← Eesti

3-4-1-30-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamine Resolutsioon 3-4-1-30-05

  1. november 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed Lea Kivi ja Jüri Põld Valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsuse nr 35 peale Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" Kirjalik menetlus Jätta valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebus rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" esitas
  5. oktoobril
  6. a kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles palus tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsuse valimistulemuste kohta, tunnistada Paldiski linna jaoskonnakomisjoni nr 1 toimingu seadusevastaseks, teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused kehtetuks Paldiski linna valimisjaoskonnas nr 1 ja korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kuna seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kaebuses väideti järgmist: 1) Paldiski linnaelanikke kutsuti
  7. oktoobril
  8. a aktiivselt hääletama võimulolevate kandidaatide poolt. Valimisliidu "Meie Kodu Paldiski Pakri" pooldajad agiteerisid aktiivselt valimispäeval valimisjaoskonna vahetus läheduses, samuti ostsid hulgaliselt hääli; 2) vaatlejate küsimusele, kas enne hääletamiskastide avamist on jaoskonnakomisjoni eelneva tegevuse kohta tehtud protokoll, vastati eitavalt. See on vastuolus Vabariigi Valimiskomisjoni määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" p 34 lg-ga 3; 3) kodus hääletajate kasti ava ei olnud nõuetekohaselt paberiga kaetud. Vaatlejaid ei lubatud ühte autosse koos hääletamiskastiga; 4) enne hääletamiskastide avamist teatas Paldiski Linna Valimiskomisjon, et hääletamiskastis on sedeleid 1705 (protokolli lahter "G"), kokku anti komisjonile 2349 sedelit (lahter "B"), väljaspool elukohta hääletanutele antud sedeleid oli 26 (lahter "D"), rikutud oli 7 (lahter "E"), välja andmata jäi 673 (lahter "F"), väljaspool elukohta hääletamisel laekunud sedeleid 41 (lahter "J"). Nende andmete põhjal pidi väljaantud sedeleid olema 1643 (lahter "D"). Seega oli hääletamiskastis 21 hääletamissedelit rohkem kui võimalik, sest hääletamiskastis (lahter "G") ei saa olla rohkem sedeleid kui lahtrite "C" ning "J" summa.
  9. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis
  10. oktoobri
  11. a otsusega nr 9 kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle. Maakonnakomisjon otsustas võtta teatavaks, et Paldiski Linna Valimiskomisjoni poolt
  12. oktoobril
  13. a ja
  14. oktoobril
  15. a teostatud hääletamissedelite ülelugemise ja jaoskonnakomisjoni protokollis olevate andmete õigsuse kontrollimise tulemusel ei muutunud valimistulemus Paldiski linnas. Maakonnakomisjon leidis, et kaebaja ei ole tõendanud
  16. oktoobril
  17. a Paldiskis aktiivse valimisagitatsiooni teostamist ega selle agitatsiooniga tema õiguste rikkumist.
  18. Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta ja tunnistada Paldiski linna valimisjaoskonna nr 1 valimiskomisjoni toiming seadusevastaseks, tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ja korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kuna seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kaebuses väideti järgmist: 1) hääletamissedelite ülelugemisel
  19. oktoobril
  20. a leiti uusi kasutamata hääletamissedeleid, mida põhjendati arvuti infosüsteemi vigadega valimistel. Kaebaja ei nõustu sellega, kuna hääletamissedeleid loeti vaatlejate juuresolekul ja lugemise tulemused avaldati kohapeal. Seega oli kasutamata sedeleid just nii palju

(673), kui esitas Paldiski Linna Valimiskomisjoni esimees vaatlejatele hääletamise päeval,
  1. oktoobril kell 23.
  2. Kasutamata ja rikutud hääletamissedelite lugemisel ei kasutata infosüsteemi. Neid märgistatakse käsitsi, lõigates küljest nurga. Avastatud hääletamissedelite suurem arv ei tekkinud lugemisvigadest, vaid arvestamata sedelite kasutamise tõttu. Kaebajad kontrollisid hääletamissedeleid kasti lasknud inimeste arvu. Nende andmete alusel on avastatud veel suuremad erinevused; 2) valimisseadus ei näe ette, et kaebuse agitatsiooni kohta võib esitada ainult rikkumise toimumise päeval; 3) Harju Maakonna Valimiskomisjon ei saa olla täiesti objektiivne, kuna selle esimehe abikaasa on Paldiski valimiskomisjoni liige ja Paldiski linnaametnik.
  3. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  4. novembri
  5. a otsusega nr 35 valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1) kaebaja on esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mistõttu Harju Maakonna Valimiskomisjon pidanuks kaebuse läbi vaatama. Maakonnakomisjon on vormiliselt jätnud valimisliidu "Paldiski Elanike Liit" kaebuse läbi vaatamata, kuid sisuliselt kaebuses toodud väited läbi vaadanud, samuti lasknud järelevalve korras Paldiski linna valimisjaoskonna nr 1 hääletamissedelid veelkordselt üle lugeda, mille käigus on kindlaks tehtud ja parandatud maakonna valimiskomisjoni otsuses nr 9 loetletud vead; 2) kaebaja on valesti aru saanud, et enne hääletamiskasti avamist öeldi vaatlejatele hääletamiskastis olevate sedelite arv (lahter "G"). Öeldi hääletamisest osavõtnud valijate arv, milleks ongi 1706 (valimispäeval ekslikult 1705). See on lahtrite "C", "J" ja "M" summa. Selle arvu on jaoskonnakomisjon hiljem protokolli täitmisel ekslikult sisestanud lahtrisse "C", kuigi oleks pidanud sellest lahutama elektrooniliselt antud hääled (lahter "M") ja väljaspool elukohta hääletamisel saadud sedelid ("J"); 3) kaebaja on kirjeldanud väidetavaid vigu Paldiski linna jaoskonnakomisjoni nr 1 protokollis. Harju Maakonna Valimiskomisjon on juba selles küsimuses järelevalve tulemusel välja selgitanud vead ja nende põhjused ning selle põhjal on tehtud vastavad parandused linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni protokollides. Järelevalvega on kindlaks tehtud, et kandidaatidele antud häälte arvudes vigu ei olnud, vead tekkisid ainult sedelite arvestuses protokolli lahtrite "B"-"F" täitmisel; 4) kaebajate väitel avastati järelevalve tulemusena uusi hääletamissedeleid. Maakonnakomisjon tegi kindlaks, et jaoskonnakomisjoni protokolli oli pärast häälte esmakordset lugemist kantud 608 kasutamata hääletamissedelit (õige on 672) ja see viga tekkis arvu infosüsteemi sisestamisel; 5) kaebuse põhistuste punktist 2 nähtuvalt oli jaoskonnakomisjoni andmetel enne hääletamiskastide avamist kindlaks tehtud kasutamata sedelite arv
  6. Jaoskonnakomisjoni esimees esitas vaatlejatele
  7. oktoobril
  8. a kell 23.48 sama arvu. Vahe lõplike tulemustega
(672)on üks hääletamissedel. Seega pole põhjendatud väide, et on avastatud uute, kasutamata hääletamissedelite olemasolu. Samuti ei vasta tõele kaebaja arvamus, et kasutamata hääletamissedelite arvu ei sisestata valimiste infosüsteemi. Hääletamistulemuste protokoll trükitakse välja valimiste infosüsteemist. Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli vormi kohaselt tuleb sinna sisestada ka kasutamata hääletamissedelite arv; 6) aktiivne agitatsioon valimispäeval on karistusseadustiku § 168 järgi karistatav väärtegu. Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 järgi on karistusseadustiku §-s 168 ettenähtud väärteo kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Väärteomenetluses selgitatakse välja rikkumise toimepanemise asjaolud ning otsustatakse süüdlase karistamine. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa asuda politseiprefektuuri ega kohtu asemele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  1. Valimisliit "Paldiski Elanike Liit" palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. novembri
  3. a otsus nr 35, väites alljärgnevaid rikkumisi: 1) komisjonid peavad kaebusega seotud asjaolusid uurima ja välja selgitama kõik olulised asjaolud. Kui komisjonid oleksid uurinud valimissedelitega seonduvat, siis oleks tuvastatud, et 441 sedeli saatus pole teada. Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe järgi oli Paldiskis valijaid nimekirjas 2794 (lahter "A" hääletustulemuste protokollis). Täitmata sedeleid on komisjonile antud ainult 2353 (lahter "B"). Tuleb eeldada, et komisjonile antakse valijate arvuga võrdne arv sedeleid, sest sedeli olemasolu komisjonis tagab valimisõiguse realiseerimise. Muidu ei pruugi valimispäeva lõpus sedeleid jätkuda; 2) sedelite ülelugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja, kui komisjoni otsust vaidlustatakse põhjendusega, et valimistel kasutatud valimissedelite arv pole selge. Vabariigi Valimiskomisjon ei võtnud kaebuse selle väite kohta seisukohta, leides, et piisab maakonna valimiskomisjoni järelevalvest; 3) Paldiski valimistulemused ei klapi andmetega Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Tabeli "Hääletamisest osavõtt" järgi on hääletanuid kokku 1706 (1689+17). Järgneva häälte jaotustabeli järgi on hääli kokku 1689 (1672+17). "Kadunud" on 17 häält.
  4. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuse juurde, kuid selgitab täiendavalt järgmist: 1) ekslik on kaebaja arvamus, et valimisjaoskonnale antakse hääletamise korraldamiseks täitmata sedeleid sama palju, kui on valijaid jaoskonna valijate nimekirjas. Hääletamissedelid jagatakse jaoskondade vahel arvestusega, et kõik soovija saaksid hääletada. Ei eeldata, et hääletamisest võtavad osa eranditult kõik valijad. Kaebaja arvutus on ekslik, kuna valijate arv
(2794)selgub alles valimispäeva lõpuks. Ka ei arvesta kaebaja väljaspool elukohta hääletanutega; 2) vahe hääletamisest osa võtnud valijate ja antud häälte kogusumma vahel tuleneb sellest, et hääletamisest osavõtt tehakse kindlaks hääletamiskastis olevate sedelite alusel. Seega arvestatakse ka kehtetuid sedeleid. Neid oligi Paldiski linna valimisjaoskonna nr 1 protokolli järgi
  1. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Riigikohtus vaieldakse kolme küsimuse üle. Esiteks on vaidluse all Paldiski linna valimisjaoskonnas nr 1 komisjonile üle antud hääletamissedelite arv. Teiseks see, kas sedelite ülelugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja, kui komisjoni otsust vaidlustatakse põhjendusega, et valimistel kasutatud hääletamissedelite arv pole selge. Kolmandaks väidetakse kaebuses 17 hääle kaotsiminekut.
  3. Väide, et Paldiski jaoskonnakomisjonile anti rohkem kui 2353 hääletamissedelit ja 441 sedeli saatus pole teada, esitati esmakordselt Riigikohtus. Maakonna valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon pole selle väite kohta kaebuse lahendamisel seetõttu saanud seisukohta võtta. Kuid Vabariigi Valimiskomisjon on Riigikohtule esitanud täiendava selgituse jaoskonnakomisjonile üle antud hääletamissedelite arvu kohta (käesoleva otsuse punkti 6 alapunkt 1). Riigikohtus ei saa vaidlustada neid valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetavaid rikkumisi, mida pole vaidlustatud maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis. Vastupidisel lähenemisel muutuks mõttetuks KOVVS §-dega 64, 65 ja 66 sätestatud astmeline edasikaebesüsteem. Riigikohus saab kaebuse valimiste linna- või jaoskonnakomisjoni väidetava rikkumise peale läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  4. novembri
  5. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327;
  6. novembri
  7. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 RT III 2002, 32, 346;
  8. oktoobri
  9. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). Kolleegium peab usutavaks Vabariigi Valimiskomisjoni täiendavat selgitust, mille kohaselt hääletamissedelid jagatakse valimisjaoskondade vahel arvestusega, et kõik soovijad saaksid hääletada ja komisjonidele hääletamissedelite andmisel ei eeldata, et hääletamisest võtavad osa eranditult kõik valijad. Kolleegium märgib veel seda, et hääletamistulemuste protokollist nähtuvalt on Paldiski jaoskonnakomisjonile antud 2353 hääletamissedelist üle kuuesaja jäänud valijatele välja andmata, s.o valijate poolt kasutamata.
  10. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja Vabariigi Valimiskomisjoni
  11. septembri
  12. a määrus nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" ei näe ette, et hääletamissedelite üle lugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja.
  13. Kolleegium ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel Paldiski linna kohta olevad tabelid "Hääletamisest osavõtt" ja "Häälte jaotus kandidaatide vahel" viivad järeldusele, et kaotsi on läinud 17 häält. Tabeli "Hääletamisest osavõtt" järgi oli Paldiski linnas kokku hääletanuid
  14. Tabeli "Häälte jaotus kandidaatide vahel" järgi oli Paldiskis antud häälte koguarv
  15. Hääletanute ja antud häälte koguarvu vahe
(17)on seletatav sellega, et Paldiski Linna Valimisjaoskonna
  1. oktoobri
  2. a ja
  3. oktoobri
  4. a hääletamistulemuste protokollide järgi oli hääletamiskastis kehtetuid sedeleid
  5. KOVVS §-st 54 tulenevalt tehakse hääletamistulemused kindlaks kehtivate hääletamissedelite alusel. Märt Rask, Lea Kivi, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.