Obsah (5)

§ 33§ 7§ 5§ 46§ 9

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-115-05 Ta

) § 5 lg 1 järgi on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Sama seaduse § 7 lg 1 järgi on leiutis uudne, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamisega või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva

§ 33järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (Pat

S) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Leiutisel on

§ 7

lg 3 järgi kasuliku mudeli seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest. Isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta

§ 5

lg-s 1 sätestatule või selle leiutiskirjeldus ei vasta sama seaduse § 9 lg-s 5 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib

§ 46

lg 3 järgi esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise hagi kasuliku mudeli omaniku vastu. Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja registreeritud kasulik mudel ?Multifunktsionaalne füsioteraapia seade" ei oma leiutustaset. Linnakohus jõudis esitatud tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et kostja kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tuleb lähtuda tervisekapslist kui tervikust. Tervisekapsel ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest ja omab leiutustaset, mistõttu puudub alus kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus selles osas alama astme kohtu põhjendusega ja ei pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja apellatsioonkaebuses korratud seisukoht, nagu oleks kostja tervisekapsel eelnimetatud kapsli koopia, on asjas esitatud tõenditega, sh eksperdi arvamusega, ümber lükatud. Lähtuvalt

§ 7lg-s 3 ja Pat

S § 8 lg-s 4 sätestatust, on kasuliku mudeli leiutustase madalam kui patendi registreerimiseks vajalik leiutustase.

§ 5

lg 4 järgi määratakse kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga. Samas määrab kasuliku mudeli leiutustaseme

§ 7

lg 3 järgi asjaolu, kas leiutis tuleneb endastmõistetavalt tehnika tasemest või mitte.

§ 9

lg 4 järgi kasutatakse kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel leiutiskirjeldust ja illustratsioone ning

§ 9

lg 5 kohaselt peavad need avama leiutise olemuse nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada. Hageja ei ole hagi esitades tuginenud asjaolule, et leiutiskirjeldus ja illustratsioonid ei võimaldaks asjatundjal leiutist teostada. Ka ei ole ta hagi alusena toonud esile asjaolu, et leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, mis oli üheks võimalikuks aluseks kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks

§ 46lg 3 järgi.

Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse määrab kasuliku mudeli nõudlus (

§ 5

lg 4), kuid nõudluse puudulik vormistamine võib kaasa tuua kasuliku mudeli omaniku huvide rikkumise ja see ei saa rikkuda kolmanda isiku huve.

1. Linnakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja ei ole hagejale kõlvatut konkurentsi osutanud. Kõlvatu konkurents on KonkS 50 lg 1 järgi ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kõlvatu konkurents keelatud. Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja on kuritarvitanud konfidentsiaalset teavet ning kasutanud ära hageja töötajaid. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et KonkS § 50 lg 1 sätestab näitliku ja mitteammendava loetelu tegudest, mis on käsitatavad ebaausa äritegevusena ning heade kommetega vastuolus olevate tegudena ja mis on keelatud. Samas tuleb kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks esile tuua konkreetsed teod, mida kohus saaks hinnata, tegemaks kindlaks, et kostja osutatav konkurents ei ole kooskõlas ausa äritegevuse, heade kommete ja tavadega. Tegude toimepanemist, mis on käsitatavad kõlvatu konkurentsi osutamisena, peab praegusel juhul tõendama hageja. Hageja selliste tegude toimepanemist tõendanud ei ole. Hageja esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust selle kohta, nagu oleks kostja kasutanud ära hageja ja Sybaritic Inc vahel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust tulenevat infot. Nimetatud leping on üldsõnaline ja kohtul puudus võimalus veenduda, millist kolmandatele isikutele kättesaamatut infot oleks võimalik kostjal ära kasutada. Iseenesest on õige apellandi väide, et äriühing ei saa ise edastada konfidentsiaalset informatsiooni või teha tegusid, mis on käsitatavad kõlvatu konkurentsina. Seda on võimalik teha vaid füüsilistel isikutel (juriidilise isiku esindajad, töötajad). Nõustuda ei saa aga sellega, nagu oleks hageja endise juhatuse liikme saamisega kostja juhatuse liikmeks juba iseenesest toimunud konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamine ja konkurentsikeelu rikkumine KonkS § 50 lg 1 p 2 mõttes. Selline käsitus ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Seadus ei reguleeri äriühingu endiste juhatuse ja nõukogu liikmete õigusi ja kohustusi. Kuigi äriühingu endised juhatuse ja nõukogu liikmed peavad käituma kooskõlas hea usu põhimõttega ning mitte kahjustama oma edasise äritegevusega hagejat, ei saa kõlvatu konkurentsina käsitata asjaolu, et hageja endine nõukogu liige M. Vann, endine juhatuse liige A. Sinka ning neli töötajat asutavad koos teiste isikutega oma äriühingu, mis hakkab välja töötama ja tootma samasse tootegruppi kuuluvat toodet. Kostja seadusliku esindaja M. Vanni kiri Sybaritic Inc presidendile S. Dafferile ei kinnita, et kostja kuritarvitas konfidentsiaalset informatsiooni.
2. Tõendatud ei ole, et kostja kasutas hageja investeeringute tulemusi. Hageja väide, et kostja pidi seda tegema, arvestades asjaolu, et ta suutis tervisekapsli turule tuua liiga lühikese aja jooksul ja vältida defekte, ei anna iseenesest alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Tegemist on hageja subjektiivse hinnanguga, millele kohus oma järeldusi rajada ei saa. Hageja väide, nagu oleks kostja juhatuse liige A. Sinka ümber lükanud asjaolud, et kostja tegeles oma tervisekapsli väljatöötamisega ise ega kasutanud hageja oskusteavet, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjaliga. Hageja ärikontaktide ärakasutamiseks ei saa pidada kostja poolt hagejaga osaliselt samade tarnijate teenete kasutamist, sest info tarnijate ja nende pakutavate kaupade hindade kohta on avalik ja kättesaadav. Hageja investeeringute ärakasutamist kostja poolt ei tõenda ka
3. a septembrist pärinev vahekokkuvõte Dermalife tervisekapslitel tuvastatud defektide kohta. Asjaolu, et kostjal õnnestus vältida tootearendusel vigu, arvestades kogemusi ja tehnikaalaste teadmiste arengut, ei ole talle etteheidetav. Tõendatud ei ole, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde tööle tulema, s.o neid ära kasutanud. Osa töötajate lahkumine hageja juurest 4-5 kuu vältel tööle kostja juurde ei saa olla iseenesest kõlvatut konkurentsi tähendavaks asjaoluks. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hageja töötajaid enda juurde millegagi meelitatud. Ka asjaolu, et mõned hageja endised töötajad omandasid kostja aktsiaid, seda ei tähenda. Äriühingu aktsiate omandamine ei too endaga kaasa kohustust asuda selle äriühinguga töösuhetesse.
4. Ekslik on apellandi seisukoht, et tunnistaja T. Kõssi kohtuistungil antud ütlused olid asjatundja arvamus. T. Kõss kuulati hageja taotlusel kohtuistungil üle tunnistajana. Tunnistaja ütlustega ei saa eriteadmisi nõudvaid asjaolusid välja selgitada. Kohus tema ütlusi kohtuotsuses ei analüüsinud, kuid apellant ei ole ka põhjendanud, kuidas võis nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine mõjuda kohtuotsuse õigsusele. Kohtus tugines eksperdi kirjalikule ja lisaks kohtuistungil suuliselt antud arvamusele. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud piirangut. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning advokaatide tehtud tööd, peab hageja hüvitama kostjale 50 000 krooni õigusabikulude katteks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator vaidlustas kohtuotsuse osas, milles kohus põhjendas kõlvatu konkurentsiga ja kasuliku mudeliga seonduvat.
6. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus vääralt kohaldanud KonkS § 50 lg-t 1, § 50 lg 1 p 2 ja lg-t
7. Kohtud ei ole arvestanud KonkS § 50 lg-s 1 sätestatud üldist reeglit, mille kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Ringkonnakohus ei ole hinnanud kostja esindajate tegude vastavust headele kommetele ja kostja äritegevuse ausust. Kohtud ei ole hinnanud, kas hageja tootearenduse tulemi kasutamine kostja poolt on aus ja kõlbeline äritegevus ja vastab headele äritavadele. Turule toodud toote pinnalt ei ole võimalik saada kogu vajalikku informatsiooni toote valmistamiseks ja seeriatootmiseks. Kuna kostja valdas infot toote defektide kohta, on ta saanud vältida kulukaid vigu tootearenduses. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas selline tootearenduskulude säästmine on põhjendatud ning kas see on KonkS § 50 lg 1 mõttes aus ja vastab headele tavadele. Heade kommete ja äritavaga on vastuolus olukord, kus äriühingu juhtorgani liikme konfidentsiaalsuskohustus lõpeb tema juhtorganist tagasiastumisega. Kohtud ei ole hageja väiteid selles küsimuses analüüsinud ega andnud juhtorgani liikmete tegevusele hinnangut heade kommete, ausa äritegevuse ja heausksuse kriteeriumidest lähtuvalt. Kohtud ei ole andnud hinnangut sellele, kas tarnijate ja töötajate ülevõtmine ja sellest tulenevate kulutuste säästmine on kooskõlas hea äritavaga. Kohtud ei ole analüüsinud, miks on põhjendatud kostja säästmine töötajate väljaõppest, mispärast on see aus ja kooskõlas heade äritavadega. Kõlvatuks konkurentsiks on ka hageja ärivõimaluse ebaaus ärakasutamine kostja poolt. Äriühingu juhtorganite liikmed ei või kasutada oma positsiooni isikliku kasu või muu eelise saamiseks. Kohtud ei ole hinnanud, kas hageja endised juhtorganite liikmed on hageja ärivõimalust kostja kaudu konkureerima asudes ära kasutanud ja kas see on kooskõlas äritavade ja heade kommetega. Kostja on saanud põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Kohtud ei ole käsitlenud hageja väidet kostja konkurentsieelise kohta. Hageja ei nõustu sellega, et hageja töötajatele kostja aktsiate emiteerimine ei tähenda nende mõjutamist konkurentsiseaduse mõttes. Töötajatele pakuti oluliselt eelistatud positsiooni, võrreldes töölepingulise suhtega. Kõik hageja juurest lahkunud töötajad omandasid kostja aktsiaid.
8. Kohtud on kasuliku mudeli leiutustaset tuvastanud asjatundmatult, ebaoluliste asjaolude pinnalt ja seadust vääralt kohaldades. Kasuliku mudeli nõudluses peavad

§ 5

lg-te 1 ja 4 kohaselt kajastuma kasuliku mudeli uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus, sest nõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus. Kohus on vääralt mõistnud

§ 9lg-s 4 sätestatut.

Kasuliku mudeli kirjelduses toodud seletused ei määra kasuliku mudeli õiguskaitset.

§ 9lg 5 ei ole seotud leiutustaseme määratlemisega.

Kostja kasuliku mudeli nõudluses ei ole ühtegi tunnust, mis kinnitaks eriliste võtete kasutamist funktsioonide ühendamise jaoks ja erinevate seadmete erilist paigutust. Neid ei ole kirjas ka kasuliku mudeli kirjelduses. Kostja seadme puhul on tegemist üldtuntud lahenduste tavalise kasutamisega ja sellega ei kaasne uut tehnilist lahendust. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud Patendiameti seisukohaga, et hageja eespool nimetatud seisukohad võivad ka Patendiameti arvates olla aluseks registreeringu tühistamiseks. Leiutustaseme olemasolu või puudumist ei saa tuvastada ekspertiisi kaudu, kuna tegemist on õigusliku küsimusega. Samas on hageja juhtinud kohtu tähelepanu ekspertiisis tehtud vigadele, kuid kohtud seda ei arvestanud. Kohtud on määranud leiutustaseme kindlaks meelevaldselt ja kohaldanud ebaõigesti

§ 7lg-t 3.

Leiutustaseme tuvastamisel peab kohus lähtuma

§ 5lg-st 4 ja § 7 lg-st 3 ning majandusministri 14.

juuni

1. a määrusega nr 19 kinnitatud "Kasuliku mudeli registreerimise taotluse vorminõuete" §-dest 34, 37 ja
3. Ringkonnakohus on jätnud vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele linnakohtu protsessiõiguse normide rikkumise kohta, rikkudes sellega ise TsMS § 330 lg-t
4. Kohtud on oluliselt rikkunud TsMS § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4, jättes hindamata suurema osa poolte väidetest ja vastuväidetest ega ole analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohtu istungil on jäetud protokollimata kolmanda isiku seletused ja protokollitud on seletusi, mida kolmas isik andnud ei ole. Hageja leiab, et kuna hageja ei saa esitada otseseid tõendeid ärisaladuse kuritarvitamise kohta, pidi kostja tõendama, kuidas oli võimalik töötada välja tervisekapsel 2 kuu jooksul.
5. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti leidnud, et KonkS § 50 lg 1 sätestab näitliku loetelu tegudest, mis on käsitatavad ebaausa äritegevusena ning heade kommetega vastuolus olevate tegudena, kuid hageja ei ole nimetatud konkreetseid tegusid esile toonud ega tõendanud. Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid ei tuvasta. Kuna kohtud ei tuvastanud ärisaladuseks olevat informatsiooni, siis ei olnud vaja hinnata väidetavast ärisaladuse ärakasutamisest tulenevat säästmist ja kostja tegevuse vastuolu heade kommetega. Avaliku teabe ja avalike tootelahenduste kasutamisel ei ole võimalik rääkida põhjendamatust säästmisest ega kasutamise vastuolust heade kommetega. Hageja viidatud teave ja tootelahendused ei olnud salajased. Vigade vältimine tootearendusel ei ole kostjale ette heidetav ja samade tarnijate kasutamist ei saa pidada hageja ärikontaktide ärakasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et on teinud investeeringuid töötajate väljaõppele, seega ei ole ka kostja alusetult säästnud. Hageja endised juhtorgani liikmed ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ega kasutanud ära hageja väidetavat ärivõimalust, sest konfidentsiaalsuslepingus puudus konfidentsiaalne teave. Kostja ei ole mõjutanud hageja töötajaid enda juurde tööle asuma. Tõendatud ei ole, et hageja töötajatele oleks pakutud aktsiaid vastutasuks hageja juurest töölt lahkumise eest ja et nad ei oleks teinud rahalisi sissemakseid aktsiakapitali. Kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamise nõudes ei ole hageja hagi alusena toonud esile asjaolu, et leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, mis oli üheks võimalikuks aluseks kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks

§ 46lg 3 järgi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et ringkonnakohus ei ole arvestanud KonkS § 50 lg-s 1 sätestatud üldist reeglit, mille kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Hageja arvates on kohtud küll nõustunud, et konkurentsiseadus sätestab kõlvatu konkurentsi näitliku, mitteammendava loetelu, kuid käsitlenud otsuses seda loetelu ammendavana, eirates sellega normi sisu ja mõtet. Kostja leiab, et konkurentsiseaduse järgi on kõlvatu konkurents konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja selle all tuleb mõista konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamist, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
3. Lähtuvalt KonkS §-st 1 on KonkS § 50 üheks eesmärgiks konkurentsi kui turumajanduses eksisteeriva iseseisva väärtuse kaitsmine kõlvatu konkurentsi eest. Iga ettevõtja, kes pakub oma toodet või teenust turul, konkureerib teiste ettevõtjatega. Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 järgi on konkurents kõlvatu, kui konkurendi teod on heade kommete ja tavadega vastuolus ja tema äritegevus ebaaus. Muu hulgas loeb konkurentsiseadus heade kommete ja tavadega ning ausa äritegevusega vastuolus olevaks konkurendi kohta eksitava teabe avaldamist, sellise teabe avaldamiseks esitamist või tellimist, konkurendi või tema kauba halvustamist, samuti konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Hageja on heade kommete ja tavadega ning ausa äritegevusega vastuolus olevaks lugenud väidetavalt kostja poolt konfidentsiaalse teabe ärakasutamist, hageja töötajate ülemeelitamist ja endiste juhtorgani liikmete poolt konkureeriva äriühingu asutamist. Hageja peab nimetatud kostja tegusid ebaausaks äritegevuseks seetõttu, et kostja olevat saanud hageja ees konkurentsieelise. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine on kõlvatu konkurents KonkS § 52 lg-te 1 ja 2 järgi siis, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt ja konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.
4. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hageja konfidentsiaalset teavet ära kasutanud, kuna selle väite kinnituseks esitatud hageja ja kolmanda isiku
5. aastal sõlmitud konfidentsiaalsusleping on üldsõnaline ja ei ole võimalik veenduda, millist kolmandatele isikutele kättesaamatut teavet kasutas kostja. Kohus tuvastas, et hageja ei ole määratlenud, milline tema juhtorganite liikmetele kättesaadav teave on tema ärisaladus. Ka andis kohus hinnangu hageja väitele kostja poolt hageja investeeringute tulemuste kasutamise kohta. Kuna hageja väide selle kohta, et kostja suutis turule tuua tervisekapsli liiga lühikese ajaga, oli paljasõnaline ja subjektiivne, asus kohus seisukohale, et tõendamata väitele otsust rajada ei saa. Kuna hageja ei tõendanud väidetavat konfidentsiaalset teavet, siis ei saanud kohus tuvastada ka ebaausat äritegevust, nagu soovis hageja. TsMS § 353 lg 3 järgi Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastada ei saa.
6. Kolleegium möönab, et heade kommete ja tavadega võib teatud juhtudel vastuolus olla see, kui ühe äriühingu töötajad töötavad samal ajal ka selle äriühinguga konkureerivas äriühingus. Näiteks TLS § 48 lg 1 p 3 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kuna töötaja võib omal soovil ilma põhjust märkimata töölepingu lõpetada (TLS § 79 lg 1), siis ei saa lugeda kõlvatuks konkurentsiks asjaolu, et ta pärast töölepingu lõpetamist läheb tööle endise tööandja konkurendi juurde. Aktsiaseltsi nõukogu liikme konkurentsikeeld on sätestatud äriseadustiku (ÄS) §s 324 ja juhatuse liikme konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-s
7. Kuid äriseadustik ei sätesta konkurentsikeeldu aktsiaseltsist lahkunud äriühingu juhtorgani liikmete suhtes. Kuna konkurentsikeelu näol on tegemist töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramisega, siis peab see piirang olema sätestatud seaduses või poolte kokkuleppes. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks sõlminud kokkuleppeid oma majandushuvide või ärisaladuste kaitseks töötajate või juhtorgani liikmete töölt lahkumise korral. Asjaolu, et konkureeriv äriühing võimaldab oma töötajatel omandada äriühingu aktsiad, ei saa olla iseenesest taunitav. Kohtud on hageja väiteid ja esitatud tõendeid hinnanud. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tuvastada ei saa.
8. Järgmiseks väidab hageja kassatsioonkaebuses, et kohtud on tuvastanud kasuliku mudeli leiutustaset asjatundmatult, ebaoluliste asjaolude pinnalt ja seadust vääralt kohaldades. Hageja arvates on kostja seadme puhul tegemist üldtuntud lahenduste tavalise kasutamisega ja sellega ei kaasne uut tehnilist lahendust.
9. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jõudis esitatud tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et kostja tervisekapsel on uudne ja omab leiutustaset, mistõttu puudub alus kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks. Linnakohus põhjendas leiutustaseme olemasolu asjaoluga, et kostja tervisekapsel ei tulene enesestmõistetavalt tehnika tasemest, sest erinevate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline mehaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi. Seda kinnitas ka hageja ise. 26.

§ 5

lg 1 kohaselt on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Kuna hageja leidis, et kostja multifunktsionaalne füsioteraapialine seade, kasulik mudel EE 00298 U1, ei vasta leiutustaseme kriteeriumidele, tuli kohtutel hinnata seadme leiutustaset. Ringkonnakohus, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, tuvastas, et kostja tervisekapsel ei ole identne hageja seadmega ja puudub identne tehniline lahendus. Kostja tervisekapsel võimaldab üheaegselt kasutada mitmeid funktsioone, mis hageja viidatud patenditaotlustes kirjeldatud seadmetel puuduvad, s.o hüdroteraapia ning soojaravi eri variantide ja vibromassaažiseadme kasutamise võimaldamine ühes seadmes, samuti seadme torustiku ning kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Kuna tehnilise väljakutse esitab kõigi tervisekapslis sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte tervisekapslisse, tuleb tervisekapsli leiutustaset hinnata tervikuna, mitte üksikute funktsioonide kaupa. Kohtud tuvastasid, et tervisekapsli nõudluses (

§ 9

) sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline mehaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi, mh erinevate seadmete paigutamist piiratud ruumis, nende töö tagamine vajadusel ka üheaegselt ja tervisekapsli turvalisuse tagamist. Tervisekapsli eesmärgiks on ka seadme torustiku ja kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Seega tuvastasid kohtud, et tervisekapslis tervikuna on leiutustase. 27. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti kasuliku mudeli leiutustaseme tuvastamisel kohaldanud

§ 5lg-t 4 ja § 7 lg-t 3.

Vastavalt

§ 5lg-le 4 saab kasuliku mudelina kaitsta seadet, meetodit ja ainet.

Kohtud on tuvastanud lähtuvalt kasuliku mudeli nõudlusest, et nn tervisekapsel on multifunktsionaalne füsioteraapialine seade. Vastavalt

§ 7

lg-le 3 on kasulikul mudelil seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest. Kohtud tuvastasid, et kasulik mudel ei tulenenud endastmõistetavalt tehnika tasemest. Kohtud tõlgendasid leiutise nõudlust leiutiskirjeldusest ja illustratsioonidest lähtuvalt. Vaidlust pole selle üle, et leiutis ei vasta registreerimistaotluses avatud olemusele või et leiutis ei ole teostatav. 28. Kassatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu poolt TsMS § 330 lg 6 rikkumises on üldsõnalised. Kuna ringkonnakohus märkis, et ei pea lähtuvalt TsMS § 330 lg-st 5 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi, pidi hageja kassatsioonkaebuses märkima, milles seisnes ringkonnakohtu väidetav oluline protsessiõiguse normi rikkumine, mis võis viia ebaõigele kohtulahendile. Vastavalt TsMS § 363 p-le 2 on kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks protsessõiguse normi oluline rikkumine. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu