KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-31-05 Otsuse kuupäev 16. november 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Lea Kivi ja Jüri Põld Kohtuasi Andrei Martõnjaki kaebus Vabari

§ 6

lg 1 vastaselt aktiivse valimisagitatsiooni abil hääletama võimulolevate kandidaatide poolt; 3) enne hääletamiskastide avamist esitas Paldiski Linna Valimiskomisjon järgmised andmed: hääletamiskastis on sedeleid 1705 (protokolli lahter "G"), kokku anti komisjonile 2349 sedelit (lahter "B"), väljaspool elukohta hääletanutele antud sedeleid oli 26 (lahter "D"), rikutud oli 7 (lahter "E") ja välja andmata jäi 673 sedelit (lahter "F"). Väljaspool elukohta hääletamisel laekunud sedeleid oli 41 (lahter "J"). Nende andmete põhjal pidi väljaantud sedeleid olema 1643 (lahter "D"). Seega oli hääletamiskastis 21 hääletamissedelit rohkem kui võimalik, sest hääletamiskastis (lahter "G") ei saa olla rohkem sedeleid kui lahtrite "C" ning "J" summa; 4) enne hääletamiskastide avamist vaatlejate esitatud küsimusele, kas on tehtud jaoskonnakomisjoni eelneva tegevuse kohta protokoll, vastati eitavalt, mis on vastuolus Vabariigi Valimiskomisjoni määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" punkti 34 lg-ga

1. 5) kodus hääletajate kasti ava ei olnud nõuetekohaselt paberiga kaetud ning vaatlejaid ei lubatud ühte autosse hääletamiskastiga.
2. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis
3. oktoobri
4. a otsusega nr 8 kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle. Samas võttis maakonnakomisjon teatavaks, et Paldiski Linna Valimiskomisjoni
5. oktoobril
6. a ja
7. oktoobril
8. a teostatud hääletamissedelite ülelugemise ja jaoskonnakomisjoni protokollis olevate andmete õigsuse kontrollimise tulemusel valimistulemus Paldiski linnas ei muutunud.
9. A. Martõnjak esitas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles palus tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta ja tunnistada Paldiski linna jaoskonnakomisjoni toiming seadusevastaseks, samuti teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepanek tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kuna seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. A. Martõnjak põhistas kaebust järgmiselt: 1) kohalikus televisioonis ei antud Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjale ringhäälinguseaduse § 6 vastaselt saateaega; 2) Paldiski linnaelanikke kutsuti
10. oktoobril

§ 6

lg 1 vastaselt aktiivse valimisagitatsiooni abil hääletama võimulolevate kandidaatide poolt; 3) hääletamiskastis oli 21 üleliigset sedelit; 4) enne hääletamiskastide avamist vaatlejate esitatud küsimusele, kas on tehtud jaoskonnakomisjoni eelneva tegevuse kohta protokoll, vastati eitavalt, mis on vastuolus Vabariigi Valimiskomisjoni määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" punkti 34 lg-ga

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
3. novembri
4. a otsusega nr 36 A. Martõnjaki kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1) kaebaja on esitanud kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mistõttu Harju Maakonna Valimiskomisjon oleks pidanud kaebuse läbi vaatama. Maakonnakomisjon on vormiliselt jätnud kaebuse läbi vaatamata, kuid sisuliselt selles toodud väited läbi vaadanud, samuti järelevalve korras lasknud Paldiski linna valimisjaoskonna nr 1 hääletamissedelid veelkordselt üle lugeda, mille käigus on kindlaks tehtud ja parandatud maakonna valimiskomisjoni otsuses nr 8 loetletud vead; 2) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei kehtesta otseseid piiranguid või nõudeid ringhäälinguorganisatsioonidele, v.a agitatsiooni piirang §-s
5. Ringhäälinguseaduse rikkumise kohtuväliseks menetlejaks on sama seaduse § 436 lg 2 p 1 järgi Kultuuriministeerium. Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 järgi on karistusseadustiku §-s 168 ettenähtud väärteo kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Väärteomenetluses selgitatakse välja rikkumise toimepanemise asjaolud ning otsustatakse süüdlase karistamine. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa asuda politseiprefektuuri ega kohtu asemele. Olemasolevatel andmetel kaebaja politsei poole pöördunud ei ole, mistõttu väärteomenetlust algatatud pole; 4) kaebaja on valesti aru saanud, et enne hääletamiskasti avamist öeldi vaatlejatele hääletamiskastis olevate sedelite arv (lahter "G"), kuigi öeldi hääletamisest osavõtnud valijate arv, mille suuruseks ongi 1706 (valimispäeval ekslikult 1705), mis on lahtrite "C", "J" ja "M" summa. Selle arvu on jaoskonnakomisjon hiljem protokolli täitmisel ekslikult sisestanud lahtrisse "C", kuigi oleks pidanud sellest lahutama elektrooniliselt antud hääled (lahter "M") ja väljaspool elukohta hääletamisel saadud sedelid ("J"); 5) kaebuses on kirjeldatud väidetavaid vigu Paldiski linna jaoskonnakomisjoni nr 1 protokollis. Harju Maakonna Valimiskomisjon on juba selles küsimuses järelevalve tulemusel välja selgitanud vead ja nende põhjused ning selle põhjal on tehtud vastavad parandused linna valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni protokollides. Järelevalvega on kindlaks tehtud, et kandidaatidele antud häälte arvudes vigu ei olnud, vead tekkisid ainult sedelite arvestuses protokolli lahtrite "B"-"F" täitmisel; 6) samuti on maakonnakomisjon juba selgitanud, et määruse p 34 lg-t 3 ei rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. A. Martõnjak palub Riigikohtule esitatud kaebuses tühistada Paldiski Linna Valimiskomisjoni otsus valimistulemuste kohta ja tunnistada Paldiski linna jaoskonnakomisjoni toiming seadusevastaseks. Veel palub A. Martõnjak Vabariigi Valimiskomisjonil tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ja korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kuna seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. A. Martõnjak põhistab kaebust järgmiselt: 1) enne hääletamiskastide avamist esitas Paldiski Linna Valimiskomisjon järgmised andmed: hääletamiskastis on sedeleid 1705 (protokolli lahter "G"), kokku anti komisjonile 2349 sedelit (lahter "B"), väljaspool elukohta hääletanutele antud sedeleid oli 26 (lahter "D"), rikutud oli 7 (lahter "E") ja välja andmata jäi 673 sedelit (lahter "F"). Väljaspool elukohta hääletamisel laekunud sedeleid 41 (lahter "J"). Nende andmete põhjal pidi väljaantud sedeleid olema 1643 (lahter "D"). Seega oli hääletamiskastis 21 hääletamissedelit rohkem kui võimalik, sest hääletamiskastis (lahter "G") ei saa olla rohkem sedeleid kui lahtrite "C" ning "J" summa; 2) A. Martõnjak soovis osaleda valimissedelite kontrollimisel maakonna valimiskomisjonis, kuid seda talle ei võimaldatud; 3) vaatlejad soovisid valimispäeval tutvuda hääletamisest osavõtnute nimekirjaga. Valimisjaoskonna esimees ei võimaldanud seda; 4) kuna Harju Maakonna Valimiskomisjon teostab Paldiski valimiskomisjoni tegevuse üle mitu kuud tulutult järelevalvet ja maakonna valimiskomisjoni esimees on perekondlikult seotud Paldiski valimiskomisjoni liikmega, siis peab erapooletu komisjon A. Martõnjaki juuresolekul üle vaatama hääletamissedelid ja nimekirjad; 5) jaoskonnakomisjon ei koostanud enne hääletamiskastide avamist protokolli hääletamisest osavõtnute esialgse arvu kohta. See on vastuolus määruse punkti 34 lg-ga
8. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuse juurde ja selgitab täiendavalt järgmist: 1) hääletamiskastis olevate sedelite arvu (hääletamistulemuste protokolli lahter "G") pole võimalik kindlaks teha enne hääletamiskasti avamist. Paldiski linna valimisjaoskonnas nr 1 oli tegelik hääletamiskastis olevate sedelite arv 1689 (lahter "G"). Seda näitab jaoskonnakomisjoni
9. oktoobril 2005 täidetud protokoll, hääletamissedelite ülelugemine linna valimiskomisjonis
10. oktoobril 2005 ja veelkordne ülelugemine
11. oktoobril 2005; 2) valijate nimekirjaga tutvumise küsimusi pole Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses käsitletud.

§ 28

kohaselt pole valijate nimekirjad avalikud ja seadus ei sätesta vaatleja õigust tutvuda valimisjaoskonnas valijate nimekirjadega; 3) Vabariigi Valimiskomisjoni

1. septembri
2. a määruse nr 9 p 34 lg-tes 3 ja 7 märgitud vormikohane protokoll on jaoskonnakomisjoni hääletamistulemuste protokoll, mis täidetakse määruse p 35 kohaselt. Jaoskonnakomisjon on nimetatud protokolli koostanud. Komisjoni esimees allkirjastas selle
3. oktoobril 2005 kell 23.
4. Muid protokolle jaoskonnakomisjon hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei koosta. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Hoolimata A. Martõnjaki kaebuse sõnastusest (käesoleva otsuse punkt 5) on kolleegiumile selge, et A. Martõnjak soovib, et Riigikohus tühistaks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja tunnistaks hääletamistulemused Paldiski linnas kehtetuks. Järgnevalt vaatab kolleegium läbi väited, mis A. Martõnjak on kaebuse põhistuses esitanud Riigikohtule.
6. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et hääletamiskastis olevate sedelite arvu pole võimalik teada enne hääletamiskasti avamist (käesoleva otsuse punkti 4 alapunkt 4 ja punkti 6 alapunkt 1). Seetõttu ei nõustu kolleegium A. Martõnjaki põhjendustega, miks hääletamiskastis pidi olema mitte 1689 hääletamissedelit, vaid 1706 hääletamissedelit.
7. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ja Vabariigi Valimiskomisjoni
8. septembri
9. a määrus nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" ei näe ette, et hääletamissedelite üle lugemise juurde tuleb kutsuda kaebuse esitaja.

§ 64

lg 4 ja § 65 lg 4 sätestavad, et kaebus vaadatakse läbi avalikult ning valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. Selle nõude täitmata jätmist vaidlustatud ei ole. 10. A. Martõnjak väidab, et vaatlejad soovisid valimispäeval tutvuda hääletamisest osavõtnute nimekirjaga, kuid jaoskonnakomisjoni esimees seda ei lubanud.

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 järgi saab isik vaidlustada valimiskomisjoni otsuse või toimingu, millega rikutakse tema õigusi. Kolleegium on seisukohal, et vaatlejale hääletamisest osavõtnute nimekirjaga tutvumise võimaldamata jätmine ei saa rikkuda A. Martõnjaki õigusi.

1. A. Martõnjaki taotlus, et erapooletu komisjon vaataks tema juuresolekul üle hääletamissedelid ja nimekirjad, jääb rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. A. Martõnjak põhjendab taotlust väitega, et maakonna valimiskomisjon teostab Paldiski valimiskomisjoni tegevuse üle mitu kuud tulutult järelevalvet. See väide on käesoleva vaidluse kontekstis esitatud arusaamatul kujul, mistõttu kolleegium ei saa võtta selle suhtes seisukohta. A. Martõnjak põhjendab taotlust ka sellega, et maakonna valimiskomisjoni esimees on perekondlikult seotud Paldiski valimiskomisjoni liikmega. Kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse ja hääletamistulemuste kindlakstegemise õiguspärasust ei saa mõjutada asjaolu, et Harju Maakonna Valimiskomisjoni ja Paldiski Linna Valimiskomisjoni ühe liikme vahel on väidetav perekondlik seos.
2. A. Martõnjaki väitel on Vabariigi Valimiskomisjoni
3. septembri
4. a määruse nr 9 p 34 lg-ga 3 vastuolus see, et jaoskonnakomisjon ei koostanud enne hääletamiskastide avamist protokolli hääletamisest osavõtnute esialgse arvu kohta. Vabariigi Valimiskomisjoni
5. septembri
6. a määruse nr 9 p 34 lg 3 sätestab: "Enne hääletamiskastide avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirja alusel kindlaks valijate arvu ning hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkusi väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli." Kolleegium on seisukohal, et isegi kui tõlgendada ülalnimetatud määruse punkti 34 lg-t 3 nii, et ka Vabariigi Valimiskomisjonile viivitamata edastatav esialgne hääletamisest osavõtnute arv tuleb kanda protokolli, ei saa nende andmete protokolli kandmata jätmine rikkuda A. Martõnjaki õigusi. Märt Rask, Lea Kivi, Jüri Põld