← Eesti

3-1-1-141-05

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-141-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus,

  1. detsembril
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus kriminaalasjas nr. 2-1/645/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oleg Nišajev, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. detsember
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tallinna Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrus jätta muutmata.
  10. Määruskaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Põhja Politseiprefektuuri
  12. mai
  13. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr
  14. juunil
  15. a esitas AS A. T. likvideerija J. S. kriminaalasja lõpetamise määruse peale kaebuse, mis jäeti Riigiprokuratuuri
  16. juuli
  17. a määrusega rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas AS A. T. esindaja vandeadvokaat O. Nišajev Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles märgitakse esmalt, et Riigiprokuratuur on kohaldanud vääralt materiaalja menetlusõigust ning seejärel, et esindaja tugineb
  18. juunil
  19. a esitatud kaebuses toodud seisukohtadele.
  20. Tallinna Ringkonnakohtu
  21. augusti
  22. a määrusega jäeti esitatud kaebus käiguta. Määruses märgiti, et kaebus ei vasta sisult ega vormilt seaduses esitatud nõuetele ning määrati puuduste kõrvaldamise tähtajaks
  23. september
  24. a.
  25. Tallinna Ringkonnakohtu
  26. septembri
  27. a määrusega jäeti AS A. T. esindaja poolt Riigiprokuratuuri
  28. juuli
  29. a määruse peale esitatud kaebus läbi vaatamata ja tagastati see kaebajale. Määruse motiivide kohaselt ei ole AS A. T. esindaja vandeadvokaat O. Nišajev tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist.
  30. AS A. T. esindaja vandeadvokaat O. Nišajev vaidlustas ringkonnakohtu määruse
  31. oktoobril
  32. a, paludes puuduste kõrvaldamise tähtaeg ennistada ja ringkonnakohtu
  33. septembri
  34. a määrus tühistada. Kaebaja sõnul sai tema ringkonnakohtu
  35. augusti
  36. a ja
  37. septembri
  38. a määrusest teada alles
  39. oktoobril
  40. a. Mõlemad määrused saadeti temale väidetavalt tähitud kirjana, mida tema aga kätte ei saanud, nagu ka mitte teadet tähitud kirja laekumise kohta.
  41. Tallinna Ringkonnakohtu
  42. oktoobri
  43. a määrusega jäeti vandeadvokaat O. Nišajevi taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebus Riigiprokuratuuri
  44. juuli
  45. a määruse peale läbi vaatamata. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-144-03, leidis ringkonnakohus, et kaebuses ei ole viidatud sellistele objektiivsetele takistustele, mis tingiks tähtaja ennistamise. Samuti märkis kohus, et juriidiline isik peab hoolitsema talle saadetava posti vastuvõtmise eest ning jättes selle korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Käesoleval juhul on mõlemad AS A. T. esindajale saadetud kohtumäärused tagastatud kohtule Eesti Posti poolt märkega "tagastatud hoiutähtaja möödumisel". Kohus asus seega seisukohale, et käesoleval juhul on AS A. T. esindaja jätnud posti vastuvõtmise korraldamata ning puudub alus tähtaja ennistamiseks. MENETLUS RIIGIKOHTUS
  46. Ringkonnakohtu määruse peale esitas AS A. T. esindaja O. Nišajev määruskaebuse, milles palutakse Tallinna Ringkonnakohtu
  47. oktoobri
  48. a määrus tühistada. Kaebuses leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebuse puudused jäid kõrvaldamata mõjuval põhjusel, s.o määruse sisu jäi adressaadile teatavaks tegemata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  49. Kõigepeal märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et vastavalt KrMK § 385 p-s 5 sätestatule ei saa menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale määruskaebust esitada. Selles osas jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse läbi vaatamata.
  50. Taotledes küll Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatud määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu
  51. oktoobri
  52. a määruse tühistamist, ei too aga kaebuse esitaja ühtki põhjendust selle kohta, miks see määrus - jätta määruskaebus läbi vaatamata - oleks ebaseaduslik või põhjendamatu. Seetõttu ning juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 388 lg-st 4, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaebuse selles osas rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohtu
  53. oktoobri
  54. a määruse aga muutmata. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.