KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-36-05 18. november 2005 Eesistuja T

§ 2

lg 1 kohaselt on korteriühistu ülesanne korteriomandite mõtteliste osade ühine majandamine, mis hõlmab ka tuleohutuse tagamist. Tühisuse tuvastamise taotluse osas on kaebetähtaeg mööda lastud ning puuduvad tähtaja ennistamise alused. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et PS § 32 kohaselt ei või korterivaldajad kasutada oma omandit üldiste huvide vastaselt ning peavad KOS § 12 lg 1 kohaselt leppima kokku kaasomandi seadusega kooskõlas oleva kasutamise korra. Tähtaja

imust halduskohus ei käsitlenud.

1. KÜ Raatuse tn 111 palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning päästeteenistuse ettekirjutuse p
2. Apellatsioonkaebuses väideti, et halduskohtu otsus on põhjendamatu ning kohus ei ole võtnud seisukohta asjaolu suhtes, et korteriühistul ei ole võimalik täita ettekirjutuse p
3. Siseministri määruses on sätestatud kaks alternatiivset võimalust sõidukite parkimiseks ning "määratud koha" suhtes 4 m nõue ei kehti. Siseminister on ületanud PS §-st 94 tuleneva volitusnormi piire. Tartu maavanem palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebus oli esitatud vaideotsuse peale, samas apellatsioonkaebuses on taotletud ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutuse peale tühistamiskaebuse esitamise tähtpäev on apellatsioonkaebuse esitamise ajaks möödunud ja ennistamise alused puuduvad. Tartumaa Päästeteenistus palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Autodes hoitakse põlevmaterjali ning seetõttu tuleb tagada, et sõidukeid ei hoitaks hoonetele lähemal kui 4 m. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati halduskohtu otsus, tuvastati päästeteenistuse ettekirjutuse p 2 tühisus ning tühistati maavanema vaideotsus. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomandi valdamine ja kasutamine üksnes kaasomanike õigus. Korteriühistu ei ole pädev tegema otsuseid maatüki valdamise ja kasutamise osas, vaid üksnes ühise majandamise

imustes (

§ 2lg 1 ja § 13 lg 4).

Seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik ettekirjutust täita. Vaideotsuse esemeks oleva ettekirjutuse tühisuse tõttu tühistas ringkonnakohus ka vaideotsuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 4. Tartumaa Päästeteenistus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus.

§ 151järgi on elamu ja selle ümbruse hooldus ja korrashoid korteriühistu pädevuses.

Kuna sõidukites hoitakse põlevmaterjali, on need tuleohtlikud. Tuleohtlike seadmete kõrvaldamine on hõlmatud ümbruse korrashoiust.

1. Tartu maavanem leiab vastuses, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, palub tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetada menetlus. Tartu maavanem nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kui tühistatakse vaideotsuse esemeks olnud ettekirjutus, tuleb tühistada ka vaideotsus sellele sisulist hinnangut andmata. KÜ Raatuse tn 111 leiab vastuses, et sõiduki parkimist ei saa samastada põlevmaterjali hoidmisega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kaebus esitati maavanema vaideotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on taotletud nii päästeteenistuse ettekirjutuse tühistamist kui ka selle akti tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu otsusega tuvastati päästeteenistuse ettekirjutuse tühisus ja tühistati maavanema vaideotsus. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas korteriühistule võib teha ettekirjutust tuleohutusnõuete tagamiseks (I) ja kas siseministri
3. septembri
4. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 on põhiseadusega kooskõlas ning kas nende nõuete alusel tehtud ettekirjutus on seaduslik ja mõõdukas (II). I
5. Ringkonnakohus leidis, et korteriühistu ei ole volitatud otsustama maatüki valdamise ega kasutamise

imusi ja seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik päästeteenistuse ettekirjutust täita. Sellel põhjusel leidis ringkonnakohus, et päästeteenistuse ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Tartumaa Päästeteenistus leiab, et korteriühistu on volitatud tegema otsuseid elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise

imustes (

§ 151) ning ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile.

1. HMS § 63 lg 2 p-s 5 on sätestatud: "Haldusakt on tühine, kui: /--/ 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita." Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda. Üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis tingivad selle kehtetuse. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 leiti, et kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, hoolimata tema võimalikust õigusvastasusest, seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab.
4. PäästeS § 285 kohaselt on tuleohutusalase ettekirjutuse adressaadiks "isik, kes oma tegevusega põhjustab tuleohtu" või "isik, kelle omandist tuleoht lähtub". Siseministri
5. septembri
6. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 3, § 4 ja § 11 kohaselt vastutab tuleohu eest ka asja valdaja. Seega vastutab korteriühistu tuleohu eest lähtuvalt oma tegevusest, valdusest või omandist.
7. Korteriühistu on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (

§ 2lg 1).

Korteriühistu on pädev tegema otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise

imustes (

§ 2lg 1 ja § 13 lg 4).

Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, ei korralda nad kaasomandi valitsemist ühiselt ega korteriühisuse üldkoosoleku, valitseja ega majandusnõukogu kaudu, vaid läbi korteriühistu vastavate organite (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8304). Kaasomandi valitsemisega tuleb tagada selle ohutus ja korrashoid ning õigusaktide nõuetest tulenevate piirangute järgimine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-76-04).
5. Kolleegium leiab, et korteriühistu on pädev täitma päästeteenistuse ettekirjutust ning tal on selle korralduse täitmise tagamiseks vajalikud volitused (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. veebruari
7. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04 ja
8. juuni
9. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04). Päästeteenistuse ettekirjutus on kehtiv ja tehtud õigele adressaadile. II
10. Siseministri
11. septembri
12. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 sätestab: "Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest." KÜ Raatuse tn 111 leidis, et selle sättega piiratakse PS §-ga 32 sätestatud igaühe õigust oma vallasasja (sõiduk) või kinnisasja (maatükk) vabalt kasutada. Põhiõiguse piirang on kehtestatud ministri määrusega, ilma seaduse sõnaselge volituseta ning seetõttu on see piirang vastuolus Põhiseadusega. Tartu maavanem leidis, et omandit võib PS § 32 kohaselt kasutada üksnes ohutult. Tuleohutusnõue määrab kindlaks omandi ohutu kasutamise tingimused ega ole seetõttu põhiõiguse piiranguks. Riigikohtu halduskolleegium nõustub, et põhiõiguste piirangud peavad eelkõige tulenema seadusest. Määrusega võib volitusnormi olemasolul täpsustada seadusega kindlaksmääratud piiranguid. Kohus saab hinnata õigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes siis, kui norm on asjassepuutuv. Asjassepuutuv on norm, millel on kohtuasja lahendamisel otsustav tähtsus, s.t kui normi põhiseaduspärasusest sõltub kohtu otsustus konkreetses asjas.
13. Vastustajad ja kohtud on tõlgendanud siseministri
14. septembri
15. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teist lauset selliselt, et määratud parkimiskoht peab üldjuhul olema vähemalt 4 m kaugusel hoone välisseinast. Riigikohtu halduskolleegiumi
16. märtsi
17. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-03 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
18. juuni
19. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04 leiti, et kaalutlusõiguse puudumine on põhiseadusevastane ainult siis, kui seetõttu tuleb teha üksikjuhtumil ülemäära koormav otsus. Kohustus parkida sõiduk kõikjal vähemalt 4 m kaugusele hoonest võib olla ülemäära koormav. Siseministri
20. septembri
21. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teises lauses sätestatud parkimise piirangu eesmärk on tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks, samuti takistada tule levikut. See säte ei reguleeri parkimiskohtadele esitatavaid nõudeid, vaid tuleohutusnõudeid. Parkimiskohtade määramisel tuli arvestada Eesti Projekteerimisnormi nr EPN 10.1 "Ehitiste tuleohutus" osa 1 "Üldeeskirja" p-ga 6.7 ja 7.1?7.
22. Eesti Projekteerimisnormi kehtestamise eesmärk oli tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks. Samast eesmärgist lähtub ka Vabariigi Valitsuse
23. oktoobri 2004 määruse nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" § 2 lg 1 p 7 ja § 28 lg 1 p
24. Juurdepääs tähendab eelkõige vajaliku ruumi tagamist põhi- ja tööliinide hargnemiseks, redelite püstitamiseks ning ehitistest väljatoodud või evakueeritud inimeste, loomade ja vara paigutamiseks ja muudeks päästetöödeks. Seega ei tulene siseministri
25. septembri
26. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teisest lausest ega teistest õigusaktidest, et määratud parkimiskoht peaks igal juhul paiknema vähemalt 4 m kaugusel ehitisest.
27. Tartumaa Päästeteenistuse
28. detsembri
29. a ettekirjutuse p-ga 2 kohustati korteriühistut tagama, et sõidukeid ei pargitaks lähemal kui 4 m ehitise välisseinast. Päästeteenistus on tõlgendanud tuleohutusnormi vääralt, jätnud välja selgitamata olulised asjaolud ega ole kaalunud erinevate võimaluste vahel. Seega on päästeteenistuse ettekirjutus õigusvastane. III
30. Käesolevas kohtuasjas esitas KÜ Raatuse tn 111 halduskohtule kaebuse maavanema vaideotsuse tühistamiseks. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt esitatakse kaebus vaideotsuse peale siis, kui vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi vaidlustatud haldusaktist sõltumata. Muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Kaebuse põhjendusest ning kaebaja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et KÜ Raatuse tn 111 pidas oma õigusi rikkuvaks siiski päästeteenistuse ettekirjutuse p
31. Seetõttu pidi halduskohtul tekkima kahtlus, et kaebaja on sõnastanud taotluse ekslikult. Halduskohus pidi selgitama kaebajale, milline taotlus tuleks eesmärgi saavutamiseks esitada, ning andma võimaluse kaebuse täpsustamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud KÜ Raatuse tn 111 kaebuse täpsustamise vajalikkust ega andnud selleks tähtaega. Sellega on halduskohus rikkunud protsessinorme.
32. Kuna Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas ise uue sisulise otsuse, tuleb lahendada kohtukulude jaotuse

imus menetlusosaliste vahel. Sisuliselt on KÜ Raatuse tn 111 kaebus Tartumaa Päästeteenistuse ettekirjutuse p 2 tühistamiseks rahuldatud. HKMS § 93 lg 1 alusel tuleb seepärast Tartumaa Päästeteenistuselt välja mõista KÜ Raatuse tn 111 kasuks põhjendatud kohtukulud. KÜ Raatuse tn 111 on esimeses astmes maksnud riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulusid 500 krooni, teises astmes tasunud riigilõivu 10 krooni. Kassatsiooniastmes ei ole KÜ Raatuse tn 111 kohtukulude hüvitamist taotlenud. Seega tuleb Tartumaa Päästeteenistuselt mõista välja KÜ Raatuse tn 111 kasuks kohtukulud 520 krooni. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld