3-3-1-54-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-54-05

1. november 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kaebus Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu
2. veebruari
3. a otsuse osaliseks tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a otsus haldusasjas nr 2-3/39/05 Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. mai
7. a otsus haldusasjas nr 23/39/05 ja Tallinna Halduskohtu
8. oktoobri
9. a otsus haldusasjas nr 3-1267/
10. Teha asjas uus otsus, millega jätta SA Eestimaa Looduse Fond kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu
11. veebruari
12. a otsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu
14. veebruari
15. a koosolekul otsustati
16. a metsanduse programmi raames 2 000 000 krooni eraldamine Luua Metsanduskoolile forwarderi- ja harvesterioperaatorite koolituseks.
17. Nimetatud otsuse vaidlustas Tallinn Halduskohtus SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), kes taotles nõukogu otsuse õigusvastaseks tunnistamist, kuna kaebaja arvates ei vasta otsus haldusakti sisu- ja vorminõuetele ning pole kooskõlas seaduse ega Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) põhikirjaga. SA Eestimaa Looduse Fond põhjendas oma kaebeõigust asjaoluga, et fondi näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, mille põhikirjas on tegevuse eesmärkideks seatud Eesti looduse ja keskkonna kaitsmine. Sellest tuleneb kaebaja arvates ka organisatsiooni huvi jälgida, kuidas kasutatakse raha, mis laekub loodusvarade kasutamisest, keskkonna saastamisest ja keskkonna kahjustamisest. Eestimaa Looduse Fond märkis ka põhjendatud isiklikku huvi asja vaidlustamisel. Kaebaja leidis, et tema esitatud taotlused on jäetud rahuldamata, samal ajal on aga rahuldatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse eesmärkidega vastuolus olev taotlus.
18. Tallinna Halduskohtu
19. oktoobri
20. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1267/2003 jäeti SA Eestimaa Looduse Fond kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Põhjendatud huviks ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides, ELF-i kui eraõigusliku juriidilise isiku eesmärkideks on põhikirja kohaselt looduse ja keskkonna kaitsmine, kuid see ei tähenda, et ELF-il on sellest tulenevalt automaatselt õigus avalikes huvides vaidlustada kõiki keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamist puudutavaid otsuseid. Kohus ei pidanud tõendatuks, et vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisel oleks põhjuslik seos ELF-i võimalusega vabanevat raha endale saada ja seeläbi oma õigusi kaitsta. Eeltoodud asjaoludel jättis kohus kaebuse rahuldamata kaebaja põhjendatud huvi puudumise tõttu.
21. Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse SA Eestimaa Looduse Fond. ELF leidis, et nimetatud kohtuotsus ei ole kooskõlas seadusega ning tuleb tühistada. Apellant leiab, et kohtul puudus igasugune alus hinnata potentsiaalse kahjunõude rahuldamise võimalikkust, kuna hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta saab kohus anda vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Apellandi arvates on kohus vääralt asunud seisukohale, et põhjendatud huvi saab tekkida vaid konkreetse varalise nõudeõiguse tõendamisel. Apellant väidab, et ELF esitatud kaebus täidab preventiivseid ja rehabiliteerivaid eesmärke, mis ei pruugi olla seotud konkreetse nõudeõiguse tekkimisega. Apellandi arvates võib põhjendatud huvi seisneda ka eesmärgis vältida tulevikus vastustaja poolt vaidlusaluse haldusaktiga samalaadseid või samadel alustel tehtud otsuseid ning suunata vastustajat järgima otsuste tegemisel haldusõiguse põhimõtteid ja norme. Täienduses apellatsioonkaebusele leiab SA Eestimaa Looduse Fond, et tal on kaebeõigus ka Århusi konventsiooni art 7 alusel. Apellant märgib, et Keskkonnainvesteeringute Keskus on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, koheldes projektitaotluste esitajaid ebavõrdselt, millega ELF oli seatud mõne teise taotlejaga võrreldes halvemasse olukorda. Apellant on seisukohal, et kaevatav haldusakt on motiveerimata. Kuigi materjalid annavad ülevaate taotlusi hinnanud ekspertgrupi tööst ning projektitaotluste sisust, ei nähtu nendest üheselt, miks tuli ELF taotlustele eelistada Luua Metsanduskooli ja Eesti Metsatööstuse Liidu projekte.
22. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
23. mai
24. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/39/05 Tallinna Halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse motiivide kohaselt tuleb vaidlustatud otsusega
25. a metsanduse programmi kinnitamist käsitada keskkonnaprojektide rahastamise ühe menetlustoiminguna. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei saanud vaidlustatud otsus rikkuda kaebuse esitaja õigusi Luua Metsanduskooli projektile raha eraldamise lõpptulemusest sõltumatult. Kohtu arvates pole kaebuse esitajal kaebeõigust nimetatud otsusele ka Århusi konventsioonist tulenevalt. Ringkonnakohus leidis samas, et kuivõrd kaebaja on vaidlustanud Luua Metsanduskoolile raha eraldamise õiguspärasuse, tuleb tema kaebust käsitada vastava sihtfinantseerimislepingu vaidlustamisena. Kohus eeldas, et tegemist on halduslepinguga, millega seonduva vaidluse poolteks on lisaks kaebuse esitajale mõlemad halduslepingu pooled. Kohtuotsuse kohaselt ka juhul, kui tegemist ei oleks halduslepinguga, oleks vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, sest kaebus põhineb motiivil, et Luua Metsanduskooli projekti rahastamisega on rikutud lepingupooleks mitteoleva kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi. Halduskohtusse esitatud kaebuse esemeks saab olla ka haldusorgani otsustus sõlmida tsiviilõiguslik leping. Sellist otsustust tuleb samuti käsitada haldusaktina ning ta saab olla kaebuse objektiks. Ringkonnakohus järeldas, et halduskohus on ebaõigesti määratlenud kaebuse eseme, mistõttu ei ole tuvastatud kaebeõiguse ja kaebuse objekti õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikke asjaolusid. Kohtu arvates on tegemist sellise kohtumenetlusnormide rikkumisega, mis ei ole apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Kohus pidas samas vajalikuks selgitada oma seisukohti ELF-i kaebeõiguse osas Luua Metsanduskooli projekti toetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimislepingu vaidlustamisel. Kohus leidis, et SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus oma tegevuse finantseerimiseks taotluse esitanud isikul on õigus sellele, et tema taotluse menetlemisel järgitaks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Taotleja õigus võrdsele kohtlemisele võib saada rikutud, kui tema taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et sellele eelistati taotlusi, mille rahuldamiseks seaduslik alus puudus või mille eelistamine ei ole põhjendatud. Õigusvastane tegevus, mis kaebajal finantseerimistaotluse rahuldamata jäämises seisneva kahju võis põhjustada, on kaebaja enda taotluse õigusvastane rahuldamata jätmine. Kuid kui kaebaja esitab kahjunõude, väites, et taotluse rahuldamata jätmise põhjustas konkureeriva taotluse rahuldamine, võib eelistatud taotluse rahuldamise õigusvastasuse tuvastamine kaebajale kahjunõude menetlemisel anda eelise.
26. Nimetatud otsusele esitas kassatsioonkaebuse SA Eestimaa Looduse Fond. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
27. Kassatsioonkaebuses taotleb SA Eestimaa Looduse Fond Tallinna Ringkonnakohtu
28. mai
29. a kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator põhjendab kaebust järgmiselt: 1) kohus on vääralt leidnud, et kaebuse esemeks on sihtfinantseerimise lepingu vaidlustamine. Sihtfinantseerimislepingu puhul ei ole tegemist halduslepinguga ning kohus ei ole tegelikult tuvastanud, kas selline leping on üldse sõlmitud. Kassaatorile teadaolevalt on kohtuvaidluse ajaks lepingu sõlmimine peatatud. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimise otsuseks tuleks lugeda vaidlustatud KIK-i nõukogu otsus, kuna ühtki teist otsust sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks teadaolevalt ei ole; 2) kohus on vääralt leidnud, et ELF-il puudus õigus KIK-i nõukogu otsuse vaidlustamiseks. Kassaatori arvates on nõukogu otsus eelhaldusakt, mida ELF sai vaidlustada ja pidi vaidlustama enne sihtfinantseerimislepingu sõlmimist. Kaebeõiguse põhjendamisel on viidatud asjaolule, et KIK-i nõukogu on rikkunud projektitaotluste menetlemisel võrdse kohtlemise printsiipi. ELF-il oleks õigus nõukogu otsust vaidlustada ka juhul, kui seda otsust lugeda menetlustoiminguks; 3) kuivõrd kaebuse ese oli määratud õigesti, puudus ringkonnakohtul alus saata asi esimese astme kohtule läbivaatamiseks otsuses toodud põhjendustel; 4) ringkonnakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud.
30. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus palub kirjalikus vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
31. mai
32. a otsus muutmata. Vastustaja märgib, et Luua Metsanduskool ja KIK on KIK-i nõukogu vaidlustatud otsusele tugineva sihtfinantseerimislepingu sõlminud
33. oktoobril 2003, milline asjaolu oli pooltele teada. Tänaseks on leping ka täidetud. Vastustaja nõustub, et sihtotstarbelise finantseerimise leping on haldusleping, mille vaidlustamisel on poolteks mõlemad halduslepingu pooled, sh ka Luua Metsanduskool. Ringkonnakohus avas oma otsusega pooltele võimaluse protsessiõiguste tagamiseks kohtumenetluse algusest halduskohtus. KIK-i tuleb käsitada haldusülesannet täitva haldusorganina. KIK-i nõukogu vaidlustatud otsust on õigesti käsitatud keskkonnaprojektide rahastamise menetluse ühe menetlustoiminguna. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine ei järgne automaatselt vastavale KIK-i nõukogu otsusele. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisele eelneb põhjalik menetlus, mille eesmärgiks on täpsustada projekti elluviimise kõiki tingimusi. Kui olulisi ja vajalikke tingimusi ei täideta, siis pooled sihtfinantseerimise lepingut ei sõlmigi. Samas jääb vastustaja oma varasemale seisukohale, et vaidlustatud KIK nõukogu otsus on sisuliselt õige ja seaduslik. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34. Riigikohtu halduskolleegium analüüsib kõigepealt asjassepuutuvaid õigusakte (I), seejärel käsitleb SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu otsuse õiguslikku olemust (II) ning kaebaja taotlust ja selle käsitlust kohtute poolt (III). Kolleegium võtab ka seisukoha SA Eestimaa Looduse Fond kaebeõiguse osas (IV). I
35. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et tegemist on keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise korraldamisega. Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise sihtotstarve ja selle raha kasutamise korraldamise alused on reguleeritud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadusega. Nimetatud seaduse § 6 lg 1 kohaselt eraldatakse keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha selles seaduses sätestatud ulatuses ja sihtotstarbel kasutamiseks sama seaduse §-s 3 sätestatud eesmärgil asutatud sihtasutusele. Selliseks asutuseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
36. Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadus ei sätesta reegleid, millele tuginedes SA Keskkonnainvesteeringute Keskus peaks korraldama selle raha kasutamist. Sihtasutusele seadusandja poolt antud kaalutlusõigus on eeskätt piiratud vahendite kasutamise sihtotstarbelisuse nõudega. Rahandusministri
37. jaanuari
38. a käskkirjaga nr 58 kinnitatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus põhikirja p 4.5.8 kohaselt kinnitab finantseerimisprogrammid sihtasutuse nõukogu. Põhikirja p-st 5.2.4 alusel korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatus esitatud taotluste läbivaatamist, süstematiseerimist, hindamist ning esitamist nõukogule. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhataja
39. jaanuari
40. a käskkirjaga nr 1-7/4 kinnitati keskkonnaprojektide finantseerimise kord, mille eesmärgiks on reguleerida sihtfinantseerimisega seotud protseduure (korra p 1.2). Finantseerimise taotlemiseks peab kasusaaja esitama nõuetekohase taotluse (korra p 2.1), taotlusi vaatab läbi ja hindab iga programmi osas vastav asjatundjate töörühm (korra p 3.2) ning töörühm töötab välja programmi eelnõu (korra p 3.3). Programmile kavandatud rahaliste vahendite arvestusliku suuruse otsustab eelnevalt nõukogu (korra p 3.3.2). Töörühma koostatud programmi eelnõu kinnitab ning programmi projektide rahastamise ulatuse otsustab sihtasutuse nõukogu (korra p 3.4.2). Korra p-st 3.4.3 tulenevalt ei teki sihtasutusel kinnitatud programmist veel varalisi kohustusi. Raha maksmise kohustus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel. Eelnimetatud sätted ei ole võrdsustatavad õigustloova aktiga, mis määraks üldise korra Keskkonnainvesteeringute Keskusele eraldatud riigieelarveliste vahendite kasutamiseks. SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus on jäetud ulatuslik diskretsiooniruum selle raha kasutamise üle otsustamisel. Nii rahandusministri käskkirjaga kehtestatud sihtasutuse põhikirja kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja käskkirja asjassepuutuvaid sätteid tuleb käsitada asutusesisese menetluse reeglistikuna, mille eesmärgiks ei ole reguleerida haldusvälise isiku õigusi ja kohustusi. Sellise reeglistiku kehtestamine ja avalikustamine on kooskõlas hea halduse põhimõttega. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuigi õiguslikult ei kujuta osundatud reeglistikule tuginev menetlus avaliku konkursi (pakkumis-)menetlust, on taotluse esitanud isikul õigus eeldada, et tema taotlus lahendatakse kooskõlas selle reeglistikuga. II
41. Käesolevas asjas on SA Eestimaa Looduse Fond vaidlustanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu
42. veebruari
43. a protokollilise otsuse, millega kinnitati
44. a metsanduse programm ja selle raames nähti ette 2 000 000 krooni eraldamine Luua Metsanduskoolile forwarderi- ja harvesterioperaatorite koolituseks. Tallinna Halduskohus on leidnud, et sihtasutuse nõukogu vaidlustatud otsus on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse poolt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata. Ringkonnakohus on aga jõudnud järeldusele, et vaidlustatud otsusega
45. a metsanduse programmi kinnitamine on keskkonnaprojektide rahastamise üheks menetlustoiminguks. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute eelnimetatud järeldustega. Nõukogu otsus lahendab lõplikult vähemalt kolm küsimust: sellest on tuletatav rahuldamata jäävate taotluste ring, otsus määrab isikud, kelle projektide osas on juhatusel õigus asuda lepinguläbirääkimistesse, ning konkreetse projekti osas ka võimaliku finantseerimise määra. Sihtasutuse siseselt puudub teine instants, kellel oleks vastav otsustuspädevus. Nõukogu otsusest ei tulene taotleja nõudeõigus konkreetsele sihtfinantseeringule, küll aga sisaldab see otsus volitust sihtasutuse juhatusele konkreetse taotlejaga lepinguläbirääkimistesse astumiseks. Samas ei ole tegemist otsustusega sõlmida konkreetne leping. Nimetatud otsust ei saa käsitada haldusaktina, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et sihtasutuse nõukogu vaidlustatud otsus ei saanud rikkuda SA Eestimaa Looduse Fond õigusi, sõltumata sellest, kas Luua Metsanduskooli projektile raha eraldatakse. Kuid nõukogu otsus ei ole taandatav üksnes menetlustoiminguks. Nendel asjaoludel on kolleegiumi arvates sihtasutuse nõukogu otsus, millega kinnitatakse programm, halduse siseakt. Lõppastmes pole küsimus sellest, kas tegemist on halduse siseakti või menetlustoiminguga, asja lahendamisel määrav.
46. Nii menetlustoimingu kui ka halduse siseakti vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Seadusest või hea halduse põhimõtetest tulenevalt võib siseakt teatud juhtudel olla huvitatud isikute poolt vaidlustatav. Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist võrdse kohtlemise põhimõtte järgimata jätmises. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et võrdse kohtlemise põhimõte laieneb kõigile haldussuhetele, mille üheks subjektiks on haldusväline isik. Seetõttu on halduse tegevus selles osas hinnatav võrdse kohtlemise aspektist. Samas sõltub võrdse kohtlemise nõude konkreetne sisu õigussuhte iseärasustest. Käesolevas asjas saab võrdse kohtlemise põhimõte avalduda eelkõige KIK-i kehtestatud menetluseeskirjade ühetaolises kohaldamises. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ei saa aga hinnata konkreetsete rahaeraldiste eesmärgipärasust ja põhjendatust. Selle välistab KIK-ile seadusega omistatud diskretsiooni eesmärk ja ulatus. Asja materjalidest ei tulene, et SA Eestimaa Looduse Fond taotluse menetlemisel oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja vastav väide on paljasõnaline. Kaebaja taotlust on menetletud, kaebajale ei ole esitatud põhjendamatuid erinõudeid ega muul viisil seatud erandlikke piiranguid. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud töögruppide tegevust ega muid toiminguid seoses tema taotlusega. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ei saa aga hinnata seda, kas Luua Metsanduskoolile on raha eraldatud vastavuses seaduses sätestatud eemärkidega. Just viimases näeb ekslikult oma õiguse rikkumist aga kaebaja. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud asja saatmine uueks arutamiseks halduskohtule. III
47. SA Eestimaa Looduse Fond on vaidlustanud sihtasutuse nõukogu otsuse. Viimast on vaidlustatud aktina käsitanud ka Tallinna Halduskohus. Ringkonnakohus on leidnud, et halduskohus on ebaõigesti määratlenud kaebuse eseme. Ringkonnakohtu arvates tuleb kaebust käsitada projekti "Forwarderi- ja harvesterioperaatorite koolitus" teostamiseks sõlmitud sihtfinantseerimislepingu vaidlustamisena. Kassaator on aga lugenud ringkonnakohtu seisukoha ekslikuks ja peab põhjendatuks vaidlustada sihtasutuse nõukogu otsust. Riigikohtu halduskolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kohus vaatab kaebuse läbi esitatud taotluse ulatuses, kuid ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega. Samas ei pea kolleegium õigeks tõlgendada uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õiguslik hinnang toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi. Käesoleval juhul on kassaator leidnud, et ringkonnakohus on ekslikult tõlgendanud tema tahet ja laiendanud kaebuse eset. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka kaebuse eseme täpsustamiseks. Eeltoodud asjaoludel on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht kaebuse eseme määramise osas ekslik. IV
48. Eeltoodud põhjustel Riigikohtu halduskolleegium leiab, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu otsus ei saanud rikkuda kaebaja kui Keskkonnainvesteeringute Keskusele sihtfinantseerimise taotluse esitanud isiku õigusi. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et ka kaebuse eseme muutmine ei pruugi viia kaebajat eesmärgile isegi juhul, kui SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule kohaldada halduslepingu kohta käivaid sätteid. Kassaator ei ole selle lepingu pooleks. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Luua Metsanduskooli vahelise lepingu tühistamine või selle õigusvastasuse tuvastamine ei saa mõjutada kassaatori õigusi. Kassaator ei omanda ühelgi juhul õigust sihtfinantseeringule või kahjuhüvitisele.
49. SA Eestimaa Looduse Fond on näinud Keskkonnainvesteeringute Keskuse, konkreetselt selle nõukogu tegevuse õigusvastasust selles, et kinnitatud programm sisaldab projekti, mille eesmärk ei ole kooskõlas seaduses sätestatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise sihtotstarbega. Kaebaja on leidnud, et sihtasutuse nõukogu kaevatav otsus on käsitatav keskkonnaga seotud kava või programmi kinnitamisena Århusi konventsiooni art 7 mõttes ning seega on SA-l Eestimaa Looduse Fond konventsioonist tulenevalt kaebeõigus. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei tulene kaebeõigus ka konventsiooni osutatud sättest. Konventsiooni art 7 kohaldamine tuleks kaalumisele juhul, kui Eesti õiguse kohaselt oleks vastav otsus, tegevus või tegevusetus kohtus vaidlustatav.
50. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kaebeõigus riigieelarveliste vahendite jaotamise otsuste peale on erandlik. Selline õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Haldusväline isik võib omandada kaebeõiguse halduse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui tema taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid. Sellise kitsendatud kohtuliku kaebeõiguse juures tuleb arvestada, et keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse § 6 lg 4 kohaselt on Riigikontrollil õigus kontrollida Keskkonnainvesteeringute Keskuse kogu tegevust. Kuivõrd riik nimetab ka sihtasutuse nõukogu 4 liiget, on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus riigi kontrolli all tegutsev juriidiline isik. See peab looma piisavad garantiid, et riigieelarve vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt kooskõlas avalike huvidega. V
51. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
52. mai
53. a otsuse haldusasjas nr 2-3/39/05 ja Tallinna Halduskohtu
54. oktoobri
55. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-1267/2003 ning teeb uue otsuse, millega jätab SA Eestimaa Looduse Fond kaebuse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu
56. veebruari
57. a otsuse osaliseks tühistamiseks rahuldamata. Kassatsioonikautsjon tuleb tagastada.
58. Asja materjalidest nähtub, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on apellatsioonimenetluses kandnud kohtukulusid (õigusabikulusid) 16 992 krooni. Vastuses apellatsioonkaebusele taotleb KIK kohtukulude jätmist SA Eestimaa Looduse Fond kanda. Apellatsioonimenetluses esindasid SA-d Keskkonnainvesteeringute Keskus nii sihtasutuse jurist kui ka lepingulise esindajana vandeadvokaat. Kaebus on esitatud seoses sihtasutuse põhilise haldusülesande täitmisega. Nendel asjaoludel ei pea Riigikohtu halduskolleegium põhjendatuks AS Keskkonnainvesteeringute Keskus õigusabikulude panemist SA Eestimaa Looduse Fond kanda. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann