Obsah (12)

§ 5§ 41§ 69§ 19§ 123§ 120§ 125§ 150§ 175§ 149§ 174§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-119-05 Otsuse kuupäev 28. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi E. T. väärteoasi

§ 5, § 21 lg 1, § 40, § 41, § 69 lg 3 ja § 41 lg 5 sätteid.

Rikutud on nii menetlusaluse isiku kaitseõigust kui ka kaitsja õigust menetlusest osa võtta. Kohus peab ebaõigeks seda, et menetleja ei selgitanud E. T.-le väljakutsumise põhjust ning jättis saatmata kutse

§-s 40 ja §-s 41 sätestatud korras. Samuti ei teavitatud E. T.-i kaitsjat eesseisvast menetlustoimingust, kuigi väärteomaterjalidele oli lisatud kokkuleppel kaitsja order nr 150 E. T.-i kaitsmiseks kohtuvälises menetluses. Kohus leidis, et pärast E. T.-i sooviavaldust kaitsja osalemiseks oli menetleja kohustatud väärteoprotokolli koostamise katkestama ja väljastama nii menetlusalusele isikule kui ka tema kaitsjale kutse

§ 41

lgs 5 sätestatud tingimustel, jättes menetlusosalistele piisava ajavaru sellele reageerimiseks. Kohtuotsuses on kirjas, et kohus tunnistab eelkirjeldatud kaitseõiguse rikkumise oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks. MENETLUS RIIGIKOHTUS 4. Kohtuväline menetleja, Valga Piirivalvepiirkonna infojaoskonna allohvitser T. Rebane esitas kassatsiooni, milles palub maakohtu otsuse E. T. väärteoasjas RiPS § 171 järgi tühistada täies ulatuses ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus. 4.1 Kassaator ei ole nõus kohtu järeldusega, et väärteoprotokollist ega kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu väärteo detailne kirjeldus, s.t, et ei ole kirjas, kes oli konkreetne piirivalveametnik, kelle märguannet E. T. eiras. Kassaator selgitab, et kõnesoleva piirivalveametniku nimi on kindlakstehtav

§ 69lg 2 p 4 alusel protokollile lisatud tunnistajate ütlustega.

4.2 Kassaator juhib tähelepanu, et kohtuotsuses sisalduvad ebatäpsed viited Piirivalveseaduse (edaspidi PVS) §-le 4 sama seaduse paragrahv 7 lg 2 asemel. Samuti on otsuses vale osundus PVS § 4 lg 1 p-le 6 sama paragrahvi ja lõike 8. punkti asemel, rõhutamaks piirivalve kohustust kontrollida dokumente riigipiiril. Kassaator leiab, et kohus on jätnud hoopis tähelepanuta, et piirivalve üks ülesanne on PVS § 4 lg 3 kohaselt piirirežiimi eeskirja täitmise tagamine. 4.3 Vastupidiselt maakohtu otsuses sisalduvale leiab kassaator, et E. T.-i kinnipidanud ajateenija R. Tammin oli PVS § 25 kohaselt piirivalveametnik, kes kandis ettenähtud vormiriietust. 4.4 Kassaator ei ole nõus kohtu seisukohaga, et menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kätteandmine kaitsja juureolekuta on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kassaator leiab, et väärteomenetluse seadustik ei käsita kõnesoleva protokolli koostamist ja kätteandmist menetlustoiminguna, mille juurde tuleb kaitsja kutsuda. E. T.-il oli kaitsja kokkuleppel, kellel oli vastavalt

§ 19lg-le 2 õigus menetlusest osa võtta.

1. Kohtuistungil jäi kassaator esitatud kassatsiooni juurde ja taotles selle rahuldamist. Kaitsja leidis, et kassatsioon on põhjendamatu, ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kaitsja taotles menetlusaluse isiku kasuks 2500 krooni väljamõistmist kaitsjatasu katteks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vastavalt

§ 123

lg-le 2 arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest järeldub, et juhul, kui asja ei lahendata kirjalikus menetluses (

§ 120

lg 1 ja 3), peab kohus kohtuistungil kontrollima ka kõiki tõendeid, sh kuulama vahetult üle tunnistajad ja uurima kirjalikke tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Vajadusel tuleb kohtul kohtumenetluse käigus koguda ja kontrollida veel täiendavaid tõendeid (

§ 125lg 1).

Käesolevas väärteoasjas on kohus kohtuotsuse tegemisel kasutanud tõenditena muuhulgas tunnistajate R. N. ja R. T. ütlusi ilma, et ta oleks neid isikuid kohtus tunnistajatena üle kuulanud. Seejuures on kohus pärast tunnistajate ütluste kirjeldamist viidanud kahtlustele, millised ta tõlgendab menetlusaluse isiku kasuks, kuid kohtuotsusest ei nähtu, milles need kahtlused seisnevad ja miks ei ole neid kahtlusi võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada.

1. Kohus on asunud seisukohale, et R. Niiliski ütlusi ei saa tõendina arvestada, ning on viidanud seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-113-
4. Samas ei ole kohus selles küsimuses olnud järjekindel, sest eespool on kohtuotsuses juba R. N. ütlustele viidatud ja neid tõendina kasutatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtu põhjendus, mille kohaselt R. N. ütlusi ei saa kasutada tõenditena, ei ole kooskõlas seadusega ega asja materjalidega. Asja materjalidest nähtub, et R. N. teostas väärteoasjas üksnes E. T.-i kinnipidamist, vormistas selle kohta vastava protokolli ja teostas kinnipeetud isiku esmase ülekuulamise, kus E. T. keeldus ütluste andmisest. Seejärel menetles väärteoasja Tarmo Rebane. Seega ei ole välistatud R. N. tunnistajana ülekuulamine E. T.-i kinnipidamise asjaolude suhtes. Samasisulist seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud ka
5. aprilli
6. a otsuse p-s 7 väärteoasjas nr 3-1-1-29-05 (RT III 2005, 16, 163).
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et otsuse p-des 6 ja 7 kirjeldatud puudused tuleb

§ 150

lg 2 järgi tunnistada olulisteks väärteomenetlusõiguse rikkumisteks, sest need on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Seetõttu tuleb maakohtu otsus

§ 175p 2 alusel tühistada.

9. Põhjendatud on kassatsioonis esitatud väited, et maakohus on kohtuotsuses teinud viiteid ebaõigetele materiaalõiguse normidele, mis on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

§ 149p-de 1 ja 2 mõttes.

Nii on kohtuotsuse kohaselt PVS §-s 4 sätestatud, et vormiriietuses piirivalveametniku märguandel on isikud ja transpordivahendid kohustatud peatuma ning nõudmisel esitama isikut tõendava dokumendi, samuti transpordivahendi ja veose dokumendid. Tegelikult on selline kohustus sätestatud PVS § 7 lg-s

1. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et tulenevalt PVS § 4 lg 1 p-st 6 on piirivalve õigustatud dokumente kontrollima üksnes riigipiiril ja seetõttu ei olnud piirivalvel õigus kontrollida menetlusalust isikut tema elukoha (mis asus Valga linnas) trepikojas. Kassaator on kassatsioonis õigesti märkinud, et esmalt on dokumentide kontrollimine riigipiiril sätestatud PVS § 4 lg 1 p-s 8 (mitte p-s 6) ja teiseks on maakohus jätnud tähelepanuta samas paragrahvis sisalduvad muud piirivalve kohustused, sh piirirežiimi eeskirjade täitmise tagamine (lg 1 p 3) ja väärteoasjade (haldusõigusrikkumiste asjade) menetluse korraldamine oma pädevuse piires (lg 1 p 6). Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et PVS § 25 lg 1 kohaselt on lubatud piirivalve rea- ja allohvitserkoosseisu komplekteerimine ajateenistuses olevate kaitseväelastega, kellele vastavalt sama paragrahvi
2. lõikele laienevad vastava kategooria piirivalveametnike (rea- ja allohvitserkoosseisu) õigused ja kohustused. Seega on ennatlik maakohtu järeldus, et ükski E. T.-i kinnipidanud isik ei kandnud nõuetekohast vormiriietust. Sellise järelduse tegemiseks tuleb esmalt välja selgitada, millist vormi ja eraldustunnuseid kandis E. T.-i kinnipidamisel R. T. . Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on kohtuotsuse tühistamise aluseks

§ 175p 1 järgi.

10. Kaitsja puudumine väärteoprotokolli koostamise ja menetlusalusele isikule tutvustamise juures ei ole seaduse (

§ 150lg 1) kohaselt väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.

Lähtudes asjaolust, et väärteoprotokolli koostamine ja selle tutvustamine E. Tsirkovile

1. märtsil
2. a ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut otsust väärteoasjas, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks tunnistada selle toimingu juures E. T.-i kaitsja puudumist oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks ka

§ 150lg 2 alusel.

Seda enam, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas tehti alles

1. aprillil
2. a, kuid selleks ajaks ei esitanud E. T. ega tema kaitsja vastuväiteid väärteoprotokolli koostamise osas.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 174

p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium rahuldab kassatsiooni osaliselt, tühistab Valga Maakohtu

1. mai
2. a kohtuotsuse E. T.-i väärteoasjas Riigipiiriseaduse § 171 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Valga Maakohtule. Kassaatori taotlust kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks ei rahuldata, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ja oleks vastuolus

§ 174p-ga 8.

12. Lähtudes

§ 38lg-st 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium valitud kaitsjale E. T.-i poolt tasutud 2500 krooni mõistliku suurusega kaitsetasuks ja arvab selle menetluskuludesse, mille hüvitamise peab Valga Maakohus lahendama uue otsuse tegemisel. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher