KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nime Kohtuasja number 3-2-1-141-05 Otsuse kuupäev Tartu, 7. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu Kohtuasi Xxxx Xxxxi avaldus Xxxx

) § 19 lg-s 1 sätestatud alusel paigutada hoolekandeasutusse. X. Xxxx ei suuda juhtida oma tegusid ning ei saa aru oma tegude tähendusest, sest tal esineb nõdrameelsus, mis on põhjustatud hapnikupuudusest ja alkoholi kuritarvitamisest. Ta ei ole võimeline korraldama oma elu selliselt, et see poleks ohtlik tema enda elule ja tervisele või naabrite varale ja tervisele. Teda pole võimalik kodus hooldada halbade elamistingimuste tõttu. Seda tõendavad eestkosteasutuse esindaja M. Mägi kodukülastusest antud ülevaade, X. ja X. Xxxxx seletused ja kohtupsühhiaatria eksperdi Ilmar Laasi arvamus. Kuna kroonilist kopsuhaigust põdev X. Xxxx elab talvisel ajal pooleliolevas soojustamata majas, on see ohtlik tema elule ja tervisele. Kopsukliiniku väljavõttega haigusloost on tõendatud, et X. Xxxx põeb kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ja kroonilist pulmokardiaalset puudulikkust. Olenemata X. Xxxxx vastuväidetest, tuleb tema eestkostjaks määrata X. Xxxx. Kohus ei tuvastanud ka perekonnaseaduse (PKS) §-s 96 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid X. Xxxxx määramise X. Xxxxx eestkostjaks. 3. X. Xxxx esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist ning X. Xxxxi avalduse rahuldamata jätmist. Kaebuse kohaselt on tema teovõimet aluseta ja ebaseaduslikult piiratud. Tal ei ole vaimseid häireid. Ta ei ole kunagi vajanud psühhiaatrilist ravi. Ka alkoholiga ei ole probleeme olnud. Ta elab küll pooleliolevas majas, kuid seal on üks normaalse soojustusega tuba. Pension võimaldab tal küllaldase äraelamise. Ta suhtleb lähemalt poeg Xxxx Xxxxxxx, kes teda ka vajadusel abistab ning kes on asjas huvitatud isik, kelle kohus oleks pidanud TsMS § 249 lg 2 alusel menetlusse kaasama. Kohus kohaldas vääralt

§ 19lg-t 1.

Ei ole tõendatud, et ta oleks vaimuhaige või alkohoolik. X. Xxxxx ohtlikkus endale või teistele ei ole tõendatud. Kopsuhaigus on krooniline, hooldekodu kinnises osakonnas viibimine ei paranda tervist. Maakohus pole kaalunud muude

§-s 10 ettenähtud abinõude rakendamist. Isiku paigutamine erihooldekodusse peaks olema kõige viimane võimalik valik. Hageja esindaja palus jätta kohaldamata

§ 19

tema vastuolu tõttu põhiseadusega ja algatada selle sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. X. Xxxx taotles apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
2. juuni
3. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, leides, et X. Xxxxx teovõime piiramine on põhjendatud, kuid tema paigutamiseks tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse ei ole alus. Eeskostjaks määratud X. Xxxx ei ole eestkostjaks sobiv isik. Seetõttu määras ringkonnakohus X. Xxxxx eeskostjaks Tartu linna. Ringkonnakohus keelas tehingud kinnisasjadega ning registritesse kantavate vallasasjadega.

§ 2

p 2 kohaselt on toimetulek isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. X. Xxxx ei vaidlustanud asjaolu, et tema elukoht pole talvetingimustes elamiseks sobiv. Põhjendatud on linnavalitsuse esindaja väide, et X. Xxxxx elukohas ei ole võimalik koduhooldust pakkuda, kuna selleks puuduvad minimaalsemadki tingimused. X. Xxxx oli nõus, et ta vajab vahel toimetulekuks kõrvalist abi, ja nõustus, et peab vähemalt talveperioodil hooldekodus elama, kuid esitas vastuväite tema paigutamisele tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse.

§-dest 31 ja 32 tulenevalt tuleb isik ära kuulata ja tema tahtega arvestada sotsiaalhoolekannet puudutavate küsimuste lahendamisel. Ka asja materjalidest ei nähtu mõjuvad põhjused, miks peaks X. Xxxxx paigutama tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Menetluse käigus esitatud erinevad spetsialistide arvamused on vastuolulised, ning pole tõendatud, et X. Xxxx oleks vaimuhaige. Kohtupsühhiaatria eksperdi I. Laasi arvamuse kohaselt tuleb X. Xxxx paigutada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, kuna tavalisel reþiimil X. Xxxx ei tarvita ettenähtud ravimeid ja kuritarvitab alkoholi. Nimetatud eksperdi järeldused ei ole kooskõlas eksperdi kasutuses olnud materjalidega, vaid põhinevad avaldajalt saadud suulisel informatsioonil. Ringkonnakohtule esitatud psühholoog S. Noppeli uuringu kohaselt ei ole X. Xxxx dementne, kuid tõenäoliselt vajab ta igapäevaseks toimetuleks vähest kõrvalabi. Seda kinnitavad ka Erastvere Erihooldekodu töötajate kirjalikud seletused. Ta allus korrale. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 ei ole vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avaldus vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete alusel, mis tagavad isiku põhiõiguste kaitse kohtu algatusõiguse ja asjaolude väljaselgitamise kohustuse kaudu. Arvestades X. Xxxxx elutingimusi ja harjumusi ning tema vanust (80 a) ning tervislikku seisundit, on tema teovõime piiramine põhjendatud. Kuid eeskostjaks ei ole sobivad X. Xxxxx pojad. X. Xxxx ei avaldanudki selleks soovi, X. Xxxx avaldas küll soovi, kuid arvestades, et tema elukoht on Tallinnas, ta ei ole isaga aastaid suhelnud ning tal puudub huvi oma isa elu korraldamiseks, samuti on tema suhted isaga väga halvad, ei ole otstarbekas X. Xxxxi eeskostjaks määrata. Kuna X. Xxxx siiski vajab eestkostet, tuleb eeskostjaks määrata X. Xxxxx elukohajärgne eestkosteasutus - Tartu linn. Tartu linna eeskostjaks olemise õigus tuleneb seadusest, samuti väljendas sellekohast nõusolekut linna esindaja ringkonnakohtu istungil. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. X. Xxxx esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega talle määrati eestkostjaks Tartu linn ja jäeti algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

§ 19suhtes. Ta palus saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 8 lg 2 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramine kõne alla juhul, kui isikul on diagnoositud vaimuhaigus, psüühikahäire või nõrgamõistuslikkus. Hagejal ühtegi sellist diagnoosi ei ole. Toimetulekuraskust saab leevendada

§-s 10 loetletud sotsiaalteenuste abil. Ringkonnakohus on omavoliliselt määranud eestkostjaks Tartu linna, kes ei ole PKS § 93 lg-s 1 sätestatud avaldust esitanud. Sellega rikkus kohus ka TsMS § 229 lg-t

1. Ringkonnakohus on loonud olukorra, kus eestkostja ja eestkosteasutus on üks ja seesama isik, millega on rikutud avaliku võimu teostamise läbipaistvuse põhimõtet. Ringkonnakohus jättis kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 ja põhiseaduse § 15 lg
2. Põhiseaduse § 15 lg 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.

§ 19lg-s 1 sisaldub oluline riive isiku põhiõigustele ja vabadustele.

Samuti on ringkonnakohus jätnud kohaldamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 5 ja 6 ning on rikkunud konventsiooni artiklit

1. X. Xxxx vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub seda menetlusse mitte võtta ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust mitte algatada. Kolleegiumi istungil jäid X. Xxxx ja tema esindaja vandeadvokaat M. Tamme kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde ja palusid kaebuse rahuldada. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
3. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendamatult asunud seisukohale, et X. Xxxxxx on tuvastatud piiratud teovõime ning seetõttu on tal keelatud ilma eestkostja nõusolekuta teha tehinguid kinnisasjade ning registrisse kantavate vallasasjadega.
4. Vastavalt TsÜS § 8 lg-le 2 on piiratud teovõime täisealisel isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada. Piiratud teovõime kohtuliku tuvastamise eesmärgiks on sellise täisealise isiku kaitse tema tahteavalduste õigusliku siduvuse eest, kes ei ole võimeline oma kestva vaimse või psüühilise seisundi tõttu hakkama saama igapäevaelu toimingutes ning mõistma oma tahteavalduste ja otsustuste tagajärgi. TsÜS § 8 lg-s 2 on alused isiku piiratud teovõime tuvastamiseks loetletud ammendavalt. Ringkonnakohus isiku piiratud teovõime tuvastamisel aga ühelegi nimetatud alusele ei toetunud, leides, et X. Xxxxx teovõime piiramine on põhjendatud, arvestades tema elutingimusi ja harjumusi, samuti vanust ja tervislikku seisundit.
5. Ringkonnakohus toetus oma põhjendustes X. Xxxxx teovõime üle otsustamisel ka psühholoogi arvamusele, mis aga üheselt fikseerib, et puudub alus X. Xxxxxx dementsuse diagnoosimiseks, ning vastavalt nimetatud uuringule tuleks X. Xxxx väikese kõrvalabi toel ka igapäevaselt toime. X. Xxxxx iseseisvat toimetulekut on kinnitanud ka Erastvere Erihooldekodu direktor (tlk 71). Ringkonnakohtu otsuse järgi ei viibinud X. Xxxx hooldekodus pidevalt, vaid tal oli lubatud seal käia vastavalt kokkulepitud korrale. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et X. Xxxx tuli ajal, mil ta hooldekodus ei viibinud, oma elu korraldamisega toime. Seega on ringkonnakohtu otsus isiku teovõime tuvastamisel oma põhjendustes vastuoluline.
6. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu kindlaks tehtud asjaolud ei saa olla piisavaks aluseks X. Xxxxx piiratud teovõime tuvastamisel ning väljuvad TsÜS § 8 lg-s 2 sätestatud piiridest. Kui lähtuda ringkonnakohtu otsuse põhjendustest, siis isik, kes oma kõrge vanuse, füüsilise puude või muu asjaolu tõttu lihtsalt ei ole võimeline kõikide oma igapäevaeluliste toimetustega hakkama saama, kuid kelle võimes oma tahet vabalt määrata ei ole kahtlust, on piiratud teovõimega. Selliste isikute toetuseks on loodud sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste süsteem, mis peaks aitama toime tulla ilma, et isiku võime iseseisvalt õiguskäibes osaleda oleks piiratud. Sellisele võimalusele on ringkonnakohus ka ise oma otsuses viidanud, leides, et sotsiaalhoolekande seaduse mõtte kohaselt tuleb esmalt abi vajavale isikule pakkuda teenuseid ja tuge, mis soodustaksid tema enesega toimetulekut. Asjaolu, et X. Xxxxxxx ei ole võimalik koduhooldust pakkuda, sest tema elutingimused on äärmiselt halvad, ei välista kolleegiumi arvates teisi, alternatiivseid toetuste võimalusi, mis abistaksid ja soodustaksid X. Xxxxx igapäevaelus hakkamasaamist.
7. Ringkonnakohus on X. Xxxxxxx seadnud eestkoste ning määranud eestkostjaks Tartu linna kui X. Xxxxx elukohajärgse eestkosteasutuse. Vastavalt PKS §-le 95 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu põhjendusega, et Tartu linna eestkostjaks määramise õigus tuleneb seadusest. Kohalik omavalitsus on oma organite kaudu eestkosteasutuseks, kes korraldab eestkostet, kui isikul eestkostja puudub. Eestkostjaks saab PKS § 95 lg 3 mõtte kohaselt aga olla vaid füüsiline isik (vt Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05, RT III, 2005, 37, 368). Seega ei näe seadus ette võimalust määrata Tartu linn isiku eestkostjaks. Eestkosteasutus täidab vastavalt PKS § 95 lg-le 5 eestkostja ülesandeid kuni isikule eestkostja määramiseni. Eestkosteasutuse ülesannete hulka kuulub eestkoste seadmiseks vajalike andmete kogumine ja ettevalmistamine ning eestkostjaks sobiva isiku leidmine ja vastava ettepaneku tegemine kohtule.
10. Kolleegium on seisukohal, et kui ringkonnakohus ka asja uuel läbivaatamisel leiab, et on alust X. Xxxxx piiratud teovõime tuvastamiseks ning talle eestkostja määramiseks ja sobivat isikut leitud ei ole, tuleb asjas menetlus peatada. Kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et X Xxxxx poegi ei ole võimalik eestkostjaks määrata, on Tartu linnal kui X. Xxxxx elukohajärgsel eestkosteasutusel ülesanne leida X. Xxxxxxx eestkostja. Tulenevalt PKS § 95 lg-st 5 lasub kuni eestkostja leidmiseni Tartu linnal kohustus täita eestkostja ülesandeid.
11. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse X. Xxxxx tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse paigutamise osas ja selles osas ei ole ringkonnakohtu ostust vaidlustatud. Kuna

§ 19

ei ole kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv, siis ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 kohaselt alust selle põhiseadusepärasuse kontrollimiseks. Samal põhjusel puudub kolleegiumil vajadus analüüsida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamata jätmist ringkonnakohtu poolt, millele X. Xxxx on oma kassatsioonkaebuses osutanud. J. Luik, L. Laarmaa, T. Tampuu