← Eesti

3-4-1-35-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-35-05 Otsuse kuupäev

  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask ning liikmed Tõnu Anton ja Villu Kõve Kohtuasi Andrus Braunbrücki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. novembri
  4. a otsuse nr 40 peale Kaebuse esitaja Andrus Braunbrück Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Andrus Braunbrücki kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harku Valla Valimiskomisjon kinnitas
  6. oktoobri
  7. a otsusega nr 4 Harku Vallavolikogu valimise tulemused ning registreeris volikogu liikmed, sealhulgas ametist lahkuva vallavalitsuse liikmed abivallavanemad Vello Viiburgi ja Ott Kasuri. V. Viiburg ja O. Kasuri osalesid vallavolikogu liikmetena volikogu
  8. oktoobri
  9. a istungil ning volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel. Samal istungil esitas ametist lahkuv vallavalitsus tagasiastumispalve.
  11. oktoobril
  12. a esitas Andrus Braunbrück Harku Valla Valimiskomisjonile kaebuse, mille Harku Valla Valimiskomisjon edastas Harju Maakonna Valimiskomisjonile
  13. oktoobril
  14. a. Kaebuse esitaja taotles Harku Valla Valimiskomisjoni
  15. oktoobri
  16. a otsuse nr 4 tühistamist ja uue otsuse tegemist volikogu töös osalevate isikute ringi määratlemiseks ning Harku Vallavolikogu esimehe valimiste tulemuste tühistamist ja uute valimiste korraldamist. Samuti palus kaebuse esitaja teavitada Harku Vallavolikogu liikmeid kirjalikult uute volikogu liikmete registreerimisest ning teavitada kirjalikult aegsasti uue istungi toimumise ajast. Abivallavanemad V. Viiburg ja O. Kasuri ei oleks kaebuse esitaja arvates võinud volikogu esimesel istungil osaleda, sest nad olid samal ajal valla ametnikud. See oli kaebuse esitaja arvates vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lõike 1 punktiga 6 ja § 19 lõike 2 punktiga
  18. Harju Maakonna Valimiskomisjon jättis kaebuse
  19. novembri
  20. a otsusega nr 12 läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale. Lisaks on Harju Maakonna Valimiskomisjon võtnud teatavaks, et kaebuses vaidlustatud Harku Valla Valimiskomisjoni otsuse ja toimingute üle järelevalvet teostades ei tuvastatud nende vastuolu kehtivate õigusaktidega. Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse järgi oli kaebus esitatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda rikkudes valele organile ja ettenähtud tähtaega järgimata. Kaebuses vaidlustati Harku Valla Valimiskomisjoni
  21. oktoobri
  22. a otsust ja
  23. oktoobri
  24. a volikogu esimehe valimistoiminguid ning kaebus esitati
  25. oktoobril Harku Valla Valimiskomisjonile, mitte Harju Maakonna Valimiskomisjonile. Harju Maakonna Valimiskomisjon käsitles samas otsuses kaebuses vaidlustatud Harku Valla Valimiskomisjoni otsust ja toiminguid ka oma järelevalvepädevuse raames, leides, et need vastavad kehtivate õigusaktide nõuetele. Lisaks märkis Harju Maakonna Valimiskomisjon, et isegi kui kaebuse menetlemiseks oleks olnud alus, ei oleks seda saanud rahuldada, sest kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebuse esitaja kandideeris ja valiti Harku Vallavolikogu liikmeks Erakonna Res Publica nimekirjas. V. Viiburg ja O. Kasuri kandideerisid ja osutusid valituks Eesti Reformierakonna nimekirjas. Seega oleks nende jätkamine volikogu liikmena võinud rikkuda Eesti Reformierakonna kahe esimese asendusliikme Vello Vaheri ja Arno Hirtentreu õigusi. Andmeid ei ole, et kaebuse esitajal oleks õigus neid isikuid esindada.
  26. A. Braunbrück esitas
  27. novembril
  28. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse peale, täiendades esitatud kaebust
  29. novembril
  30. Kaebuse esitaja taotles Harku Valla Valimiskomisjoni
  31. oktoobril
  32. a otsuse nr 4 ja Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  33. novembri
  34. a otsuse nr 12 ning Harku Vallavolikogu esimehe valimiste tühistamist. Kaebuse põhjendused on sarnased Harju Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebusega. Lisaks leidis kaebuse esitaja, et tal on kaebuse esitamiseks õigustatud huvi, kuna ta on Harku valla elanik ja vallavolikogu liige. Tähtaja järgimine on kaebuse esitaja arvates tema kaebuse puhul teisejärguline.
  35. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse
  36. novembri
  37. a otsusega nr 40 läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Harju Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et A. Braunbrück esitas kaebuse KOVVS § 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda rikkudes valele organile ja ettenähtud tähtaega järgimata. Vabariigi Valimiskomisjon viitas Riigikohtu
  38. märtsi
  39. a määrusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-04, mille kohaselt kaebetähtaeg algab valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega ning seda ka juhul, kui kaebus on algselt esitatud valele organile. Lisaks leidis Vabariigi Valimiskomisjon KOVVS § 64 lõikele 1 ja Riigikohtu
  40. novembri
  41. a otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-02 tuginedes, et kaebuse esitaja vaidlustatud otsused ja toimingud ei riku tema subjektiivseid õigusi ning avalikes huvides kaebust esitada ei saa. Seetõttu ei ole alust kaebuse läbivaatamiseks ka Harju Maakonna Valimiskomisjoni järelevalve tulemuste osas. Samuti juhtis Vabariigi Valimiskomisjon tähelepanu Riigikohtu
  42. novembri
  43. a otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-18-02, mille kohaselt KOKS § 18 lõike 1 punkt 6 ei laiene volikogu liikmetele, kes on ametist lahkuva linnavalitsuse liikmed, ning isikut, kes on samaaegselt nii linnaametnik kui linnavalitsuse liige, tuleb KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 kohaldamisel käsitleda üksnes kui linnavalitsuse liiget, kes KOKS § 19 lõike 3 kohaselt saab osaleda uue linnavolikogu töös.
  44. A. Braunbrück esitas Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu
  45. novembril
  46. a kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale. Kaebuse esitaja palus tühistada Harku Valla Valimiskomisjoni
  47. oktoobri
  48. a otsuse nr 4, Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  49. novembri
  50. a otsuse nr 12 ja Vabariigi Valimiskomisjoni
  51. novembri
  52. a otsuse nr 40 ning Harku Vallavolikogu esimehe valimiste tulemused. Samuti palus kaebuse esitaja tunnistada põhiseadusevastaseks KOKS § 19 lõige 3 ja jätta see kaebuse läbivaatamisel kohaldamata. Kaebus laekus Riigikohtusse
  53. novembril
  54. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  55. A. Braunbrück leiab, et Harku Valla Valimiskomisjoni
  56. oktoobri
  57. a otsus nr 4 on õigusvastane ja tuleb tühistada vastuolu tõttu võimude lahususe põhimõttega. Nimetatud otsuse õigusvastasuse tõttu tuleb tühistada ka sellel põhinev Harku Vallavolikogu esimehe valimiste tulemuste kinnitamine. Kaebuse esitaja arvates kinnitati Harku Valla Valimiskomisjoni
  58. oktoobri
  59. a otsusega nr 4 KOKS § 18 lõike 1 punktis 6 ja § 19 lõike 2 punktis 1 sätestatud keeldu rikkudes volikogu liikmeks avalikus teenistuses olevad Harku valla abivallavanemad V. Viiburg ja O. Kasuri. Seadust rikuti oluliselt, sest vallavolikogu esimehe valis ebaseaduslik vallavolikogu koosseis. Kui Riigikohus asub seisukohale, et valimiskomisjonid on KOKS § 18 lõike 1 punkti 6 ning § 19 lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 omavahelist vahekorda õigesti käsitlenud ja valimiskomisjonide otsused on õiguspärased, leiab kaebuse esitaja, et sellise tõlgenduse puhul on KOKS § 19 lõige 3 võimude lahususe põhimõttega vastuolus ning palub tunnistada see põhiseadusevastaseks. Valimiskomisjonide otsused seadustavad kaebuse esitaja arvates olukorra, kus täidesaatva võimu esindajad osalevad nende üle kontrolli teostama pandud esindusorgani juhtliikmete valimisel. Samuti ei või valla ametnik osaleda omavalitsuse õigustloovas tegevuses. Sellega rikutakse võimude lahususe põhimõtet, kusjuures välistatud ei ole reaalne huvide konflikt sisuliste otsuste vastuvõtmisel. Riigi tasemel on täitevvõimu ja seadusandliku võimu teostamine üksteisest rangelt eristatud ja isik ei saa samaaegselt kuuluda eri liiki võimuorganite koosseisu. Puudub põhjendus, miks kohaliku omavalitsuse tasandil peaks regulatsioon riigi tasandil olevast erinema. Kuna kõikidel omavalitsuse elanikel on õigus saada head haldust, on käesoleva asja õiguspärane lahendamine ja sisuline läbivaatamine avalik huvi. Kaebaja on Harku valla elanik, seega on tema isiklik huvi, et Harku vallas teostataks omavalitsust õiguspäraselt, samuti on tal õigus heale haldusele. Kaebuse esitaja arvates on talle ebaselge, millal algas Harku Valla Valimiskomisjoni
  60. oktoobri
  61. a otsuse nr 4 suhtes kaebuse esitamise tähtaeg, kuna otsusele oli märgitud kuupäevana
  62. oktoober
  63. a. Kuna otsuse tegemise aeg ei ole selge, tulnuks kaebus läbi vaadata. Tulenevalt Riigikohtu määruses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-04 toodud seisukohtadest, oleks olnud võimalik ja vajalik ka kaebetähtaja ennistamine. Esialgne kaebus esitati õigesti kohtuvälises korras, kuigi ebaõigele asutusele.
  64. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  65. Kolleegiumi arvates on Harju Maakonna Valimiskomisjon ning Vabariigi Valimiskomisjon õigesti leidnud, et A. Braunbrück esitas Harku Valla Valimiskomisjoni
  66. oktoobri
  67. a otsuse nr 4 peale kaebuse KOVVS § 64 lõigete 1 ja 2 nõudeid rikkudes. Kaebus esitati selleks ettenähtud tähtaega järgimata. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 64 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valla valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada maakonna valimiskomisjonile kaebuse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb seda teha kolme päeva jooksul vaidlustatud otsuse või toimingu tegemisest. Riigikohus on ka varem asunud seisukohale, et KOVVS § 64 lõike 2 järgi algab kaebetähtaeg valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega (vt Riigikohtu
  68. märtsi
  69. a määrust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-04). Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et talle jäi ebaselgeks, millal kaebuse esitamise tähtaeg kulgema hakkas. Riigikohtule esitatud Harku Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 4 ärakirjas on otsuse kuupäevana märgitud
  70. oktoober
  71. a. Kaebus esitati Harku Valla Valimiskomisjonile aga alles
  72. oktoobril
  73. a. Seega on kaebus esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaja möödumist.
  74. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebuse esitaja ka Harku Vallavolikogu esimehe valimist ja sisuliselt ka Harku Valla Valimiskomisjoni toiminguid seoses volikogu tegevusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Riigikohus on ka varem leidnud, et kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu
  75. novembri
  76. a otsust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-02). Seega ei riku O. Kasuri ja V. Viibergi Harku Vallavolikogu liikmeks kinnitamine sama volikogu liikme A. Braunbrücki subjektiivseid õigusi. Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. Seetõttu ei riku kaebuse esitaja õigusi ka vallavolikogu esimehe valimine ega muud valimiskomisjoni toimingud.
  77. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kolleegium ei saa hinnata kaebuse esitaja väiteid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätete kohaldamise kohta ega kontrollida nende sätete vastavust põhiseadusele, kuna need ei ole tema kaebuse lahendamisel asjassepuutuvad.
  78. Kolleegium märgib, et juhul kui isik esitab Vabariigi Valimiskomisjonile nõuetekohase kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse peale, millega isiku kaebus jäeti läbi vaatamata, peab Vabariigi Valimiskomisjon isiku kaebuse läbi vaatama sisuliselt. Kuigi Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  79. novembri
  80. a otsuse nr 40 resolutsiooni järgi A. Braunbrücki kaebuse läbi vaatamata, on Vabariigi Valimiskomisjon otsuses siiski analüüsinud kaebuse väiteid ning võtnud nende suhtes seisukoha. Kolleegium leiab, et hoolimata nimetatud puudusest on selles asjas võimalik jätta komisjoni otsus tühistamata. Märt Rask, Tõnu Anton, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.