KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-106-05 Otsuse kuupäev Tartu, 30. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS-i Narva Vesi ha

§ 1

lg-le 1 reguleerib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 15 lg 1 järgi peab ühisveevärgist klientidele müüdav vesi olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veervesti abil, kui veeettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 8

lg-le 1 on vee-ettevõtja klient (sama seaduse tähenduses) kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

§ 5

lg-le 2 toimub kinnistu liitumine ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab ÜVVKS § 3 lg 1 järgi liitumispunkt ning sama paragrahvi teise lõike järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Seega saab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega on kinnistut moodustava maatüki osas korteriomanikud kaasomanikud. Kolleegium leiab, et ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte aga iga korteriomandit. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi. Korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt, sest üldteadaolevalt ei ole korteriomandite reaalosade hulgas tavaliselt eraldi veevärki ja kanalisatsiooni, mille nad saaksid ühendada ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool nagu sätestab ÜVVKS § 3 lg

1. Kostja pole tuginenud asjaolule, et Narvas Daumani 18 majal puudub korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluv maja enda veevärk ja kanalisatsioon ning et igal korteriomanikul on oma veevärk ja kanalisatsioon, mida ta saab soovi korral, kooskõlas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse käsitletud sätetega, ühendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Kolleegium leidis
2. novembri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 (RT III 2004, 36, 373), et kui kortermaja majandamiseks on loodud korteriühistu, võib korteriühistu korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 tulenevalt sõlmida lepingud korteriomanike huvide esindajana oma nimel ning sellisel juhul vastutab lepingu täitmise eest korteriühistu. Jäädes selle seisukoha juurde, leiab kolleegium, et KÜS § 2 lg 1 kohaselt võib korteriühistu korteriomanike huvides oma nimel sõlmida ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu. Seega saavad korteriomanikud olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka veeettevõtja kliendiks üldjuhul ühiselt, sh korteriühistu tegevuse kaudu. Vee-ettevõtjal ei ole kohustust ja seadusest tulenevat võimalust sõlmida ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepinguid iga korteriomanikuga eraldi, kui on täitmata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused.
4. Kolleegium ei pea põhjendatuks kassatsioonkaebuse väidet, et
5. märtsil
6. a vastuvõetud Narva linna veevarustuse eeskirja (edaspidi eeskiri) p 1.2.12 järgi saab kliendiks olla ka korteriomanik. Viidatud punkt sätestab kinnistu omaniku mõiste, kelleks võib muu hulgas olla ka korteriomanik. Sama eeskirja p 1.2.9 järgi on kliendiks nimetatud eeskirja mõttes kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga teenuselepingu. Kolleegium leiab, et ka nendest sätetest ei tulene veeettevõtja kohustus sõlmida vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping igal juhul, s.o vaatamata sellele, kas on täidetud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud liitumistingimused, iga korteriomanikuga eraldi. Eeskirja näol on tegemist ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse rakendamise aktiga liitumislepingut puudutavas osas (vt ÜVVKS § 5 lg 21). Sellel aktil ei ole seadusega võrdset jõudu.
7. Eelnevat kokkuvõttes peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastama, kas pooled lõpetasid
8. novembri
9. a lepingu. Kui leping lõpetati, tuleb kohtul hinnata poolte edasist käitumist ja teha kindlaks, kas poolte vahel tekkis uus lepinguline suhe või sõlmisid lepingu hageja ja korteriomanike ühisus. Juhul, kui kohus tuvastab, et pooled sõlmisid uue lepingu, tuleb tal hinnata poolte kõiki väiteid selle lepingu edasikestmise kohta
10. a augustist. Kontrollida tuleb siiski ka võimalust, et hagejal oli võimalus sõlmida lepinguid iga korteriomanikuga eraldi ning et sellised lepingud sõlmiti. Nende küsimuste lahendamisest sõltub omakorda vastus kassatsioonkaebuse küsimusele, kas hageja oli õigustatud nõudma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse eest tasu elamu üldveearvesti näitude alusel.
11. Ringkonnakohus ei ole ületanud apellatsioonkaebuse piire, kui ta tegi asjas ise otsuse, saatmata asja apellandi taotlusest hoolimata linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu õigus teha pärast esimese astme kohtu otsust uus otsus ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata on sätestatud TsMS § 334 lg 1 p-s
12. See säte ei keela ringkonnakohtul protsessiökonoomia põhimõtet silmas pidades asja ise lõpuni lahendada, kuigi apellant taotles asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. P. Jerofejev, J. Luik, aT. Tampuu