kooskõlas seadusega. Kostja ei saa

§ 366

lg 1 kohaselt enam tugineda puudustele hageja tehtud töös ka seetõttu, et ta neist viivitamatult ei teatanud. Kohus ei saa seetõttu arvestada 5 aastat pärast ehitise valmimist tehtud ekspertiisi tulemustega. Vaidlust ei ole selle üle, et aja jooksul on ehitisele tehtud suures osas juurdeja ümberehitusi ning aastaid hiljem ei ole võimalik otsustada tehtud tööde kvaliteedi üle. Töövõtulepingu p 7.3 kohaselt oli 5% töövõtulepingu hinnast tasumise eelduseks tööde lõplik valmimine ja vastuvõtmine tellija poolt. Objekti vastuvõtmine tervikuna asendab tehnilise järelevalve poolt aktsepteeritud akte.

§ 369

lg 1 kohaselt peab tellija tasuma kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Töövõtuleping ei näinud ette, et kostja ei peaks tasuma vastuvõetud töö eest. Lisaks eeltoodule nägi ka

§ 231

lg 1 ette rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest viivist. Hageja nõudis viivist alates kogu töö vastuvõtmisest, millest alates tekkis kostjal seadusest tulenev kohustus töö eest tasumiseks. Nimetatud nõue tuleb rahuldada. Viivise vähendamist ei ole taotletud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata ja mõista AS-ilt Mõigu EK Ehitus (pankrotis) välja OÜ Combinent kasuks kohtukulud, sh kulud õigusabile. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et tellija on tööd lepingujärgselt vastu võtnud. Töövõtulepingu järgi pidi hageja töö lõpetama
  2. oktoobril
  3. a, kuid faktiliselt jätkus töö ehitusel
  4. aasta detsembrini. Alles
  5. detsembril
  6. a esitas hageja tööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti, millega kostja ei nõustunud. Vaidluse ajal vormistati ehitise riiklik vastuvõtuakt. Kostja leiab, et ehitise riiklik vastuvõtuakt ei ole käsitatav pooltevahelisest ehitustööde töövõtulepingust tuleneva tööde üleandmise-vastuvõtmise aktina. Selgelt tuleb eristada ühelt poolt töövõtulepingu alusel objekti üleandmist-vastuvõtmist, mis pidi toimuma vastavalt lepingule ning mida ei ole tänaseni toimunud, ning teisalt kaubanduskeskuse hoone vastuvõtmist vastuvõtukomisjoni poolt riikliku akti alusel. Hageja ei ole tõendanud, et ta on täitnud nõuetekohaselt töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ja teinud kokkulepitud tööd täies ulatus ning kokkulepitud kvaliteediga. Asjakohatu oli ringkonnakohtu poolt

§ 367

kohaldamine, kuna hageja ei ole tänaseni tööd üle andnud, mistõttu ei ole kostjal olnud ka võimalust tööd vastu võtta. Kostja maksekohustus tuleneb töövõtulepingu alusel vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest ja nende alusel esitatud arvetest. Neid hageja esitanud ei ole. Ringkonnakohtu käsitlus viiviste kohta on õigusliku aluseta. Lepingus on ühemõtteliselt kindlaks määratud, et tellija kohustub maksma töövõtjale viivist arvete mitteõigeaegse tasumise korral. Lepingus käsitletud viiviste nõue saab tekkida pärast tehtud tööde eest arvete esitamist ja muutuda sissenõutavaks üksnes arvete tasumata jätmisel.

  1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud.
  2. Kolleegiumi istungil jäid kostja esindajad kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A. Aavik palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kassatsiooniastme kohtukulu 17 700 krooni. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Päts palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kassatsiooniastme kohtukulu 21 387 krooni 50 senti. Hageja esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
  4. Asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid
  5. detsembril
  6. a ehitustööde töövõtulepingu. Selle lepingu järgi kohustus hageja ehitama Tallinnasse Tammsaare tee 116 kaubanduskeskuse, mis pidi valmis saama
  7. oktoobriks
  8. a. Ehitise maksumus oli vastavalt lepingu p-le 7.1 41 262 000 krooni, sellele lisandus käibemaks. Seega oli tööde lepinguliseks maksumuseks 48 689 160 krooni. Lepingu p 4.3 järgi kohustus kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest hageja poolt tööde valmiduse protsendi alusel esitatud aktide järgi arve alusel viie päeva jooksul. Lepingu p 7.3 järgi kohustus kostja tasuma tehtud tööde eest igakuiselt vastavalt tehtud tööde kohta hageja poolt esitatud aktidele ja arvetele. Sellisel viisil pidi kostja tasuma 95% lepingu hinnast, ülejäänud 5% tuli kostjal tasuda pärast tööde lõplikku valmimist ja vastuvõtmist.
  9. Ehitise riiklik üleandmise-vastuvõtmise akt koostati
  10. detsembril
  11. a ja ehitis sai ka kasutusloa. Pooled vaidlevad ehitise riikliku vastuvõtu õigusliku tähenduse ja kostja tööde eest lõpliku maksmiskohustuse tekkimise üle. Kostja väitel on ringkonnakohus ehitise riiklikku vastuvõtmise akti ekslikult käsitanud ka kui pooltevahelise ehitustööde töövõtulepingust tulenevat tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja ei ole kostja arvates teinud töid nõuetekohase kvaliteediga ja nõutud ulatuses ning tegelikult ei ole ehitist lepingu järgi vastu võetud.
  12. Kolleegium on seisukohal, et ehitise üleandmine-vastuvõtmine, milles osalesid riigiasutuste esindajad ja mille üheks põhiliseks eesmärgiks on hoonele kasutusloa saamine, ei asenda üldjuhul pooltevahelist lepingujärgset tööde üleandmist-vastvõtmist, välja arvatud juhul, kui pooled on sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Tegemist on kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgiga ning õiguslikku jõudu omava toiminguga.
  13. Hageja ei ole väitnud, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt mõni muu toiming asendaks töövõtulepingu järgset töö üleandmist vastavalt lepingu p-le
  14. Põhjendatud on kostja väide, et pooltevahelises lepingus võivad sisalduda erikokkulepped töö kvaliteedinõuete või lepingutingimustele vastavuse kohta, mille suhtes riiklik vastuvõtukomisjon seisukohta võtta ei saa.
  15. detsembri
  16. a riikliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga tehti kindlaks ehitise vastavus ehitusprojektile, -eeskirjadele ja -normidele ning keskkonna-, tervise-, tule-, ja töökaitse nõuetele. Ehitustööde vastavust pooltevahelisele töövõtulepingule ei ole aga ainuüksi selle aktiga võimalik tuvastada.
  17. Kostja tugineb kassatsioonkaebuses ka asjaolule, et pooled vaidlevad töövõtulepingu alusel tegemata või kokkulepitust väiksemas mahus tehtud tööde üle alates
  18. aasta oktoobrist. Kuna ringkonnakohus luges töö vastuvõetuks
  19. detsembri
  20. a toiminguga, siis on hindamata kostja väide, et ta on

§ 366lg 1 kohaselt teatanud hagejale puudustest töös 22.

detsembril

  1. a, kui ta keeldus hageja poolt
  2. detsembril
  3. a esitatud tööde vastuvõtmisest. Kuid asjaolu, et kostja on vaidlustanud osa hageja poolt tehtud tööst, ei vabasta teda nende tööde eest tasumisest, mida ta ei ole vaidlustanud. Kostjapoolse kohustuse täitmise võimatuse tõendamiseks ei ole piisav kostja kassatsioonkaebuses toodud viide tööde üleandmise ajal kehtinud käibemaksuseadusele, mis sätestas arvete esitamise vajaduse.
  4. Kassatsioonkaebuses leiab kostja, et lepingu järgi on töövõtja tehtud tööde eest tasumise aluseks ehitaja esitatud ja tellija aktsepteeritud aktid ning nende aktide alusel esitatud arved. Kuna hageja vastavaid arveid ei ole esitanud, ei ole ka kostjal kohustust tööde eest tasuda. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et lepingujärgselt tehtud tööde eest ei ole üks pool esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist.
  5. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t
  6. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul hinnata töö võimalikku lepingujärgset vastuvõtmist kostja poolt, samuti milline tähendus on AS Combinent juhatuse esimehe A. Leinemanni ja AS-i Mõigu EK Ehitus direktori M. Kilu allkirjastatud kuupäevata üleandmise-vastuvõtmise aktil (linnakohtu toimiku lk 16). Hinnata tuleks ka seda, kas kostja on lepingu täitmise vastu võtnud ehitise kasutamisele võtmisega ning selles majandustegevuse alustamisega, andes ruumid kolmandatele isikutele tulu saamise eesmärgil kasutusse. Kui ringkonnakohus leiab, et kostja on töö ehitise kasutamisele võtmisega vastu võtnud, siis tuleb hinnata, kas hageja nõuab üksnes pooltevahelise töövõtulepinguga kindlaks määratud kostja poolt pärast tööde lõplikku valmimist tasutavat summat, milleks oli 5% lepingu hinnast, või summat, mille suurust kostja akti ja arveta hinnata ei saanud.
  7. Oluliselt erinev on arve esitamise tähendus kostja lepingujärgsele kohustusele tasuda hagejale arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist makstavast summast 0,5% päevas. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostjapoolne töö eest tasumata jätmine ei saa olla aluseks viivise tasumise kohustusest vabastamiseks isegi juhul, kui arvet ei ole esitatud. Vastavalt lepingu ple 11.1 tuleb kostjal tasuda viivist alates hageja esitatud arvete õigeaegselt tasumata jätmisest. Seega sai hageja nõuda viivist alles pärast arve esitamist. Viivist saab nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates. Nõue ei muutu sissenõutavaks, vaatamata täitmise tähtpäeva saabumisele, kui täitmisega viivitanud pool saab esitada sissenõutavust edasilükkavaid vastuväiteid. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole esitanud arvet, mille maksmisega oleks ta viivituses. Lepingu järgi on viivise maksmise kohustus otseselt seotud nõude suuruse ja konkreetse kuupäevaga. Selleks kuupäevaks ei olnud ehitise vastuvõtuakti kuupäev.
  8. Kostja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja sisulise läbivaatamise tulemusele. A. Kull, L. Laarmaa, V. Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.