← Eesti

3-4-1-24-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-4-1-24-05

  1. november
  2. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton ja Villu Kõve Valimisliidu "Edasi Koos Meiega" kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. oktoobri
  4. a otsuse nr 26 peale Kaebuse esitaja Valimisliit "Edasi Koos Meiega" Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
  5. Rahuldada valimisliidu "Edasi Koos Meiega" kaebus osaliselt.
  6. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  7. oktoobri
  8. a otsus nr
  10. Kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni uuesti läbi vaatama valimisliidu "Edasi Koos Meiega" kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  11. oktoobri
  12. a otsusele nr
  13. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Valimisliit "Edasi Koos Meiega" (edaspidi valimisliit EKM) esitas
  15. oktoobril
  16. a Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, paludes tunnistada Sillamäe valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevus seadusevastaseks ning teha ettepanek Vabariigi Valimiskomisjonile tunnistada eelhääletamise tulemused Sillamäe linna valimisjaoskonnas nr 3 kehtetuks ja korraldada selles valimisjaoskonnas kordushääletamine. Kaebuse kohaselt ei olnud valimisjaoskonnas tagatud eelhääletamise tulemuste õigsus, mis võis mõjutada lõplikku hääletamistulemust. Sellega on rikutud kaebuse esitaja õigust vabadele valimistele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1 lõike 1 järgi. Kaebuse esitaja väitis, et Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimees Tõnu Uustalu ja valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni esimees Ljudmila Grinko on oluliselt rikkunud KOVVS § 46 lõike 5 nõudeid ega taganud hääletamiskasti puutumatust.
  17. oktoobril
  18. a tegid L. Grinko ja valimisliidu EKM vaatleja Aleksandr Kotljartšuk kindlaks, et eelhääletusruumi uksel puudus pitseeritud pabeririba, mis oli sinna paigutatud
  19. oktoobril
  20. a pärast eelhääletamise lõppemist. Eelhääletamise valimiskast oli oluliselt nihutatud kohast, kuhu see jäi
  21. oktoobril
  22. a. Samuti avastasid L. Grinko ja A. Kotljartšuk valimiskasti tööriistadega avamise tunnused: kasti tagasein oli avatud ja tagasi pandud, välja võetud naelad olid lõpuni tagasi panemata ja tagaseina pinnal olid naelaaukude ümbruses kriimustused. L. Grinko teatas juhtumist T. Uustalule, kes kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Rikkumise asjaolude uurimiseks on algatatud kriminaalasi.
  23. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis
  24. oktoobri
  25. a otsusega nr 12 kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole valimisliidu EKM ega selle esindaja Olga Kuzmitskaja õigusi rikutud ja ei ole alust eelhääletamistulemusi kehtetuks tunnistada. Õigusaktidest ei tulene hääletusruumi pitseerimise nõuet. Vaatleja on ületanud oma pädevust, asudes uurima valimiskastiga seotud asjaolusid ja toiminguid. Hääletusruumi sisenemine ning hääletamiskasti liigutamine ja avamine ei ole tõendatud.
  26. oktoobri
  27. a õhtul ei fikseeritud hääletamiskasti täpset asukohta ja hääletamiskasti uurinud isikud ei olnud selleks pädevad. Ka ei kuulu nende asjaolude tuvastamine maakonna valimiskomisjoni pädevusse. Juhtumit menetleb Ida Politseiprefektuur. Lisaks ei nähtu hääletussedelite arvestusest, et kasti oleks hääletussedeleid lisatud või sealt ära võetud.
  29. oktoobril
  30. a esitas valimisliit EKM kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse ning tunnistada Sillamäe valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevus seadusevastaseks ning tunnistada hääletamise tulemused Sillamäe linna valimisjaoskonnas nr 3 kehtetuks ja korraldada selles valimisjaoskonnas kordushääletamine. Kaebuse väited olid sisuliselt samad maakonna valimiskomisjonile esitatutega. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et kuna valimised on juba toimunud, tuleb kehtetuks tunnistada mitte üksnes eelhääletustulemused, vaid kõik hääletamise tulemused.
  31. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  32. oktoobri
  33. a otsusega nr 26 kaebuse rahuldamata. Otsuse järgi ei näe seadus ette valimiskasti hoidmise ruumi ukse pitseerimist, mistõttu ei saa sellise pitseri kõrvaldamist pidada KOVVS § 46 lõike 5 rikkumiseks. Tuginedes ainuüksi vaatleja väidetele valimiskasti avamise ja liigutamise kohta, ei saa hääletamistulemuste võltsimist kindlaks teha. Esitatud materjalidest ei nähtu, et valimissedeleid oleks valimiskasti lisatud, sealt eemaldatud või võltsitud. Vabariigi Valimiskomisjoni
  34. septembri
  35. a määruse nr 9 punkti 23 lõike 7 kohaselt koostab jaoskonnakomisjon juhul, kui pitser on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, rikkumise kohta akti, märkides selles, missuguses seisukorras on valijate nimekiri, hääletamissedelid, muud valimisdokumendid ja hääletamiskast. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Kaebuse väidete kohaselt viibis jaoskonnakomisjoni esimees pitseri rikkumise ja valimiskasti avamise tunnuste kindlakstegemise juures. Samas ei ole jaoskonnakomisjon koostanud Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega nõutavat akti. Sillamäe valimisjaoskonnas nr 3 välja antud sedelite arv on kooskõlas hääletamiskastis olevate sedelite arvuga. Jaoskonna hääletamistulemuste protokollist ei nähtu hääletamistulemuste võltsimist hääletamissedelitega manipuleerimise kaudu ning teadaolevalt tehti Sillamäe linna valimisjaoskonnas nr 3 hääletamistulemused kindlaks kooskõlas seadusega. Kaebuse esitaja ei ole ära näidanud, milles seisneb Sillamäe Linna Valimiskomisjoni või selle esimehe väidetav seaduserikkumine.
  36. Valimisliit EKM esitas
  37. oktoobril
  38. a Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, taotledes komisjoni otsuse tühistamist, Sillamäe valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevuse seadusevastaseks tunnistamist ning Sillamäe linna valimisjaoskonna nr 3 hääletustulemuste kehtetuks tunnistamist ja selles valimisjaoskonnas kordushääletamise korraldamist. Kaebus laekus Riigikohtusse
  39. novembril
  40. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  41. Valimisliidu EKM Riigikohtule esitatud kaebuse väited ja kirjeldatud asjaolud on sisult samad maakonna valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatutega. Lisaks märgitakse kaebuses, et Vabariigi Valimiskomisjoni
  42. oktoobri
  43. a istungil esitati
  44. oktoobril
  45. a tehtud fotod, millest nähtub, et hääletamiskasti kaas oli enne
  46. oktoobrit
  47. a teisiti paigaldatud. Samuti andis vaatleja M. Hartšenko kaebuse kohaselt seal ütlusi, et hääletamiskasti avamisel oli osa hääletussedeleid kokku pandud ja neil oli sama kandidaadi registreerimisnumber. Kaebuses väidetakse, et Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimees T. Uustalu ja Sillamäe linna valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni esimees L. Grinko on oluliselt rikkunud KOVVS § 46 lõike 5 nõudeid ning ei ole taganud hääletamiskasti puutumatust. Vabariigi Valimiskomisjon tuvastas kaebuse läbivaatamisel, et Sillamäe linna valimisjaoskonna nr 3 jaoskonnakomisjoni esimees L. Grinko rikkus Vabariigi Valimiskomisjoni
  48. septembri
  49. a määruse nr 9 punkti 23 lõike 7 nõudeid, kuna ei koostanud rikkumise kohta akti. Valimisliit EKM on seisukohal, et Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimees T. Uustalu rikkus Vabariigi Valimiskomisjoni määruse nr 9 nõudeid, kuna ei teatanud juhtunust Vabariigi Valimiskomisjonile. Seega ei ole tagatud eelhääletamise tulemuste õigsus. Eelhääletusel osales 19% selles valimisjaoskonnas hääletanud valijatest ja see võis oluliselt mõjutada lõplikke hääletustulemusi. Valimisliit EKM on seisukohal, et sellega rikuti valimisliidu õigust vabadele valimistele, mis on sätestatud KOVVS § 1 lõikes
  50. Valimisliit EKM on seisukohal, et praegusel juhul ei ole vajalik tõendada, et valimistulemusi tegelikult võltsiti. Piisab tõendamisest, et rikkumine võis oluliselt mõjutada valimistulemusi.
  51. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  52. Kolleegiumi arvates on valimisliidu EKM kaebus põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb Vabariigi Valimiskomisjoni
  53. oktoobri
  54. a otsus nr 26 tühistada ning Vabariigi Valimiskomisjoni tuleb kohustada uuesti läbi vaatama valimisliidu EKM kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  55. oktoobri
  56. a otsusele nr
  58. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt osales Sillamäe valimisjaoskonnas nr 3 eelhääletamisel 506 valijat (sh 19 valijat väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda). Hääletamiskastis oli 2667 sedelit, rikutud 2 sedelit ja väljaspool elukohta hääletamiselt lisandus 19 sedelit. Välja andmata jäi 150 sedelit. Seega osales eelhääletusel valimisjaoskonnas ligi 1/5 valijatest. Kui eelhääletusel esines seaduserikkumisi, mis seavad olulisel määral kahtluse alla eelhääletuse tulemused, võis see järelikult ka oluliselt mõjutada valimistulemust selles valimisjaoskonnas.
  59. Riigikohtule esitatud kaebuses on valimisliit EKM esitanud rea faktiväiteid, mis viitavad KOVVS § 46 lõike 5 võimalikule rikkumisele Sillamäe valimisjaoskonnas nr
  60. Muu hulgas on kaebuse esitaja väitnud, et eelhääletamisruumi ukselt oli eemaldatud pitseeritud pabeririba, valimiskasti asukohta oli muudetud ning et valimiskastil olid avamise tunnused. Asja menetleb ka politsei. Nimetatud väited on kaebuse esitaja esitanud ka valimiskomisjonidele esitatud kaebustes. Samuti on kaebuse kohaselt Vabariigi Valimiskomisjoni istungil väidetud, et osa hääletussedeleid oli valimiskasti avamisel kokku pandud ja neil oli ühe ja sama kandidaadi number.
  61. Kolleegiumi arvates ei nähtu ei Vabariigi Valimiskomisjoni ega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsusest, et kaebuse esitaja väiteid oleks piisavalt hinnatud. Komisjonide hinnangud on olnud pigem formaalsed. Kolleegium on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
  62. Kolleegium nõustub valimisliidu EKM seisukohaga, et valimiskaebuse puhul, milles esitatakse väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Kolleegiumi arvates piisab seaduserikkumise tuvastamiseks, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad kolleegiumi arvates olla piisavad mõistliku kahtluse tekkeks.
  63. Kolleegium ei nõustu Vabariigi Valimiskomisjoniga, et ruumi, kus hoitakse hääletamiskasti, ukselt pitseri eemaldamisel ei ole KOVVS § 46 lõike 5 seisukohalt mingit tähendust. Kolleegium ühineb komisjoni seisukohaga, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni
  64. septembri
  65. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele.
  66. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et ainuüksi vaatleja väidetele tuginedes ei saa hääletamistulemuste võltsimist kindlaks teha. Samas ei nähtu komisjoni otsusest, et kaebuse esitaja väiteid valimiskasti asukoha muutumise ja avamise kohta oleks üldse sisuliselt hinnatud. Seega jääb arusaamatuks, millest lähtudes jõudis komisjon seisukohale, et materjalidest ei ilmne, et valimissedeleid oleks valimiskasti lisatud, sealt eemaldatud või võltsitud. Vaatlejad nagu ka muud isikud võivad juhtida ja peavadki juhtima valimiskomisjonide tähelepanu ilmnenud seaduserikkumistele või nende kahtlustele.
  67. Asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees L. Grinko ei ole fikseerinud nõuetekohaselt hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni
  68. septembri
  69. a määruse nr 9 punkti 23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende komisjonide seisukohta küsinud. L. Grinko ja T. Uustalu on Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse järgi osalenud küll komisjoni
  70. oktoobri
  71. a istungil, kuid otsusest ei nähtu nende seisukohad kaebuse väidete kohta.
  72. Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega.
  73. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud käesoleval juhul talle seadusega antud menetluse aja piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel tõendeid kogudes.
  74. Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium Vabariigi Valimiskomisjoni
  75. oktoobri
  76. a otsuse nr 26 ja kohustab Vabariigi Valimiskomisjoni asja sisulise läbivaatamise järel tegema uue otsuse.
  77. Kolleegiumi ei pea võimalikuks rahuldada esitatud kaebust osas, mis puudutab hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamise ning kordushääletuse korraldamise nõuet. Asja uuel läbivaatamisel peab Vabariigi Valimiskomisjon esmalt kontrollima esitatud väiteid hääletustulemuste olulise mõjutamise võimalikkuse kohta. Rahuldamata jääb kaebuse esitaja põhjendamata taotlus Sillamäe jaoskonnakomisjoni ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni tegevuse seadusevastaseks tunnistamise kohta. Märt Rask, Tõnu Anton, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.