3-3-1-67-05

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-67-05

1. detsember 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Janek Pälli kaebus Eesti Põllumajandusülikooli akadeemilisele puhkusele lubamisest keeldumise ja teda eksmatrikuleerimast hoidumiseks kohustamiseks Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus haldusasjas nr 2-3-333/05 Janek Pälli erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada erikaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määrus haldusasjas nr 3-212/05 ja Tartu Ringkonnakohtu
6. augusti
7. a määrus haldusasjas 2-3-333/05 ning saata asi Tartu Halduskohtule menetlemiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. augustil 2000 sõlmisid Janek Päll ja Eesti Põllumajandusülikool (EPMÜ) koolitustellimuslepingu, mille alusel asus Janek Päll õppima metsatööstuse erialal väljaspool riiklikku koolitustellimust kaugõppes. 2003./
10. õ-a viibis Janek Päll majanduslikel põhjustel akadeemilisel puhkusel. 2004./
11. õ-a taotles Janek Päll korduvalt enda lubamist akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, millest EPMÜ keeldus
12. septembri
13. a,
14. jaanuari
15. a,
16. veebruari
17. a ja
18. märtsi
19. a kirjadega.
20. aprilli
21. a kirjas teatas EPMÜ, et koolitustellimuse leping öeldakse üles alates
22. maist 2005, kui Janek Päll ei ole selleks ajaks täitnud oma kohustusi.
23. Janek Päll esitas
24. mail 2005 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles EPMÜ
25. aprilli
26. a kirjas väljenduva otsuse lepingu ülesütlemise kohta tühistamist ning EPMÜ kohustamist uueks otsustamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt toob lepingu ülesütlemine kaasa kaebaja eksmatrikuleerimise. Kaebaja põhjendas, miks ta pidas keeldumist akadeemilisele puhkusele lubamisest ja eksmatrikuleerimist õigusvastaseks. EPMÜ
27. mai
28. a käskkirjaga nr 76-OK p 5 Janek Päll eksmatrikuleeriti.
29. mail
30. a täpsustas Janek Päll kaebust ja leidis, et EPMÜ
31. aprilli
32. a kirjas sisalduva koolitustellimuse lepingu ülesütlemise otsuse õigusvastasuse kindlakstegemine on vajalik, kuna koolitustellimuse lepingu ülesütlemisega kaasnes tema eksmatrikuleerimine. EPMÜ oli lepingu ülesütlemise otsustamisel jätnud kogumata tõendid, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja kaalunud asjaolusid valesti. Tartu Halduskohtu määrusega lõpetati kohtuasjas menetlus. Halduskohus leidis, et tegemist on tsiviilvaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
33. Janek Päll esitas erikaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et lepingu ülesütlemise otsus tulenes tsiviilõigussuhtest, mitte avaliku võimu teostamisest. Akadeemilisele puhkusele lubamisest keeldumine oli lahendatud varasemate kirjadega, mida ei olnud vaidlustatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
34. Erikaebuses jääb Janek Päll oma varasema seisukoha juurde ning taotleb haldus- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist.
35. Vastuses leiab EPMÜ, et tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidlusega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
36. Kohtu ülesanne on aidata kaasa kaebuse täpsustamisele. Kohus peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi. Poolte võrdsuse tagamiseks peab kohus vajadusel kaebajale selgitama kaebuse täpsustamise vajadust ning andma selleks tähtaja (Riigikohtu halduskolleegiumi
37. mai
38. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-05). Kuid ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi
39. novembri
40. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-05).
41. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid, et J. Päll on esitanud lepingu ülesütlemise otsuse tühistamise kaebuse. Kaebuse põhjendustest aga nähtub, et kaebuse eesmärk oli mitte üksnes vältida eksmatrikuleerimist, vaid saada ka akadeemilist puhkust. Kaebaja on kaebuses selgesõnaliselt väljendanud, et ta peab oma õiguste rikkumiseks eksmatrikuleerimist ning akadeemilisele puhkusele lubamisest keeldumist. Selles kohtuasjas võivad akadeemilisele puhkusele lubamine ja eksmatrikuleerimine olla omavahel seotud. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks võis kaebaja taotleda eksmatrikuleerimisest hoidumist (RVastS § 5) ja akadeemilisele puhkusele lubamiseks ettekirjutuse tegemist (RVastS § 6). Mõlemad taotlused on liigilt kohustamiskaebused. Kohtuasja materjalidest nähtub, et halduskohus ei ole selgitanud piisavalt täpselt välja kaebuse eesmärki ega selgitanud kaebajale kaebuse täpsustamise vajadust. Sellega rikkus halduskohus protsessinorme.
42. Üliõpilase eksmatrikuleerimine on haldusakt (Riigikohtu halduskolleegiumi
43. novembri
44. a otsus haldusasjas nr III-3/1-10/94). Eksmatrikuleerimise õiguspärasuse hindamisel saab halduskohus hinnata ka selle eelduseks oleva koolitustellimuslepingu ülesütlemise kehtivust (Riigikohtu halduskolleegiumi
45. oktoobri
46. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05).
47. Ülikooliseaduse § 42 lg 1 p 8 kohaselt on üliõpilasel õigus saada kord igas kõrgharidusastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta. Ülikool võib lubada üliõpilase akadeemilisele puhkusele enam kui üheks aastaks, kui erandlikud asjaolud seda õigustavad. Keeldumisega reguleeriti õiguse - saada akadeemilist puhkust - kasutamist. Keeldumine on vastavalt HMS § 43 lg-le 2 haldusakt.
48. Haldusasja toimikust nähtub, et akadeemilisele puhkusele lubamisest keeldumine on vormistatud kirjadena. Kirjades ei ole märgitud vaidlustamisviidet. Kirjades on antud soovitusi, sealhulgas omal algatusel eksmatrikuleerimise taotlemiseks. Kirjavahetusest võis adressaadile jääda mulje, et tema asja veel arutatakse. Halduskohus peab hindama, kas akadeemilise puhkuse osas on tehtud lõplikult keelduv otsus, kas selle vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud ning kas on alus tähtaja ennistamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld