KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-39-05 13. detsember 2005 Eesistuja Märt Rask, liikmed T

(PankrS) § 106 lg 4 alusel pole

1. detsembril
2. a tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02 (RT III 2003, 2, 22) tehtud Riigikohtu määruses esitatud seisukohad halduskohtu pädevusest pankrotimenetluses enam kohaldatavad. Veel leidis halduskohus, et U. Koidu tühistamiskaebus pole esitatud tähtaegselt.
3. Menetluse lõpetamise määruse peale esitas erikaebuse U. Koit. Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis samuti, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.
6. jaanuarist
7. a kehtima hakanud

suhtes ei ole Riigikohtu

1. detsembri
2. a määruses tsiviilasjas nr 3-21-103-02 toodud seisukohad kohaldatavad, kuna tegemist on enne
3. jaanuari
4. a kehtinud

kohaldamisel antud seisukohtadega.

§ 106

lg 4 kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale kohtule.

§ 4lg 1 kohaselt kuulub pankrotiasja menetlemine maa- ja linnakohtu pädevusse.

Seega kuuluvad ka kõik vaidlused nõuete tunnustamise üle üldkohtu pädevusse. Ringkonnakohus märkis täiendavalt, et tähtsust ei oma kaebuse esitamise tähtaja rikkumine, sest ka tähtaegse kaebuse korral tuleks menetlus lõpetada samal alusel.

1. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas U. Koit erikaebuse Riigikohtule, paludes määruse tühistada ja saata asi menetlemiseks Tartu Halduskohtule.
2. Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseis andis
3. oktoobri
4. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-39-05 HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel U. Koidu erikaebuse lahendamiseks Riigikohtu üldkogule, sest seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks on vajalik Riigikohtu üldkogu seisukoht. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. U. Koit taotleb erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Erikaebuse esitaja märgib, et on juhindunud Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, kus selgitati maksunõuete vaidlustamist pankrotimenetluses ja seda, et analoogilised asjad kuuluvad halduskohtu pädevusse. Veel väidab erikaebuse esitaja, et
8. jaanuaril 2004 jõustunud pankrotiseadus ei sätesta kohtute pädevust analoogilistes asjades teisiti kui varem kehtinud pankrotiseadus. Riigikohtu
9. detsembri
10. a määruses on selgitatud ka kaebetähtaja arvutamist. See hakkab kulgema päevast, mil nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu vaieldi.
11. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Vastuses leitakse, et PankrS § 106 lg-st 1 tuleneb, et vaidlus nõuete tunnustamise üle toimub hagimenetluse korras, kusjuures hagejaks on võlausaldaja, kelle nõue jäi tunnustamata. Sama paragrahvi
12. lõike kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidlus pankrotiasja läbi vaatavale kohtule, milleks sama seaduse § 4 lg 1 järgi on maa- ja linnakohus.

eelnõu (1085 SE I) seletuskirja kohaselt oligi eesmärk koondada kõik pankrotimenetlusega seonduvad erinevad kohtuvaidlused ühte kohtusse, mis oleks efektiivsem ja välistaks omavahel vastuolus olevate kohtuotsuste tegemise.

§ 106selline tõlgendus on kooskõlas ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kaebetähtaja kohta märgib Maksu- ja Tolliamet, et Riigikohus on

1. oktoobri
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 (RT III 2002, 25, 283) leidnud, et HKMS § 9 lg 1 järgi hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui isikul, kellele haldusorgan oli kohustatud haldusakti teatavaks tegema, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud. U. Koit pidi omama piisavat informatsiooni maksuettekirjutusest hiljemalt
3. märtsil
4. a, sest siis teatas ta E. Himma pankrotihaldurile, et esitab maksunõudele vastuväite. Seega pole U. Koit esitanud kaebust tähtaegselt. RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT
5. U. Koit märgib erikaebuses, et kaebuse esitamisel halduskohtusse juhindus ta Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, kus selgitati maksunõude vaidlustamist pankrotimenetluses, ja väidab, et
8. jaanuarist
9. a jõustunud pankrotiseadus ei sätesta kohtute pädevust analoogilistes asjades teisiti kui varem kehtinud pankrotiseadus.
10. Kuni
11. detsembrini
12. a oli vaidlus nõuete tunnustamise üle reguleeritud PankrS §-s
13. Alates
14. jaanuarist
15. a reguleerib seda PankrS §
17. PankrS § 74 lg 1 oli sõnastatud järgmiselt: "Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Hagi aegumistähtaeg on üks kuu päevast, mil koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamata."
18. Riigikohtu
19. detsembri
20. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02 p-s 13 leiti, et nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielnud võlausaldajat tuleb pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu vaidlemisest alates käsitada kui muud isikut, kelle õigusi maksunõue puudutab ja kellel on HKMS § 7 lg 1 alusel õigus pöörduda halduskohtusse. Seejuures algab HKMS § 9 lg-s 1 kehtestatud 30-päevane halduskohtusse pöördumise tähtaeg päevast, mil nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaieldi. 30-päevane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks kehtib, olenemata sellest, kas maksunõue rajaneb haldusaktil või mitte. Kui nõudele vastu vaielnud võlausaldaja märgitud tähtaja jooksul halduskohtusse ei pöördu, siis tuleb lugeda, et nõudele ei ole vastu vaieldud ja see on nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud.
21. Alates
22. jaanuarist
23. a kehtiv PankrS § 106 lg 1 on sõnastatud järgmiselt: "Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata." Kehtiv PankrS § 106 lg 4 sätestab: "Nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule."
24. Üldkogu leiab, et PankrS § 106 lg 4 kehtestamise üks eesmärk on koondada kõik vaidlused pankrotiasjas esitatud nõuete üle pankrotiasja menetlevasse kohtusse.
25. Kuna PankrS § 106 lg 4 kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine pankrotiasja läbivaatavale kohtule, milleks PankrS § 4 lg 1 järgi on maa- ja linnakohus, siis on PankrS § 106 lg-s 4 kindlaks määratud ka nõude tunnustamise vaidluse läbivaatamiseks pädev kohus. Seda, et nimetatud sätte mõtteks on samuti nõude tunnustamise vaidluste läbivaatamiseks kohtupädevuse määramine, kinnitavad ka

teised sätted. 15.

§ 2sätestab menetluse eesmärgid.

Selle sätte kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel

s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Selle sätte mõte on võlausaldajate võrdne kohtlemine selliselt, et nende nõuded rahuldatakse võlgniku pankroti korral pankrotimenetluse kaudu ja

s sätestatud korras. Siit tuleneb ka seadusandja eesmärk panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue muutub sissenõutavaks. Ka PankrS § 44 lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult

s sätestatud korras, st ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite alusel.

1. Kuni
2. detsembrini
3. a kehtinud PankrS § 86 lg 1 p 3 järgi oleks maksuvõlg rahuldatud kolmandas rahuldamisjärgus, s.o pärast pandiga tagatud ning töösuhtest tulenevaid ja hüvitusnõudeid. Kehtiv pankrotiseadus ei erista riigi maksunõuet teistest nõuetest.

järgi on riik võlausaldajana võrdne teiste võlausaldajatega (PankrS § 153). PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi on maksunõue muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue. Et saavutada vastuväite tõttu kahtluse alla sattunud maksunõude tunnustamist, peab riik nagu iga teinegi võlausaldaja taotlema ise pankrotimenetluses nõude tunnustamist.

1. Seda kinnitab ka PankrS § 103 lg 8, mille kohaselt võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata, kui selle võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esita hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Selle sätte kohaselt kaotaks riik pankrotimenetluses võlausaldaja õigused, kui ta maksunõudele vastuväite esitamise korral jätaks nõude tunnustamiseks hagi esitamata. Seadus pankrotimenetluses maksunõude tunnustamiseks erikorda ei kehtesta.
2. Riigi maksunõude tunnustamise vaidluse läbivaatamine maa- ja linnakohtus ei ole vastuolus ka halduskohtumenetluse seadustikuga. HKMS § 3 lg 2 järgi ei kuulu halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
3. jaanuarist
4. a kehtiv pankrotiseadus näeb võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete, sh maksunõuete vaidlustamiseks ja menetlemiseks ette teistsuguse menetluskorra.
5. U. Koit esitas kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse ettekirjutuse nr 6.2-
6. 1/142356 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja nõude osaliseks tunnistamata jätmiseks E. Himma pankrotimenetluses
7. mail
8. a. Seega on riigi maksunõude tunnustamise vaidluse läbivaatamiseks pädev maa- ja linnakohus. U. Koidu erikaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu määrus muutmata.
9. Eesti Vabariik on nõude tunnustamiseks esitanud hagi Võru Maakohtusse. Selles vaidluses on
10. novembril
11. a menetlus peatatud. U. Koidul on õigus esitada vastuväited selles menetluses. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu, Peeter Vaher