) § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas.
lg-te 1 ja 3 kohaldamine eeldab, et vara, mille eest hüvitist taotletakse, oleks omandatud hageja arvel seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Ainuüksi asjaolust, et üks isik tegi kulutusi teise isiku vara parendamiseks viimasega registreerimata abielulise kooselu ajal, ei saa teha järeldust, nagu oleksid kulutused tehtud seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Hageja ei ole hagi põhjendanud asjaoludega, millest nähtuks kulutuste tegemine seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. Ringkonnakohtu istungil ütles hageja lepinguline esindaja, et hageja andis oma töise ja rahalise panuse N. Bekkeri vara parendamisse kokkuleppel N. Bekkeriga. Nad olid küll kokku leppinud kooselu ajal vahendite ühises paigutamises elamu parendamisesse, kuid ei olnud kokku leppinud, missugused rahalised suhted nende vahel sellest tulenevalt tekivad. Sealhulgas polnud kokku lepitud selles, et hagejal oleks õigus saada oma kulutuste arvel mingit rahalist hüvitist. Juba ainuüksi kokkuleppe olemasolu vahendite paigutamiseks teise isiku varasse välistab
kohaldamise, kuna niisugusel juhul on üks pool kulutused teinud ja teine nende arvel vara omandanud tehingu alusel. Hageja esiletoodud asjaolude kogum ei anna alust hagi rahuldamiseks ka mingi muu sätte alusel. Kuna asjaolud, millega hageja hagi põhjendab, ei anna alust hagi rahuldamiseks, ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust aegumisel ega sellel, millises mahus hageja ja N. Bekker oma kooselu ajal elamut faktiliselt parendasid ning kelle vahendite arvel seda tehti. Sellest tulenevalt ei ole tähtsust ka nende asjaolude tõendamiseks esitatud tõenditel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
lg 3 kohaselt, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Ringkonnakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kuna pooltel oli kokkulepe hageja vahendite paigutamiseks N. Bekkeri varasse ning nad polnud kokku leppinud, missugused rahalised suhted nende vahel on (sh polnud kokkulepet, et hagejal oleks õigus saada rahalist hüvitist oma kulutuste eest), ei saa
Kolleegium leiab, et üksnes vahendite N. Bekkeri varasse paigutamise kokkuleppe olemasolu hageja ja N. Bekkeri vahel ei anna kostjale alust keelduda hagejale hüvitamast kulutusi, mida viimane tegi N. Bekkeri varale. 12. Alusetu rikastumise instituudi eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud. Üheks alusetu rikastumise juhtumite liigiks
mõttes oli olukord, kus üks isik teeb parendusi teise isiku varale viimase nõusolekul, st poolte kokkuleppel. Alusetu rikastumise nõude tekkimise seisukohalt omas tähtsust, kas pooltel oli kokkuleppe ka hüvitise saamise kohta. Juhul kui kulutuste tegija ei leppinud soodustatud isikuga kokku selles, et ta teeb kulutusi tasuta, siis olnuks tema ilmajätmine hüvitisest ebaõiglane ja vastuolus alusetu rikastumise instituudi eesmärgiga. Seega saab soodustatu rikastumise - kulutuste kokkuhoiu - jätta endale kulutuste tegijale hüvitist maksmata üksnes juhul, kui kulutusi tehti kokkuleppe kohaselt tasuta. Sellise kokkuleppe puudumise korral võib alusetult rikastunud isik hüvitise maksmisest keeldumisel tugineda tsiviilõiguses tunnustatud hea usu põhimõttele juhul, kui vaatamata kokkuleppe puudumisele tasu osas, võis ta asjaolude kohaselt eeldada, et hüvitust ei hakata kunagi nõudma. Ringkonnakohus tuvastas küll hageja ja N. Bekkeri vahel kokkuleppe puudumise tasu saamise osas, kuid sellega ei ole iseenesest tuvastatud, et hageja ja N. Bekker leppisid kokku, et viimane saab hageja kantud kulutused tasuta (s.t et hageja ei hakka kulutuste hüvitamist edaspidi nõudma) või et hüvitise nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Üksnes ringkonnakohtu otsuses tuvastatud asjaolude alusel ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud. 13. Viidates hageja ja N. Bekkeri vahelisele kokkuleppele N. Bekkeri majavaldusele parenduste tegemiseks, oleks ringkonnakohus pidanud andma sellele kokkuleppele selge õigusliku hinnangu ning põhjendama, miks hageja ei saa hüvitist nõuda sellest kokkuleppest tuleneva lepingulise suhte alusel. Hageja on tuginenud sellele kokkuleppele. Vastavalt TsMS § 228 esimesele lausele otsustab kohus, missugust seadust kohaldada. Seega polnud kohtud kohustatud järgima hageja antud õiguslikku hinnangut ja kvalifitseerima hageja nõuet alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. 14. Varasemas kohtuasjas samade poolte vahel tugines hageja tagajärjetult (kuna puudus notariaalne leping) sellele, et tema ja N. Bekker sõlmisid ühise tegutsemise lepingu N. Bekkeri majavalduse omandamiseks hageja ja N. Bekkeri kaasomandisse. Ühise tegutsemise lepingut (
Juhul kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et hageja ja N. Bekker sõlmisid ühise tegutsemise lepingu N. Bekkeri majavalduse ühiseks parendamiseks ja ühiseks kasutamiseks vabaabielu jooksul, siis puudub alus
Ühise tegutsemise lepingu osaliste loodud vara on vastavalt
Järelikult tuleb ühise tegutsemise lepingu lõppemisel ühise tegutsemise käigus tekkinud vara jagada asjaõigusseaduses sätestatud kaasomandi jagamise sätete alusel. Kaasomandi jagamise põhimõtetega sarnaselt tuleb kolleegiumi arvates jagada ka ühise tegutsemise lepingu lõppemise korral ühele poolele kuuluva asja väärtuse juurdekasv (kasu), mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt ühise tegutsemise tulemusel. 15. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus on hagi
lg-te 1 ja 3 alusel rahuldades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust hageja nõude suuruse arvutamisel ning hagi aegumise tähtaja alguse määramisel. Kuna maakohus kohaldas
lg-t 1 ja lg-t 3, siis oleks ta saanud hagejale välja mõista üksnes kantud kulutuste väärtuse selle aja seisuga, millal need omandas N. Bekker. Maakohus on aga hagejale
Bekkeri vara väärtuse tõusust, mis oli põhjustatud N. Bekkeri majavalduse uuendamisest 81,1% ulatuses. Hageja ja N. Bekkeri ühiselt kantud kulutustest tekkinud N. Bekkeri vara väärtuse tõus võib olla varaks, mida tuleb ühise tegutsemise lepingu lõppemisel jagada (vt käesoleva otsuse p 14). Maakohus on ebaõigesti lugenud alusetu rikastumise hetkeks
Kostja on N. Bekkeri õigusjärglane (pärija) ning saab vastutada üksnes selles ulatuses, milles oleks vastutanud N. Bekker. Hagi aegumine algas
septembrini 1994. a) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutub sissenõutavaks alates võlgniku alusetu rikastumise hetkest. Kui isik teeb seadusest või tehingust tuleneva aluseta võõrale varale kulutusi vara omaniku soodustamise eesmärgil, siis on ta ka koheselt teadlik hüvitisenõudest ning selle täitmata jätmisel kohustise rikkumisest. Kulutuste hüvitamise nõue
Bekkeri vastu. Kostja kui N. Bekkeri õigusjärglane saab vastutada hageja ees üksnes samadel alustel, nagu oleks pidanud vastutama N. Bekker ise. Muuhulgas saab kostja esitada hageja nõudele samu vastuväiteid, mida oleks saanud esitada N. Bekker. Ta saab muuhulgas tugineda ka
§-le 86. Seega ei oma
lg-test 1 ja 3 tuleneva hagi aegumise seisukohalt tähtsust ajahetk, millal kostja sai N. Bekkeri vara omanikuks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.