Muugale liitkaristuseks vangistus üheteistkümneks aastaks. Karistuse hulka arvestati kaks päeva eelvangistuses viibitud aega. T. Muuga tunnistati KrK § 100 järgi süüdi selles, et ta
Kaitsja leidis, et maakohus ei kõrvaldanud kahtlusi T. Muuga vaimse seisundi suhtes. T. Muugal on püsiv ajukahjustus, mistõttu teda ei saa pidada täiesti terveks inimeseks ja seda asjaolu oleks pidanud karistuse mõistmisel arvesse võtma. Samuti oleks karistuse mõistmisel pidanud arvesse võtma, et kui H. Jaagumann poleks T. Muugale tapmiseks vajalikke tingimusi loonud, siis oleks see tegu jäänud sooritamata, sest T. Muuga ise poleks suutnud oma vaimse seisundi tõttu neid tingimusi luua. T. Muuga ühes kuritahtliku huligaansuse episoodis õigeksmõistmise taotlust põhjendas apellant sellega, et Karistusseadustiku kehtima hakkamisega dekriminaliseeriti rahu või avaliku korra rikkumine, kui sellega ei kaasne vägivalda, vastuhakku avaliku korra kaitsjale; relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardamist või grupilist rikkumist. T. Muuga poolt toimepandud teos need tunnused puuduvad. Maakohus ei motiveerinud, kuidas akna katkiviskamisel saab viskaja ette näha, et ta sellega reaalselt ohustab majasviibijate elu või tervist. T. Muuga tahtlus oli suunatud akna katkiviskamisele. Ähvardus majas viibivate isikute elule või tervisele ei ole tõendatud. Kaitsja hinnangul väljus maakohus süüdistuse piiridest. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2005. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. Maakohtu otsusest jättis ringkonnakohus välja T. Muuga KrK § 195 lg 2 järgi süüdimõistmise osas motiivid, millega põhjendati tema süüditunnistamist 21. detsembri 2001. a episoodis. Ringkonnakohus märkis, et KrK § 195 lg 2 nägi ette kriminaalvastutuse kuritahtliku huligaansuse, s.o. tahtliku tegevuse eest, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ning mis oma sisult on eriti küüniline või eriti jõhker või on seotud vastuhakkamisega võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale üldsuse esindajale või teisele isikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani toime isik, kellel on karistatus huligaansuse eest.
ettenähtud avaliku korra raske rikkumine sätestab vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades või grupi poolt. T. Muugale esitati süüdistus KrK § 195 lg 2 järgi, sest tema huligaanne tegevus oli oma sisult eriti jõhker, mis väljendus süüdistuse kohaselt tahtlikus vara hävitamises. Lähtudes T. Muugale esitatud konkreetse süüdistuse sisust, s.t. temale inkrimineeritud tegevusest, ei nõustunud ringkonnakohus maakohtu otsuse motiividega selle süüdistuse osas. Maakohus põhistas T. Muuga süüdimõistmist A. Kauli elukohas toimepandud huligaansuses sellega, et ajal, mil majas olid inimesed, polnud telliskividega akendesse visates välistatud majasviibijate elu või tervise reaalne ohustamine. Seepärast käsitas maakohus telliskivi muu esemena
Võrreldes T. Muugale esitatud süüdistusega, kus huligaansuse kvalifitseerivaks tunnuseks oli huligaanse tegevuse eriline jõhkrus, mis seisnes tahtlikus võõra vara hävitamises, on maakohus sisustanud T. Muuga huligaanse tegevuse uue kvalifitseeriva asjaoluga - muu relvana kasutatava esemega huligaansuse toimepanemine. See eeldanuks ringkonnakohtu hinnangul aga prokuröri poolt uue süüdistuse esitamist kohtus. Ringkonnakohus märkis veel, et ajal, mil T. Muuga pani toime vaidlusaluse kuriteo, oli kohtu poolt tuvastatud kvalifitseeriv asjaolu aluseks huligaansuse kvalifitseerimiseks KrK § 195 lg 3 järgi, s.o. raskema kuriteona, kui oli T. Muugale inkrimineeritud. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu põhjendused ei saa olla T. Muuga süüditunnistamise aluseks A. Kauli elukohas toimepandud huligaansuse episoodis, kuid jättis tema süüditunnistamise selles teos muutmata järgmistel kaalutlustel. Esmalt nõustus ringkonnakohus süüdistusega selles, et kividega elumaja akendesse loopimine oli T. Muuga tahtlik tegevus, millega ta rikkus jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Ringkonnakohus märkis, et avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine ei pea olema süüdlasele eesmärgiks omaette. Tähtis on, et avalikku korda objektiivselt rikutakse ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Seetõttu ongi võimalik, et isiklikel motiividel ja ajenditel alanud tegevus, mille eesmärgiks algselt ei ole huligaansuse toimepanemine, kasvab tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu üle huligaansuseks. Kriminaalkoodeksi kehtivusajal moodustas vara tahtlik hävitamine või rikkumine, kui olid täidetud teised huligaansuse obligatoorsed tunnused, kuritahtliku huligaansuse kvalifitseeriva tunnuse - erilise jõhkruse. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et T. Muuga tuleks A. Kauli elukohas toimepandud huligaansuse episoodis õigeks mõista seetõttu, et Karistusseadustikus on huligaansuse toimepanemine erilise jõhkruse tunnusel dekriminaliseeritud. Ringkonnakohus märkis, et T. Muuga tegevus toimus Kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal. Seetõttu on tema tegevus kvalifitseeritud KrK § 195 lg 2 järgi. Huligaansus oli lihtkoosseisuna KrK § 195 lg 1 järgi karistatav ka olenemata toimepanemise viisist. Karistusseadustikus on avaliku korra rikkumine - ilma
ettenähtud kvalifitseerivate asjaoludeta ettenähtud
§-s 262 ja karistatav väärteona. Kui T. Muuga oleks lõhkunud aknaklaasid jalgade või kätega, oleks olnud tema tegevus samuti kvalifitseeritav KrK § 195 lg 2 järgi, Karistusseadustiku järgi aga väärteona
Ringkonnakohtu hinnangul on T. Muugale süüksarvatud tegu - kividega akendesse loopimine ja sel viisil akende lõhkumine käsitatav Karistusseadustiku järgi avaliku korra raske rikkumisena, sest see pandi toime relvana kasutatava muu esemega. Antud juhul oli kivi kasutatud objekti kahjustamiseks.
p 3 näeb ette avaliku korra raske rikkumise relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Ähvarduse sisuks võib olla ka vara rikkumine või hävitamine. Seega, olukorras, kus vara on ka reaalselt rikutud või hävitatud, on täidetud ka
Riigikohus on ka oma otsuses nr 3-1-1-121-02 märkinud, et
RS § 3 lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Selline regulatsioon on formaalne tagatis Põhiseaduse § 23 lg-st 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 7 lg-st 1 tulenevale põhimõttele, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Põhiseaduse § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab omakorda, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole. Seetõttu tuleb enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka Karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud Kriminaalkoodeksi kohaselt isegi siis, kui mõnda Kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole Karistusseadustiku vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et T. Muuga karistuse kergendamiseks puudub alus. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et T. Muugale tapmise eest karistuse mõistmisel pidanuks maakohus arvestama, et kui H. Jaagumann poleks tapmise toimepanemiseks soodustingimusi loonud, siis ei oleks T. Muuga tapmist toime pannud. Kuna T. Muuga oli tapmise üksiktäideviija, siis valitses ta seda tegu üksinda ja üksnes temast sõltus teo lõpuleviimine. Ringkonnakohus leidis, et T. Muugale mõistetud liitkaristuse kergendamiseks puudub alus, sest lisaks tapmisele on ta süüdi tunnistatud veel kolmes erinevas kuriteos, mille kõigi eest karistati teda vangistusega. T. Muugale tapmise eest mõistetud karistust suurendati liitkaristuse moodustamiseks kahe aasta võrra, kuigi arvestades iga paragrahvi järgi mõistetud üksikkaristust oleks võinud suurendada 4 aasta ja 6 kuu võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 4. T. Muuga kaitsja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb kaitsealuse õigeksmõistmist A. Kauli maja akende sisseviskamise episoodis, KrK § 100 järgi mõistetud karistuse kergendamist sanktsiooni alammäärani ning
Kaitsja märgib, et ringkonnakohus on T. Muuga
Seega ei näe Karistusseadustik kaitsja hinnangul üldse ette KrK § 195 lg-le 2 vastavat kuriteokoosseisu. Kaitsja hinnangul on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta apellatsiooni väited selle kohta, et T. Muugale mõistetud karistus oli tema vaimse seisundi iseärasust arvestades (ajukahjustusest tingitud töövõime kaotus 80 % ulatuses) liiga range, samuti pole ringkonnakohus arvestanud kergendava asjaoluga - süü ülestunnistamisega. Lääne ringkonnaprokurör Merike Lugna kassatsioonivastuses leitakse, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Prokuröri hinnangul on ringkonnakohus asunud õigesti seisukohale, et Kriminaalkoodeksi kehtivusajal tuli huligaansel ajendil vara hävitamine kvalifitseerida KrK § 195 lg 2 järgi erilise jõhkruse tunnuse alusel.
p 3 näeb aga ette avaliku korra raske rikkumise relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kuna ähvarduse sisuks võib olla ka vara rikkumine või hävitamine, on vara reaalse rikkumise või hävitamisega
Prokuröri hinnangul on T. Muuga poolt A. Kauli eramu akende sisseviskamiseks kasutatud telliskivid vaadeldavad relvana kasutatavate muude esemetena
p 3 tähenduses, sest kiviga saab selle omaduste tõttu kahjustada elu, tervist ja vara. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
). Tähele tuleb aga panna seda, et nimetatud koosseisud kattuvad üksnes osaliselt. 6. Maakohus on leidnud kokkulangevuse KrK § 195 lg 2 (kuritahtliku huligaansuse, s.o. tahtliku tegevuse eest, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult on eriti küüniline või eriti jõhker või on seotud vastuhakkamisega võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale üldsuse esindajale või teisele isikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani toime isik, kellel on karistatus huligaansuse eest) ja
p 3 (rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades) vahel. Nimetatud sätete tekstide võrdluse põhjal aga ei ole nende vahel kokkulangevust. Mõlemad sätted on küll suunatud avaliku korra kaitsmisele, kuid selle korra rikkumise tunnused on sätestatud erinevalt. Tunnuste sisuline kokkulangemine (relvana kasutatava muu eseme kasutamine) esineb küll
K § 195 lg 3 vahel, kuid KrK § 195 lg-s 3 ettenähtud kuritegu pole T. Muugale kunagi süüks arvatud.
vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või muu avaliku korra rikkumise eest. Korteri, milles viibivad inimesed, akende väljastpoolt telliskiviga purustamine on ilma vähimagi kahtluseta vähemalt avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumine - kui puuduvad ähvarduse või telliskivi relvana kasutamise tunnused. Kuid siinkohal tuleb arvestada, et
Seetõttu ja lähtudes
RS § 1 lg-st 3 ja § 3 lg-st 1 puudub alus T. Muuga selles episoodis süüdimõistmiseks kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse kergendamise taotlus tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuses on seda küsimust põhjalikult käsitletud ning jõutud põhjendatud järeldusele, et T. Muuga poolt toimepandut ja tema isikut arvestades oli maakohtu poolt talle nii tapmise eest eraldi võttes kui ka liitkaristusena mõistetud õige karistus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.