← Eesti

3-4-1-20-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-20-05

  1. november 2005 Eesistuja Märt Rask ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull Kohtuasi Pait Kongo kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 21 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Pait Kongo kaebus rahuldamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Pait Kongo soovis
  5. oktoobril
  6. a hääletada Võru linna valimisjaoskonnas nr 1, esitades isikut tõendava dokumendina jaoskonnakomisjonile Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse. Jaoskonnakomisjoni esimees teatas talle, et Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse alusel ei väljastata hääletamissedelit.
  7. P. Kongo esitas
  8. oktoobril
  9. a jaoskonnakomisjoni selle toimingu suhtes kaebuse Võru Maakonna Valimiskomisjonile ning taotles Võru linna valimisjaoskonna nr 1 hääletustulemuste kehtetuks tunnistamist ja kordushääletamise korraldamist.
  10. Võru Maakonna Valimiskomisjon jättis
  11. oktoobri
  12. a otsusega P. Kongo kaebuse rahuldamata. Maakonna Valimiskomisjon leidis, et Eesti Komitee ei olnud riigiasutus, kellel oli seaduslik õigus välja anda passe ja isikutunnistusi.
  13. P. Kongo esitas
  14. oktoobril
  15. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale, taotledes Võru linna valimisjaoskonna nr 1 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist ja kordushääletuse korraldamist, kuna toimunud seaduserikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletustulemusi.
  16. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  17. oktoobri
  18. a otsusega P. Kongo kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et hääletamissedeli saamiseks tuleb vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõikele 2 ja Vabariigi Valimiskomisjoni
  19. septembri
  20. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" punkti 21 kohaselt esitada valimiskomisjonile kehtiv isikut tõendav dokument. Vabariigi Valimiskomisjoni määruse punkti 21 kohaselt loetakse isikut tõendavaks dokumendiks riigiasutuse poolt välja antud dokumenti, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv. Vabariigi Valimiskomisjon on määratlenud reeglid hääletamise õigust andvate dokumentide suhtes, tagamaks, et hääletamissedeli saab ja hääletab just valijate nimekirja kantud hääleõiguslik valija. Vabariigi Valimiskomisjon viitab Riigikohtu
  21. oktoobri
  22. a otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-17-03, mille kohaselt saab isik valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi ehk õigust hääletada. Isik, kes leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud, peab tõendama, et tal ei olnud hääletamisel oma isiku tõendamiseks teisi võimalusi kui Eesti Komitee Kodakondsusameti poolt välja antud kodaniku isikutunnistus. Kui sellist väidet ja vastavaid tõendeid esitatud ei ole, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Riigikogu tunnustas
  23. jaanuari
  24. a otsusega isikutunnistuste kohta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi kuni rahvusvahelistele nõuetele vastavate identifitseerimiskaartide kasutuselevõtuni kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigis. Otsus on vastu võetud enne Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse ning selle seaduse kehtetuks tunnistanud isikut tõendavate dokumentide seaduse jõustumist. Kumbki seadus Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust ei maini, samuti ei kehtesta isikutunnistust ükski teine seadus ega selle alusel välja antud õigusakt. Seetõttu ei vasta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus määruse punkti 21 ega isikut tõendavate dokumentide seaduse § 4 lõike 2 nõuetele.
  26. oktoobril
  27. a esitas P. Kongo Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse Riigikohtule. Kaebus laekus Riigikohtule
  28. novembril
  30. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium uuendas
  31. novembri
  32. a määrusega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 45 lõigete 1 ja 2 alusel asjas menetluse asjassepuutuva õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Kolleegium asus seisukohale, et kaebuse esitaja on sisuliselt vaidlustanud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõike 2 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 ja § 4 lõike 2 põhiseadusele vastavuse nende koosmõjus. Asja läbivaadanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis selle üle viieliikmelisele koosseisule ja kaasas menetlusse õiguskantsleri, justiitsministri ja Riigikogu.
  33. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on riiklik autoregistrikeskus väljastanud P. Kongole
  34. juulil
  35. a juhiloa kestvusega kuni
  36. juuli
  37. a. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  38. P. Kongo kinnitab Riigikohtule esitatud kaebuses, et Võrumaa Eesti Komitee Kodakondsusameti poolt
  39. veebruaril
  40. a välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus on tema ainus isikut ja kodakondsust tõendav dokument. P. Kongo leiab, et valimiskomisjonid ei saa otsustada Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse kehtivuse üle kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina. Eesti Kongressi IV istungjärk võttis
  41. aasta alguses vastu otsuse, et tuleb hakata välja andma isikutunnistusi ja määratleda ära seaduslik kodanikkond. Eesti Komiteele andis volitused
  42. aasta kodakondsuse seadusega kooskõlas kodanikkonna määratlemiseks ja isikutunnistuste väljaandmiseks
  43. a põhiseaduse alusel tegutsenud Heinrich Mark, Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister presidendi ülesannetes. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse §-le 2 kehtivad enne põhiseaduse jõustumist vastu võetud õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse. Vaidluse õigusakti vastavusest põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise seadusele lahendab Riigikohus.
  44. P. Kongo taotleb, et Riigikohus: 1) tunnustaks Eesti Komitee poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse kehtivust isikut ja kodakondsust tõendava dokumendina Eesti Vabariigis; 2) tunnistaks põhiseadusevastaseks isikutunnistuse tunnustamata jätmise toimingud; 3) tunnistaks põhiseadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni
  45. septembri
  46. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel"; 4) tühistaks Vabariigi Valimiskomisjoni
  47. oktoobri
  48. a otsuse nr 21 ja Võru Maakonna Valimiskomisjoni
  49. oktoobri
  50. a otsuse nr 6; 5) tagandaks ametist Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula, Võru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe Krista Paali ja Võru linna valimisjaoskonna nr 1 esimehe pr Kuusi; 6) tunnistaks kehtetuks Võru linna valimisjaoskonna nr 1 hääletustulemused ja korraldaks kordushääletamise, kuna seaduserikkumine mõjutas või võis oluliselt mõjutada valimistulemusi.
  51. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma
  52. oktoobri
  53. a otsuses nr 21 toodud seisukohtade juurde. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et P. Kongo kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  54. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetab vaidlustatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses avaldatud seisukohti. Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus on kehtetu dokument
  55. aastast, mil Eesti Vabariigis võeti kasutusele rahvusvahelistele nõuetele vastavad isikutunnistused.
  56. Õiguskantsler Riigikohtu antud tähtpäevaks arvamust ei esitanud.
  57. Justiitsminister leiab, et kuna Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seadus kehtestas uue isikutunnistuse, siis muutus Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus kehtetuks. VAIDLUSALUSED SÄTTED
  58. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõige 2 näeb ette: "

(2)Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja." 16. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 sätestab: "§ 2. Isikut tõendav dokument
(1)Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto ja allkiri, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.
(2)Käesoleva seaduse alusel väljaantavad dokumendid on: 1) isikutunnistus; 2) Eesti kodaniku pass; 3) diplomaatiline pass; 4) meremehe teenistusraamat; 5) välismaalase pass; 6) ajutine reisidokument; 7) pagulase reisidokument; 8) meresõidutunnistus; 9) tagasipöördumistunnistus; 10) tagasipöördumise luba." Sama seaduse § 4 kehtestab: "§ 4. Käesolevas seaduses sätestamata dokument
(1)Eesti kodanik või välismaalane võib oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata kehtiva dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto, allkiri ja sünniaeg või isikukood. Alla nelja-aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud fotot. Alla 15aastase Eesti kodaniku ja välismaalase dokumenti ei pea olema kantud allkirja.
(2)Eesti Vabariigi poolt väljaantav käesolevas seaduses sätestamata dokument peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Käesolevas seaduses sätestamata dokumendi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse
  1. peatükki."
  2. Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. septembri
  4. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" punkt 21 lõige 1 sätestab: "
(1)Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv." PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõige 1 sätestab, et isik saab valimisasjades Riigikohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Kaebus tuleb rahuldada, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III, 2002, 34, 366, p 9).
  4. P. Kongo on Riigikohtule esitatud kaebuses väitnud, et Võru linna valimisjaoskonna nr 1 valimiskomisjon ei võimaldanud tal tõendada oma isikut Eesti Komitee Kodakondsusameti väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusega ning tal ei olnud seetõttu võimalik hääletamisest osa võtta. P. Kongo väidab ka, et Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus on tema ainus isikut ja kodakondsust tõendav dokument. P. Kongo taotleb Riigikohtult Vabariigi Valimiskomisjoni
  5. septembri
  6. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" põhiseadusevastaseks tunnistamist, kuna see ei võimalda temal kui Eesti Vabariigi kodanikul hääletamisest osa võtta.
  7. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 45 lõike 2 kohaselt peab valija hääletamissedeli saamiseks esitama isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõige 1 sätestab, et isikut tõendavaks dokumendiks on riigiasutuse poolt välja antud dokument. Sama seaduse § 4 lõige 2 annab võimaluse tõendada isikut ka muu dokumendiga, mis on välja antud seaduse või selle alusel välja antud õigusakti alusel.
  8. Vabariigi Valimiskomisjoni
  9. septembri
  10. a määruse nr 9 "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" (edaspidi hääletamise kord) punkt 21 kordab eelpool mainitud seaduste sätteid, kehtestades, et "Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga, sellele on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto ning see on kehtiv."
  11. Võru linna valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjon, Võru Maakonna Valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjon on käesolevas asjas asunud seisukohale, et Eesti Komitee Kodakondsusameti poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ei vasta KOVVS § 45 lõike 2 ja hääletamise korra punkti 21 nõuetele, mistõttu P. Kongole ei ole võimalik selle dokumendi alusel hääletussedelit väljastada ning lubada P. Kongol hääletamisest osa võtta.
  12. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ei ole hõlmatud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 lõikes 2 toodud isikut tõendavate dokumentide loeteluga. Samuti ei vasta see dokument ITDS §-s 4 sätestatud muu isikut tõendava dokumendi nõuetele, kuna see ei ole välja antud seaduse või selle alusel antud õigusakti alusel.
  13. P. Kongo väidab, et
  14. aastal on Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi tunnustanud Riigikogu. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Riigikogu tunnustas
  15. jaanuari
  16. a otsusega nimetatud dokumente üksnes kuni rahvusvahelistele nõuetele vastavate identifitseerimiskaartide kasutuselevõtuni kodakondsust ja isikut tõendava dokumendina (vt Riigikogu otsuse punkti 1 - RT 1993, 4, 60). Riigikogu tunnustas seega Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust ajutiselt. Kolleegium leiab, et Riigikogu otsusega kehtestatud üleminekuperiood, mil isikut tõendava dokumendina tunnustati Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust, lõppes Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) jõustumisega
  17. juulil
  18. a. Tänaseks on selle seaduse asendanud isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I 1999, 25, 365). Nimetatud seadused ega ka ükski muu seadus või selle alusel antud õigusakt ei kehtesta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust.
  19. Seega sõltub asja lahendus KOVVS § 45 lõike 2 ning ITDS §-de 2 ja 4 kohaldamisest nende koosmõjus ning järelikult on tegemist asjassepuutuvate normidega.
  20. Kolleegium kontrollib järgnevalt, kas KOVVS § 45 lõikest 2 ja ITDS §-st 2 ja §-st 4 tulenev nõue esitada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletussedeli saamiseks riigiasutuse poolt välja antud isikut tõendav dokument või seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga kehtestatud dokument, millesse on kantud kasutaja nimi, foto, allkiri ja sünniaeg või isikukood ning mis ei võimalda valimistest osavõtuks isikut tõendada Eesti Komitee poolt väljaantud isikutunnistusega, kujutab endast P. Kongo valimisõiguse proportsionaalset piirangut.
  21. Põhiseaduse § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seadusega ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Kolleegium tõlgendab seda sätet niimoodi, et teistel isikutel hääleõigust ei ole ja kui teised isikud võtaksid hääletamisest osa, siis rikuks see hääleõiguslike isikute valimisõigust, sest nende tahteavaldust moonutaks hääleõigust mitteomavate isikute hääletamine. Hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus.
  22. Nõue, et hääletama tulnud isikud tõendaksid oma isikut riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendiga, tagab, et hääletamisest võtavad osa üksnes selleks õigust omavad isikud, mis tugevdab avalikku usaldust valimistulemuste õigsuse suhtes. Seega on tegemist valimisõiguse tagamiseks sobiva vahendiga.
  23. Kolleegiumi arvates ei ole valimisõiguse tagamine ja valimistulemuste avalik usaldatavus saavutatav ilma valija isikukontrollita. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõikega 2 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse §-dega 2 ja 4 kehtestatud nõue tõendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletussedeli saamiseks oma isikusamasust riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendi abil vajalik.
  24. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lõige 1 ja § 6 lõige 1 sätestavad Eesti Vabariigi kodaniku ja Eestis püsivalt elamisloa alusel viibiva välismaalase kohustuse omada sama seadusega kehtestatud isikutunnistust. Sellele vastab riigi kohustus nimetatud isikutele isikutunnistus välja anda (ITDS § 19 lõige 1). Lähtudes sellest, et ka P. Kongo peab isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel samas seaduses ette nähtud isikutunnistust omama valimisõiguse kasutamisest sõltumata, ei ole vaatlusalune valimisõiguse riive märkimisväärne. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et valimisõiguse ja valimistulemuste usaldusväärsuse tagamine on piisavalt kaalukad eesmärgid, õigustamaks P. Kongo hääletamisõiguse piiramist, mis seisneb selles, et tal ei lubatud hääletada isikut tõendavate dokumentide seadusele mittevastava dokumendi esitamisel.
  25. P. Kongo teiste nõuete lahendamine eeldab, et tegemist oleks tema subjektiivse valimisõiguse põhiseadusevastase piiramisega. Sellega ei ole aga praegusel juhul tegemist. Seepärast jätab kolleegium tema teised nõuded läbi vaatamata.
  26. Eeltoodud põhjendustel jätab kolleegium P. Kongo kaebuse rahuldamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ants Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.