Obsah (9)

§ 41§ 18§ 62§ 672§ 40§ 6§ 17§ 65§ 61m

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamine Resolutsioon Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-26-05 9. november 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Villu

§ 41järgi peab hääletamiskabiin võimaldama salajast hääletamist.

Kardinate olemasolu hääletamiskabiinil ei nõua seadus ega Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määrus nr 9; 2)

§ 41kohaselt peab hääletamisruumis olema hääletamiskabiin.

Seda nõuet on eelhääletamise korraldamisel rikutud Narva linna valimisjaoskondades nr 6, 7, 8 ja 14. Samas ei ole tuvastatud, et nimetatud valimisjaoskondades on jälgitud valijate hääletamisotsuste tegemist või neid mõjutatud. Hääletamise salajasust ei tagata üksnes hääletamiskabiini abil. Seda peab tagama ka jaoskonnakomisjon. Seetõttu nõustub Vabariigi Valimiskomisjon Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni järeldustega, et

§ 41

rikkumine ei mõjutanud oluliselt hääletamistulemusi; 3) maakonna valimiskomisjoni pädevust ei määratle karistusseadustik, vaid

§ 18lg 1.

Maakonna valimiskomisjoni pädevuses on valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning jaoskonnakomisjonide tegevuse järele.

§ 62

ja § 64 lg 1 kohaselt saab maakonna valimiskomisjonile esitada kaebuse ainult valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on

§ 672lg 5 kohaselt politseiprefektuur.

Samuti on häälte ostmise juhtude menetlejaks politseiprefektuur. Väärteomenetluses selgitatakse välja rikkumise toimepanemise asjaolud ja otsustatakse süüdlase karistamine. Vabariigi Valimiskomisjon ei tohi asuda politseiprefektuuri ega kohtu asemele; 4)

§ 40

kohaselt peab hääletamisruumis korda jaoskonnakomisjon.

§ 6

lg 2 järgi on agitatsioon keelatud hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi. Sellest lähtuvalt oleks valimisjaoskonnas nr 12 pidanud jaoskonnakomisjon kõrvaldama keelatud agitatsiooni; 5)

§ 17

lg 2 p 4 ning § 65 lg 6 p 3 kohaselt saab hääletamistulemused tunnistada kehtetuks vaid juhul, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Seega ei saa otsuse tegemisel lähtuda seaduserikkumise aset leidmisest, vaid seaduserikkumise tagajärgedest. Kaebajad ei ole näidanud, et nende loetletud seaduserikkumiste tagajärjel oleks hääletamistulemus reaalselt oluliselt muutunud. Väide, et eelhääletamise ajal anti teatud hulk hääli, ei näita iseenesest mõju hääletamistulemusele. Samuti tuleb arvestada kõikide kandidaatide ja hääletajate õigusi ning asjaolu, et kordushääletamise korraldamine võib rikkuda nende õigusi; 6) Vabariigi Valimiskomisjon teeb järelevalve korras Narva Linnavolikogule ettepaneku vabastada seadust rikkunud jaoskonnakomisjoni liikmed, kuna valimisjaoskonnas nr 12 ei ole jaoskonnakomisjon järginud

§ 6lg 2 nõudeid.

1. Erakond Res Publica, valimisliit "Linnakodanik" ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitasid Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
2. oktoobri
3. a otsuse nr 29, tunnistada kehtetuks hääletamistulemused Narva linnas ja otsustada kordushääletamise korraldamine. Kaebuses väidetakse järgmist: 1) Vabariigi Valimiskomisjon on tuvastanud, et Narva valimisjaoskondades nr 6, 7, 8 ja 14 on rikutud

§ 41sellega, et nimetatud jaoskondade hääletamisruumis polnud hääletamiskabiini.

Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon tuvastanud, et Narva valimisjaoskonnas nr 12 rikuti

§ 6

lg-t 2 sellega, et jaoskonnakomisjon ei kõrvaldanud hääletamisruumist keelatud agitatsiooni.

§ 65

lg 6 p 3 näeb ette hääletustulemuste kehtetuks tunnistamise mitte üksnes juhul, kui seaduserikkumine mõjutas oluliselt hääletamistulemusi, vaid ka juhul, kui seaduserikkumine võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kirjeldatud asjaoludel ei saa olla mõistlikult kindel selles, et rikkumised hääletustulemusi oluliselt ei mõjutanud; 2) Vabariigi Valimiskomisjon on jätnud tähelepanuta, et valimistulemuste kehtetuks tunnistamine on

§ 65lg 6 p 3 järgi just nimelt Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses.

Politsei ega kohus ei saa karistusseadustiku §-des 160-168 sätestatud süütegude menetlemisel otsustada valimistulemuste kehtivuse üle, vaid üksnes konkreetsete süütegude aset leidmise ja nende toimepanijate karistamise üle. Kaebuses ei taotletud, et Vabariigi Valimiskomisjon menetleks valimisvabaduse vastaseid süütegusid, vaid nendele viitavate faktide läbikaalumist ja arvesse võtmist hääletamistulemuse tühistamise taotluse üle otsustamisel. Vabariigi Valimiskomisjon ei teinud seda. Kirjeldatud praktika Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuses toob kaasa selle, et süüteona karistatavad valimisseaduse rikkumised, mis võivad ka omada kõige suuremat mõju valimistulemusele, jäetakse valimistulemuste kinnitamise või tühistamise üle otsustamisel üldse läbi kaalumata ja arvesse võtmata, kui nende suhtes pole kohtuväline menetleja või kohus veel otsust langetanud. Hääletamistulemuste tühistamise kaebust menetledes tuleb läbi kaaluda ja arvesse võtta ka kaebuse lahendamise ajal teadaolevad asjaolud selles jaoskonnas või linnas aset leidnud süüteona karistatavate valimisseaduse rikkumiste kohta. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Valimiskomisjonides vaidluse all olnud küsimustest on Riigikohtus vaidluse alla jäänud neli: 1) kas asjaolu, et Narva valimisjaoskondade nr 6, 7, 8 ja 14 hääletamisruumis polnud vastupidiselt

§ 41

nõudele hääletamiskabiini, mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi; 2) kas asjaolu, et Narva valimisjaoskonna nr 12 komisjon ei kõrvaldanud hääletamisruumist

§ 6

lg-ga 2 keelatud agitatsiooni, mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi jaoskonnas; 3) kas valimiskomisjonid pidid kaebuse lahendamisel võtma seisukoha Tallinna maanteel olnud kandidaat A. Jefimovi poliitilise välireklaami mõju kohta; 4) kas valimiskomisjonid pidid kaebuse lahendamisel võtma seisukoha väidetava häälte ostmise kohta mitme valimisjaoskonna juures. 7. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et Narva valimisjaoskondade nr 6, 7, 8 ja 14 hääletamisruumis hääletamiskabiini puudumine vastupidiselt

§ 41

nõudele ei mõjutanud oluliselt hääletamistulemusi, ega korda valimiskomisjoni seisukohti.

1. Vabariigi Valimiskomisjon on jõudnud järeldusele, et valimisjaoskonna nr 12 komisjon rikkus seadust, jättes hääletamisruumist kõrvaldamata keelatud agitatsiooni (käesoleva otsuse punkti 4 alapunkt 4). Samas on Vabariigi Valimiskomisjon leidnud, et kaebajad pole näidanud, et nende loetletud seaduserikkumised, s.h keelatud agitatsioon hääletamisruumis, mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada (käesoleva otsuse punkti 4 alapunkt 5). Kolleegium on seisukohal, et igasugune agitatsioon on suunatud hääletamistulemuste mõjutamisele. Kuid agitatsioon ei pruugi viia soovitud tulemustele. Vabariigi Valimiskomisjon peab ise võtma seisukoha selle kohta, kas keelatud agitatsioon hääletamisruumis oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. Komisjon pole seda teinud.
2. Vabariigi Valimiskomisjon on leidnud, et valimiskomisjon ei saa olla kohtuväliseks menetlejaks poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise ja häälte ostmise väärteoasjades (käesoleva otsuse punkti 4 alapunkt 3). Kolleegiumi arvates on õige see, et Vabariigi Valimiskomisjon ei saa nimetatud süütegusid menetleda ja karistada. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on aga tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga ja kas häälte ostmist esines, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi.
3. Kolleegium on seisukohal, et kui Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Tallinna maanteel oli keelatud poliitiline välireklaam

§ 61m

õttes, siis peab valimiskomisjon võtma seisukoha ka küsimuses, kas see mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi.

1. Maakonna valimiskomisjonile esitatud väide, et mitmete jaoskondade juures esines häälte ostmise juhtmeid, on kolleegiumi arvates sedavõrd umbmäärane, et seda väidet ei olnud komisjonidel võimalik kontrollida.
2. Eeltoodud põhjendustel tuleb Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse punkt 1 tühistada. Vabariigi Valimiskomisjon peab asja uuel arutamisel võtma seisukoha väidete kohta, mis puudutavad keelatud agitatsiooni eelhääletuspäeval valimisjaoskonna nr 12 ruumis ja väidetavat poliitilist välireklaami eelhääletuse ajal Tallinna maanteel. Jõusse jääb Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse punkt 2, millega komisjon tegi Narva Linnavolikogule ettepaneku vabastada valimisjaoskonna nr 12 seadust rikkunud jaoskonnakomisjoni liikmed. Tõnu Anton, Villu Kõve, Jüri Põld