Kohtud on vääralt leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused töötaja täieliku varalise vastutuse kohaldamiseks. Kuigi töölepingu p 6.3 ei ole käsitatav täieliku varalise vastutuse kokkuleppena, vastutab kostja piiramatult TööK § 128 järgi, kuna kahju tekitati joobes ja kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Rapla Maakohtu
lg 1 järgi nimetatud küsimuse lahendamiseks kohaldada võlaõigusseaduse lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades töökoodeksis sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega.
§ -de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
järgi on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingu seaduse § 48 lg 1 p 3 järgi on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Samuti kohustus kostja töölepingu p 6.3 järgi hoidma heaperemehelikult temale üleantud vara ja töövahendeid ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ning kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Seega lasus kostjal kohustus hoida sõidukit heaperemehelikult, täita sõiduki hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi ning hoiduda tegudest, mis võiksid kahjustada tööandja vara. Asja materjalide põhjal võiks kostjale eelkõige ette heita nii sõiduauto võtmete lohakat hoidmist kui ka sõiduauto kasutada andmist U. Möldrile või viimasele sõiduauto kasutamise lubamist ja tema takistamata jätmist. Hageja tugines oma nõudes sellele, et kostja andis sõiduauto valduse vabatahtlikult üle alkoholijoobes U. Möldrile. Kohtud lähtusid oma põhjendustes sellest, et kostja lubas sõiduautot kasutada U. Möldril. 12. Kui töötaja rikkus töölepingust või töölepingu seadusest tulenevat kohustust, mille eesmärgiks oli vastava kahju ärahoidmine, tuleb selgitada, kas töötaja vastutab tekkinud kahju eest.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel esinema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena. Ringkonnakohus põhjendas põhjusliku seose puudumist kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel sellega, et kahju tekitas U. Mölder. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kui U. Mölder rikkus liikluseeskirja nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai vigastusi hageja kasutuses olev sõiduauto, võib U. Mölder vastutada hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Nimetatu ei välista aga kostja kui töötaja varalist vastutust tööandja ees. Tegemist saab olla kahju hüvitamise kohustusega mitme isiku poolt, mida reguleerib
Möldrile ka kostja, vastutavad nad
lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt ning
lg 2 järgi jaguneb vastutus nende omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. 13. Ringkonnakohus jättis sisuliselt kostja käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose hindamata. Samuti ei ole ringkonnakohus viidanud õigusnormidele, mille alusel ta järelduse põhjusliku seose puudumise kohta tegi. Põhjuslik seos ei pea
lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). Seega kohtu poolt tuvastatu põhjal tuleks vastata küsimusele, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks lubanud U. Möldrile sõiduautot teistkordseks Raplasse sõiduks, et seltskonnast ära viia võõras inimene. Jaatava vastuse korral sellele küsimusele vajalik põhjuslik seos puudub. Eitava vastuse korral sellele küsimusele peab hageja põhjusliku seose puudumise tõttu vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma temapoolse kohustuse rikkumiseta. Seega peaks kostja tõendama, et hagejale oleks kahju tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks rikkunud töölepingu p 6.3 või TLS § 48 lg 1 p 3, st ei oleks lubanud U. Möldrile sõidukit teistkordseks Raplasse sõiduks. 14. Kui kostja vastutab töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju eest, tuleb selgitada kostja vastutuse ulatus. Kuna tegemist on töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumisega, tuleb kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada töökoodeksis töötaja materiaalse vastutuse kohta sätestatuga. Töökohustuste täitmisel tekitatud kahju eest vastutavad töötajad TööK § 126 järgi reeglina süüliselt tekitatud otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga (ametipalga). TööK § 127 sätestab juhtumid, mil töötaja vastutust on võrreldes TööK §-ga 126 veelgi piiratud ning TööK § 128 sätestab juhud, mil töötaja vastutab kahju eest täies ulatuses. Muuhulgas vastutab töötaja TööK § 128 lg 1 p-de 4 ja 7 järgi tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju on tekitanud ebakaine töötaja või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest peab kohus hindama, kas on täidetud TööK § 128 lg 1 p-des 4 või 7 sätestatud töötaja piiramatu varalise vastutuse alused. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.