Obsah (4)

§ 20§ 19§ 18§ 201

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-36-05 Otsuse kuupäev 5. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Põld Kohtuasi Jaan Pööri, Val

) ei näe ette, et isik, kes ei ole volikogu liige, saaks peatada oma volikogu liikme volitusi. Avaldused oma volituste peatamiseks esitasid volikogu asendusliikmed. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad

§ 20lg 2 kohaselt valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

Seetõttu oleks linna valimiskomisjon pidanud asendusliikmete esitatud volikogu liikme volituste peatumise avaldused jätma rahuldamata.

1. Harju Maakonna Valimiskomisjon rahuldas kaebuse
2. novembri
3. a otsusega nr
4. Maakonna valimiskomisjon tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni
5. novembri
6. a otsused nr 14, 15, 16 ja 17 ning tegi Loksa Linna Valimiskomisjonile ettekirjutuse volikogu liikmete volituste peatamise ja asendusliikmete määramise otsustamisel selgitada välja volikogu liikmeks saanud isiku poolt

§ 19

lg 2 p 3 kohaselt väljendatav tahe volikogu liikme volituste peatamise soovi kohta. Maakonna valimiskomisjon leidis, et

§ 19

lg 2 p 3 alusel saab volikogu liikme volituste peatamise avalduse esitada üksnes volikogu liige. Asendusliikmel ei ole volikogu liikme õigusi, sest ta omandab need õigused alles valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Alles pärast volikogu liikmeks saamist tekib endisel asendusliikmel õigus ja võimalus kasutada volikogu liikmele seadusega antud õigusi, s.h esitada oma volituste peatamise avaldust.

1. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt esitasid
2. novembril
3. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palusid tühistada Harju Maakonna Valimiskomisjoni
4. novembri
5. a otsus nr
6. Kaebuses väideti järgmist: 1) Harju Maakonna Valimiskomisjoni vaidlusaluse otsuse õiguspärasusest sõltub see, kas nad on Loksa Linnavolikogu liikmed või mitte; 2)

§ 20

lg 3 kohaselt peatuvad volikogu liikme volitused ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

§ 20

lg 4 näeb ette, et kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 19 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

§ 20

lg 5 kohaselt, kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda

§ 19

lg-s 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

§ 20

lg 5 annab otseselt sellise võimaluse, et valimiskomisjon määrab ühe ja sama otsusega asendusliikme avalduse korral järgmise asendusliikme, jättes avalduse esitanud asendusliikme asendusliikmete nimekirja.

1. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
2. novembri
3. a otsuse esimese punktiga J. Pööri, V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti kaebuse rahuldamata. Sama otsuse punktidega 2 ja 3 tunnistas Vabariigi Valimiskomisjon järelevalve korras kehtetuks Loksa Linna Valimiskomisjoni
4. novembri
5. a otsuse nr 12 ja tegi Harju Maakonna Valimiskomisjonile ettekirjutuse läbi viia kuu aja jooksul järelevalve Loksa Linna Valimiskomisjoni tegevuse üle volikogu liikmetele asendusliikmete määramisel, sealhulgas kontrollida Loksa Linna Valimiskomisjoni kõigi pärast
6. oktoobrit
7. a vastuvõetud volikogu liikmete volituste lõppemist, peatumist ning asendusliikmete määramist käsitlevate otsuste vastavust

-is sätestatud nõuetele. Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas Vabariigi Valimiskomisjon järgmiselt: 1) asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad

§ 20lg 3 kohaselt valimiskomisjoni otsuse jõustumisest.

Harju Maakonna Valimiskomisjon leidis õigesti, et enne volikogu liikme volituste algamist ei ole võimalik § 19 lg 2 p 3 alusel volitusi peatada. See, et volikogu liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega, ei muuda volikogu liikme volituste tekke ja peatumise või peatamise faktide ajalist järgnevust; 2) Harju Maakonna Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et

§ 19

lg 2 p 3 rakendamisel peab valla või linna valimiskomisjon välja selgitama isiku tahte volikogu liikmena. Volituste peatamise avaldust ei saa esitada tingimuslikult. Volitused peatatakse tähtajaliselt, arvestades seaduses sätestatud vähimat, kolmekuulist peatamise kestust. Juhul kui avaldus on esitatud enne volituste algust, ei olegi võimalik seda tähtaega kindlaks määrata ja seetõttu ka avaldust esitada, kuna tähtaja arvutamine ongi olemuslikult seotud volikogu liikme volituste algusega; 3) Riigikohus on 19. juulil 2004. a asjas nr 3-4-1-18-04 leidnud, et "

§ 20

lg-st 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lg-le 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid." Valimiskomisjon ei saa enne volikogu liikme volituste algust otsustada tema volituste üle valikuliselt ühe (praegusel juhul

§ 19

lg 2 p 3) asjaolu põhjal, samas kui isiku vastavust

§ 18

lg-le 1, kuid ka

§ 19lg-le 2 kontrollitakse muus osas pärast volituste algust.

Kui eeldada, et asendusliikme volitused tuleb alati peatada

§ 19

lg 2 p-s 3 sätestatud avalduse esitamisel muid asjaolusid arvestamata, ei ole

§ 18

lg-s 1 sätestatud volituste lõppemise alused üldse rakendatavad, sest isik võiks nimetatud asjaolude ilmnemisel alati ennetavalt esitada volituste peatamise avalduse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt esitasid Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
2. novembri
3. a otsuse nr 44 punkti 1, millega Vabariigi Valimiskomisjon jättis nende kaebuse rahuldamata. Kaebuses väidetakse järgmist: 1)

§ 20

lg 5 järgi juhul, kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda

§ 19

lg-s 2 märgitud alusel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda

§ 19

lg-s 2 märgitud põhjustel, siis jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. Seega annab

§ 20

lg 5 otseselt võimaluse, et valimiskomisjon ühe ja sama otsusega määrab asendusliikme avalduse korral järgmise asendusliikme, jättes avalduse esitanud asendusliikme asendusliikmete nimekirja; 2) linna valimiskomisjon kinnitab pärast volikogu valimisi volikogu liikmed ja asendusliikmed. Seega on kõik asendusliikmed teadlikud oma asetusest asendusliikmete nimekirjas. Kui volikogu liige soovib peatada volitused volikogus ja tema asemele tulev asendusliige teab sellest ja esitab valimiskomisjonile

§ 19

lg 2 alusel avalduse, siis määrab valimiskomisjon samas volikogu liikmeks järgmise asendusliikme. Seadus ei sätesta avalduse vormi. Õigus saada volikogu liikmeks tekib vahelejäänud asendusliikmel pärast kolme kuu või avalduses näidatud pikema tähtaja möödumist; 3) Vabariigi Valimiskomisjon ei analüüsinud kaebuses esitatud ja seadusega sätestatud asendusliikmete määramise korda, mistõttu volikogu asendusliikmetelt võetud õigus avaldada oma tahet enne nende nimetamist volikogu liikmeks isegi juhul, kui asendusliikmel puudub reaalne võimalus esitada avaldus pärast asendusliikme nimetamist volikogu liikmeks (näiteks komandeering); 4) oluline on tõlgendada

§ 20lg-t 5.

Kui linna valimiskomisjonil on teave asendusliikme mitteasumise kohta volikogu liikmeks

§ 19

lg-s 2 nimetatud põhjustel, siis vormistab valimiskomisjon volikogu liikmeks järgmise asendusliikme.

1. Vabariigi Valimiskomisjon jääb oma otsuse juurde. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Käesolev vaidlus on tekkinud sellest, et mitmed Loksa Linnavolikogu asendusliikmed esitasid Loksa Linna Valimiskomisjonile avalduse peatada asendusliikme volitused. Loksa Linna Valimiskomisjon rahuldas avaldused, peatas asendusliikmete volitused ja määras otsustega nr 14, 15, 16 ja 17 uued asendusliikmed. Sel viisil uuteks asendusliikmeteks saanud L. Oksenenko, J. Seroštanov ja R. Sahharius esitasid
3. novembril
4. a kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles palusid tühistada Loksa Linna Valimiskomisjoni nimetatud otsused. Harju Maakonna Valimiskomisjon rahuldas kaebuse ja tühistas Loksa Linna Valimiskomisjoni otsused nr 14, 15, 16 ja
5. Harju Maakonna Valimiskomisjoni selle otsusega taastusid asendusliikmeks oleku peatamise avalduse esitanud J. Pööri, V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti volitused asendusliikmetena. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt vaidlustasid maakonna valimiskomisjoni otsuse Vabariigi Valimiskomisjonis. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata ja jõus on maakonna valimiskomisjoni otsus, mille tulemusena J. Pööri, V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti volitused Loksa Linnavolikogu asendusliikmetena pole peatatud. Riigikohtule esitatud kaebuses paluvad nad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja soovivad saavutada olukorda, kus nende volitused Loksa Linnavolikogu asendusliikmetena oleksid peatatud. J. Pöör, V. Kozlov, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišin ja H. Treisalt on seisukohal, et peatada saab mitte ainult volikogu liikme volitusi, vaid ka asendusliikme volitusi. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette üksnes volikogu liikme volituste peatamise.
6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni põhjendustega. Lisaks sellele märgib kolleegium järgmist.
7. Volikogu liikme volitused peatuvad

§ 19lg-s 2 loetletud juhtudel.

Lisaks sellele peatuvad Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause järgi Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla või linnavolikogu liikmena. Volikogu asendusliikme seisundit reguleerib

§ 20

. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab: "Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel." Kolleegium märgib, et hoolimata

§ 20

lg 1 sõnastusest tuleb olla seisukohal, et asendusliige tuleb volikokku ka selle Riigikogu liikme asemele, kelle volitused volikogus peatusid Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause alusel (vt ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsust asjas nr 3-4-1-11-05, punkt 15). Kui volikogu liikme volitused on lõppenud või peatunud, siis määratakse valimiskomisjoni otsusega tema asemele asendusliige asendusliikmete nimekirja alusel. Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et

§ 18

lg-s 1 või § 19 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme (

§ 20lg 4 teine lause).

Kolleegium on seisukohal, et nimetatud sätet tuleb kohaldada ka Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause rakendamiseks. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda

§ 18

lg-s 1 või § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat (

§ 20lg 5).

Kolleegium on seisukohal, et

§ 19

lg-s 2 märgitud põhjustega tuleb võrdsustada Riigikogu liikmeks olek.

§ 20

lg 6 järgi kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas, kui ta teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda

§ 18lg-s 1 märgitud põhjustel.

Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja (

§ 20lg 7).

Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt selle sätte ja Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause koosmõjust säilitab oma koha asendusliikmete nimekirjas ka Riigikogu liige. Volikogu liikme volituste taastumist reguleerib

§ 201. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.

Seega reguleerib seadus volikogu liikme volituste peatumist, asendusliikme poolt volikogu liikme volituste omandamist, asendusliikmete nimekirjas koha kaotamist, volikogu liikme volituste taastumist ja valikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volituste lõppemist. Asendusliikme volituste peatamise võimalust seadus ette ei näe.

1. Ülalkirjeldatud regulatsioon, hoolimata selle ebatäpsusest Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teises lauses nimetatud isikute suhtes, on piisavalt tihe, et olla seisukohal, et asendusliige ei saa esitada avaldust peatada oma volitused asendusliikmena. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast asendusliige kas läheb volikokku, kaotab volikokku minemata jätmisel koha asendusliikmete nimekirjas või jääb volikokku minemata jätmisel asendusliikmete nimekirja. Kolleegiumi arvates on õiguslik regulatsioon suunatud eeskätt sellele, et asendusliige teeks valiku kas minna volikokku või kaotada koht asendusliikmete nimekirjas.
2. J. Pööri, V. Kozlovi, J. Štšepelina, T. Heina, M. Mišini ja H. Treisalti kaebus jääb rahuldamata. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Jüri Põld