KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-3-05 Otsuse kuupäev 2. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi M.J. süüdistusasi KarS §

§ 366p 5 alusel.

Avaldaja käsitab teistmisalusena asjaolu, et Tartu Maakohtul ei olnud

1. septembril
2. a kohtuotsust tehes teada oluline asjaolu tsiviilhagi õigeks lahendamiseks kohtualuse olukorra kergendamiseks. Muude oluliste asjaoludena viitab kaitsja lihtmenetlust reguleerivate sätete rikkumisele kohtu poolt.
3. Teistmisavaldusele on lisatud Tartu Maakohtu
4. mai
5. a kohtuotsus, millega mõisteti M.J-lt välja tagaselja AS-i If Kindlustuse kasuks 125 016 krooni tema poolt
6. septembril
7. a põhjustatud liiklusavariiga tekitatud liikluskahju katteks. Kohus luges tõendatuks S.B-le tekitatud varakahju kokku 21 023 krooni. Kohus mõistis M.J-lt hageja kasuks välja ka hageja poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumile tasutud raviteenuste kulu 74 290 krooni, Eesti Haigekassa Tartu osakonnale S.B-le ajutise töövõimetuse hüvitisena makstud 9053 krooni, abivahendite ja ravimite soetamise hüvitise ning voodipäevade- ja visiiditasude ja raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulude hüvitise kokku 6856 krooni, isikukahjuga seotud valu ja vaeva eest 3500 krooni, ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju 7654 krooni ning lõpuks hageja käsitluskulud 2640 krooni. Kohus tuvastas, et M.J. poolt liiklusõnnetusega tekitatud ja hageja poolt seaduse alusel hüvitatud kahju suurus on 125 016 krooni. Liikluskindlustusseaduse § 48 g 2 p 2 alusel tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista, sest kostja põhjustas liiklusavarii alkoholijoobes.
8. Kaitsja leiab, et rikkudes KrMK § 274 p 9 sätteid, ei ole Tartu Maakohus
9. septembri
10. a otsuses põhjendanud tsiviilhagi rahuldamist. Kaitsja märgib sedagi, et kohus on rahuldanud kannatanu tsiviilhagi olukorras, kus seda pole esitatudki. Samuti ei sisaldu lihtmenetluse kokkuleppes sõnagi M.J. poolt kahju tekitamise ja selle suuruse kohta. Kaitsja hinnangul väljus kohus lihtmenetluse kokkuleppe raamidest ja otsustas kokkuleppeväliselt tsiviilhagi rahuldamise aluste ja tõendatuse üle. Kaitsja palub uuendada menetlus Tartu Maakohtus M.J. kriminaalasja süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi tsiviilhagi otsustamise osas, sest eelnimetatud otsustega on M.J-lt nõutud ühes ja samas asjas kaks korda ühe ja sama isiku kasuks kahjude hüvitamist.
11. Eeltoodu põhjal palub kaitsja Tartu Maakohtu
12. septembri
13. a kohtuotsuse tühistada tsiviilhagi rahuldamise osas ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.
14. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kretel Tamm leiab oma vastuses, et teistmise alused puuduvad ja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Teistmismenetluses otsustatakse küsimus sellest, kas on põhjendatud ning seaduslik uuendada menetlus jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas. Lähtudes õiguskindluse ning õigusrahu põhimõtetest, on seadusandja

§-s 366 kehtestanud teistmise alused, mis on rangelt konkretiseeritud. Lisaks menetleja või menetlusosalise poolt toimepandud kuritegudele, mis peavad olema tuvastatud teise kohtu otsusega (

§ 366p-d 1-3) näeb seadus ette veel kolme liiki teistmise aluseid.

Esiteks teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel aluseks olnud teise kohtuotsuse või kohtumääruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine (

§ 366p 4).

Teiseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus teistetavas kriminaalasjas (

§ 366

p 6) ning lõpuks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise (

§ 366p 5).

11. Kuigi teistmisavalduses viidatakse

§ 366

p-le 5, ei selgu avaldusest, millised on need "muud olulised asjaolud", mis ei olnud kohtule otsuse tegemisel ajal teada. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohus kriminaalasjas rahuldanud tsiviilhagi asjaoludel, millised ei põhine faktilistel andmetel ega tulene ka süüasja materjalidest. Edasi kirjeldatakse menetlusõiguse rikkumisi, mis maakohtus väidetavalt on aset leidnud, muuhulgas ka seda, et kohus on väljunud lihtmenetluse kokkuleppe raamidest. Need asjaolud võiksid vastavalt

§ 318lg 3 p-le 4 anda M.J-le apellatsiooniõiguse, kuid ei ole teistmise aluseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 2

p-st 4, § 373 lg-st 1 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu

1. septembri
2. a kohtuotsuse tühistamata ja teistmisavalduse rahuldamata. Jüri Ilvest, Lea Kivi, Peeter Vaher