MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-130-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 28. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris
§ 155
lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga.
- Süüdistatav A. L. ja tema kaitsja Kalver Agu esitasid apellatsioonid, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja A. L. õigeks mõista süütõendite puudumise tõttu.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a määrusega tühistati Rapla Maakohtu otsus täies ulatuses. Ringkonnakohus tuvastas kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõistes, mille kõrvaldamine ei ole apellatsiooniastmes võimalik ning saatis kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus märkis, et A. L. pani KrK § 155 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime
- aasta juunis-juulis ja novembris. Alates
- maist
- a kehtestati KrK § 155
- lõige kahepunktilisena, millest esimene nägi ette kriminaalvastutuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati suur kahju keskkonnale ja teine luges karistamisväärseks sama teo toimepanemise isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo. A. L. on süüdi tunnistatud ja karistatud KrK § 155 lg 2 järgi. Kvalifikatsioonist ei nähtu, kas isikule tuleb tema teod süüks arvata § 155
- lõike esimese, teise või hoopis mõlema punkti järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör juba maakohtus eiranud KrMK § 121 lg 3 nõudeid ja KrMK § 215 lg 2 alusel esitanud A. L.-le konkretiseerimata süüdistuse. Kohtuliku arutamise käigus jättis maakohus süüdistuse puudulikkuse tähelepanuta. Ringkonnakohus aga käsitas eeltoodut kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõistes, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. MENETLUS RIIGIKOHTUS
- Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Pruus esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja ringkonnakohtule esitatud apellatsioonid rahuldamata jätta. Prokurör palub Riigikohtul täpsustada Rapla Maakohtu
- veebruari
- a kohtuotsust ja tunnistada A. L.
§ 155lg 2 p 1 järgi. Kaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et maakohtu otsusest ei saa aru, millise Kr
K § 155 lg 2 punkti järgi A. L. süüdistati ja kohtus süüdi tunnistati. Kohtuotsusega on tuvastatud, et A. L. põhjustas ebaseadusliku raiega 2001. a juulis keskkonnale suure varalise kahju summas 162 450 krooni ja 2001. a novembris olulise varalise kahju summas 50 589 krooni. Prokurör leiab, et juhul, kui ringkonnakohus ei saa aru, millise ebaseadusliku metsaraie kvalifitseeritud koosseisu järgi A. L. süüdi tunnistati, jääb kohtule võimalus KrMS § 268 p 8 alusel otsustada A. L. süüküsimus KrK § 155 lg 1, s.o lihtkoosseisu järgi. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu määruskaebuse väidetega ja leiab, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. 8. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Ringkonnakohus on õigesti selgitanud, et teo toimepanemise ajal ( 2001. a juunis-juulis ja novembris) kehtis KrK § 155 2. lõige kahepunktilisena. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et prokurör, kes on ka kõnesoleva määruskaebuse esitaja, esitas maakohtus A. L.-le muudetud, kuid konkretiseerimata süüdistuse KrK § 155 lg 2 järgi ja rikkus sellega KrMK § 121 lg-test 2 ja 3 (KrMS § 154 lg 3 p 3) tulenevat nõuet määratleda isikule kriminaalkorras etteheidetav tegu ja näidata täpselt, millisele paragrahvile, lõikele ja punktile see tegu vastab. Rapla Maakohus tuvastaski A. L. süü KrK § 155 lg 2 järgi, kuid jättis lahendamata KrMK § 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) nõutava küsimuse - milline kriminaalseaduse paragrahv, lõige ja punkt näeb ette kriminaalvastutuse selle teo eest. Samuti eiras kohus süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosale KrMK § 275 lg 1 p-s 2 (KrMS § 313 lg 1 p-s 2) esitatud nõudeid, jättes ka siin konkretiseerimata A. L. karistamise aluseks oleva ebaseadusliku metsaraie kvalifitseeritud kuriteokoosseisu raskendava(
- d)tunnuse(
- d)ehk teisisõnu, jättis viitamata kõnesoleva paragrahvi 2. lõike ühele või mõlemale punktile. 9. Kriminaalkolleegium ei ole nõus määruskaebuse väitega, et maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude kogumi põhjal oli ringkonnakohtul võimalus ise otsustada, millisele kriminaalseaduse paragrahvile, lõikele ja punktile A. L. kuritegu tegelikult vastab.Kriminaalkolleegium kordab Riigikohtu 4. novembri 2005. a otsuses 3-1-1-24-05 väljendatud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Eeltoodu põhjal kriminaalkolleegium leiab, et A. L. anti kohtu alla ja mõisteti maakohtus süüdi puudulikus, s. o konkretiseerimata süüdistuses, sest tema teole on antud ebatäpne õiguslik kvalifikatsioon. Kriminaalkolleegium leiab, et sellega rikuti süüdistatava kaitseõigust, mille Riigikohus on ka varem lugenud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 (AKKS § 39 lg 4) mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2003. a kohtuotsus nr 3-1-1-122-03 punkt 11 - RT III, 2004, 7, 75). 10. Seoses määruskaebuse taotlusega, et Riigikohus jätaks rahuldamata ringkonnakohtule esitatud apellatsioonid ja konkretiseeriks ühtlasi maakohtu otsust, tunnistades A. L.
§ 155
lg 2 p 1 järgi, juhib kriminaalkolleegium määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Riigikohtul puudub seaduslik alus ringkonnakohtule esitatud apellatsioone menetleda.
- Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 390 lg-st 4, jätab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a kohtumääruse muutmata ja prokuröri määruskaebuse rahuldamata. Peeter Vaher, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris