← Eesti

3-3-1-19-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-19-05

  1. detsember 2005 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jüri Põld ja Harri Salmann OÜ Kirderand kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu
  2. märtsi
  3. a otsuse nr 76 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3-5/05 Narva-Jõesuu Linnavolikogu kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Narva-Jõesuu Linnavolikogu kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-5/05 muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Narva-Jõesuu Linnavolikogu jättis
  9. märtsi
  10. a otsusega nr 76 rahuldamata OÜ Kirderand vastuväited peremehetu ehitise hõivamise teatele ja tunnistas peremehetuks varaks kolmteist NarvaJõesuus Suur-Lootsi 1 asuvat rajatist ning kohustas linnavalitsust võtma need arvele linnavarana. Otsus tugines Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕRS) § 13 lg-le 2, Asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg-le 3, Vabariigi Valitsuse
  11. augusti
  12. a määrusega nr 211 kinnitatud "Peremehetu ehitise hõivamise korra" p-dele 3, 7, 8, 10 ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu
  13. juuni
  14. a määrusele nr 29 ja
  15. aprilli
  16. a määrusele nr
  18. OÜ Kirderand esitas Jõhvi Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavolikogu
  19. märtsi
  20. a otsuse nr 76 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Kaebuses väideti, et peremehetuks tunnistatud rajatised pole kunagi olnud peremehetud, on praegu kaebaja tegeliku võimu all, tema omand nende üle on seaduslik ja heauskne ning Põhiseaduse § 32 kohaselt kaitstud. Suur-Lootsi 1 asuvad 24 ehitist on alati müüdud koos oluliste osade - rajatiste ja seadmetega.
  21. Jõhvi Halduskohus jättis
  22. juuni
  23. a otsusega haldusasjas nr 3-94/2004 OÜ Kirderand kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et AÕRS § 13 lg 6 kohaselt võib kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni ehitist või selle osa võõrandada kui vallasasja, kuid võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Kuna Suur-Lootsi 1 maa-ala pole käesoleva ajani kinnistusraamatusse kantud, saab iga sellel maal asuva ehitise, sealhulgas ka vaidlusaluste rajatise suhtes tekkida omand üksnes notariaalse lepingu alusel.
  24. juulil 2002 Stendal Halduse OÜ ja OÜ Kirderand vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingus pole lepingu objektina nimetatud ühtegi käesoleva vaidluse põhjuseks olevat rajatist. Kaebaja kinnitas, et
  25. juulil 2002 koostatud vastuvõtmise-üleandmise akt on ainus dokument, millega ta saab tõendada nende rajatiste kuulumist OÜ-le Kirderand. See akt pole notariaalne võõrandamisleping. Tegemist pole ka lepingu alusel ostetud hoonete päraldistega. TsÜS §-de 57 lg 1, 58 ja 59 kohaselt saab päraldis olla üksnes teatud liiki vallasasi. Kuid ehitised on loomult ja AÕS § 136 lg-st 1 tulenevalt kinnisomandi osaks. Tähendust pole sellel, et kaebaja kasutab vaidlusaluste rajatiste alust maad oma majandustegevuses ja maksab selle eest maamaksu või et see maa on kunagi määratletud teenindusmaana.
  26. OÜ Kirderand palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uue otsuse, millega tühistada linnavolikogu vaidlustatud otsus ja tunnistada avalik-õigusliku suhte puudumine OÜ Kirderand vara peremehetuks tunnistamise menetluses.
  27. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas OÜ Kirderand kaebuse ning tühistas linnavolikogu vaidlustatud otsuse. Ringkonnakohus mõistis Narva-Jõesuu linnalt OÜ Kirderand kasuks esimeses ja teises astmes kantud kohtukulu kokku 10 544 krooni. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) vaidlusalused rajatised on päraldised. Kuna asja võõrandamine hõlmab ka päraldist, siis on apellandil tekkinud omandiõigus vaidlustatud otsusega peremehetuks tunnistatud rajatistele. Ringkonnakohus tugines TsÜS § 57 lg-tele 1 ja 3 ning §-le 59; 2) vaidlusalused rajatised on olnud seotud apellandi poolt omandatud ehitistega ühise majandusliku eesmärgi ja ka vastava ruumilise seose kaudu. Halduskohtu toimikus olevatest ehitiste ostumüügilepingutest ja neile lisatud vastuvõtmise-üleandmise aktidest nähtuvalt on ehitised müüdud notariaalselt tõestatud ost-müügilepingutega, kuid ehitiste päraldised on üle antud vastuvõtmiseüleandmise aktidega. Üleandmise-vastuvõtmise aktidega on muu hulgas ka vaidlusalused rajatised üle antud päraldistena. Seega on tõendatud, et vaidlusaluseid rajatisi on käsitletud päraldistena, mis on seotud ehitistega ühise majandusliku eesmärgi kaudu. Linnavolikogu väide, et apellant ei oma koosseisus kalureid ja ei vaja kaisid majandustegevuseks, ei anna alust päraldiste lahutamiseks peaasjast ja väiteks, et vaidlusalused rajatised pole enam seotud ehitistega ühise majandusliku eesmärgi kaudu. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on apellandi tegevusaladeks muu hulgas märgitud sadamateenused, kala- ja meresaaduste püük, töötlemine, laevaehitus ja -remont. Seega saab tema tegevusalade loetelu põhjal eeldada, et päraldiste ja ehitiste ühine majanduslik eesmärk on säilinud; 3) apellandi omandatud ehitiste seotust vaidlusaluste rajatiste kui päraldistega tõendab ka nende vastav ruumiline seos. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
  28. märtsi
  29. a korraldusega nr 74 määrati OÜ-le Viru Rand teenindusmaaks 60 305 m2 Suur-Lootsi
  30. Nii apellandi omandatud ehitised kui ka vaidlusalused rajatised paiknevad sellel teenindusmaal; 4) kuna vaidlusalused rajatised on käsitletavad apellandi poolt omandatud ehitiste päraldistena ja TsÜS § 57 lg 3 kohaselt hõlmab asja võõrandamine ka asja päraldisi, siis on Narva-Jõesuu Linnavolikogu ebaõigesti tunnistanud peremehetuks kaid 2-7, 4 betoonplatsi, kildkivi platsi, asfaltkattega platsi ja asfaltkattega slipi. Vaidlusalused rajatised on päraldistena apellandi omandis ja ta ei ole oma valdust lõpetanud omandist loobumise tahtega; 5) tähelepanuta jääb apellatsioonkaebuse taotlus tunnistada avalik-õigusliku suhte puudumist OÜ Kirderand vara peremehetuks tunnistamise menetluses. Selliselt esitatud nõue tunnistada avalikõigusliku suhte puudumist on arusaamatu. Lisaks sellele on apellant ise esimese astme kohtus halduskohtu ettepanekule kõrvaldada puudused vastanud, et ta loobub vastavast taotlusest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  31. Narva Jõesuu Linnavolikogu palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus ning mõista OÜ-lt Kirderand Narva-Jõesuu linna kasuks välja ringkonnakohtus kantud kohtukulud 12 224 krooni 80 senti ja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 9440 krooni. Kassaator väidab järgmist: 1) kai on iseseisev ehitis (rajatis), millel on olulised osad ja päraldised. Seetõttu on neli betoonplatsi, kildkivi platsi, asfaltkattega platsi ja asfaltkattega slippi kaide nr 2 kuni 7 olulised osad, mitte aga 24 hoone päraldised; 2) kuna vaidlusalused rajatised olid hoonete ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal ja vaidlustatud linnavolikogu otsuse vastuvõtmise ajal ehitised kui vallasasjad, siis ei saa need rajatised olla 24 ostetud hoone päraldised. Alates
  32. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 57 lg 1 mõttes saab päraldiseks olla vaid vallasasi. Ehitisi loetakse vallasasjadeks üksnes reformiperioodil puhtpraktilistel kaalutlustel. Kuna rajatised polnud ühegi omandatud hoone päraldiseks, siis ei olnud tulenevalt TsÜS § 57 lg-st 3 võimalik eeldada, et 24 hoone võõrandamine hõlmas ka rajatisi; 3) asjakohane pole TsÜS § 59, mis sätestab majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldise mõiste, kohaldamine ringkonnakohtu poolt. Käesoleval juhul polnud tegemist OÜ Kirderand majandustegevuses kasutatava kinnisasjaga, vaid ehitiste (hoonete) kui vallasasjadega. Seadusest ei tulene, et seda sätet kohaldatakse ka ehitiste kui vallasasjade päraldiste suhtes. TsÜS § 59 ei võimalda lugeda kinnisasja päraldiseks teist ehitist. Kinnisasjal asuv ehitis tuleb TsÜS § 54 lg 1 järgi lugeda kinnisasja oluliseks osaks, mitte päraldiseks; 4) sellest, et vaidlusalused rajatised ja OÜ-le Kirderand kuuluvad hooned asuvad ühel ja samal teenindusmaal, et OÜ Kirderand kasutab rajatiste alust maad oma majandustegevuses ja maksab maamaksu, ei saa TsÜS §-de 57 ja 59 alusel järeldada, et rajatised on hoonete päraldised; 5) ringkonnakohus pole märkinud, millise konkreetse hoone päraldiseks on üks või teine rajatis. Päraldis saab olla seotud konkreetse peaasjaga.
  33. OÜ Kirderand palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. OÜ Kirderand väidab järgmist: 1) vaidlusalused rajatised, mida ei kantud ehitiste registrisse, anti OÜ-le Kirderand bilanssi müüja bilansist ülendmis-vastuvõtuaktiga. Samal viisil anti need rajatised üle ka eelmisele omanikule; 2) vaidlusalused rajatised asuvad kaldal ja on ühendatud tehnovõrkudega. OÜ Kirderand peamiseks tegevusalaks on laevaremont ja kaide kasutamine laevade seisukohana. Vaidlusaluste rajatiste peremehetuks tunnistamisel ja nende müümisel ei saa ettevõte tegutseda. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Käesolev vaidlus sai alguse sellest, et Narva-Jõesuu linn asus hõivama OÜ Kirderand valduses olevaid kaisid jt rajatisi kui peremehetut vara. Halduskohus leidis, et nimetatud rajatisi saab hõivata, kuna neid pole ära märgitud notariaalselt tõestatud lepingus, millega OÜ Kirderand omandas hooned. Samuti pole vaidlusalused rajatised halduskohtu arvates käsitatavad notariaalselt tõestatud lepinguga võõrandatud hoonete päraldistena. Ringkonnakohus asus vastupidisele seisukohale ja leidis, et vaidlusalused rajatised on OÜ Kirderand omandanud notariaalselt tõestatud lepingu alusel kui ostetud hoonete päraldised.
  35. Toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt on käesoleval ajal OÜ-le Kirderand kuuluvaid hooneid notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingutega võõrandatud korduvalt. Viru Kalatööstuse Osaühing müüs hooned
  36. augustil 2000 aktsiaseltsile Grekond. Aktsiaselts Grekond müüs need hooned
  37. veebruaril 2002 Stendal Halduse OÜ-le. Stendal Halduse OÜ müüs hooned
  38. juulil
  39. a OÜle Kirderand. Üheski notariaalselt tõestatud lepingus ei ole ära näidatud, et võõrandatakse ka vaidlusaluseid rajatisi (kaid, slip ja asfaldiplats). Need rajatised on pärast ostu-müügilepingute sõlmimist müüjalt ostjale iga kord üle antud üleandmis-vastuvõtuaktiga. Nimetatud aktis on neid rajatisi mainitud koos muu vallasvaraga. Tehingu pooled on neid rajatisi järjekindlalt käsitanud võõrandatavate hoonete päraldistena. Kolleegiumi kasutada olevatest materjalidest ei nähtu, et toonaste tehingute pooltel või teistel isikutel peale Narva-Jõesuu linna oleks kahtlusi praegu vaidlusaluste rajatiste omandiõiguse üle. Ka riik ega mõni teine isik pole esitanud hagi nimetatud rajatiste omandiõiguse tunnustamiseks. Sellises olukorras pole alust arvata, et vaidlusalused rajatised polnud ostu-müügilepingu objektiks või et müüdi võõrast vara.
  40. AÕSRS § 13 lg 2 teine lause paneb peremehetu ehitise hõivamise õiguse ja kohustuse kohalikule omavalitsusele ja riigile. Selle sätte eesmärgiks on korrastada omandisuhteid selliselt, et omandireformi käigus tekiks omanikuta asjale omanik. Selle sättega ei ole soovitud anda kohalikule omavalitsusele õigust sekkuda tehingutesse. Tehingusse saab sekkuda isik, kelle omandiõigust on tehinguga rikutud.
  41. Nendel kaalutlustel jätab kolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna vaidlusaluseid rajatisi ei saa kujunenud olukorras tunnistada peremehetuks, siis kolleegium ei pea vajalikuks võtta seisukohta küsimuses, kas nimetatud rajatised on käsitatavad notariaalselt tõestatud lepingutega võõrandatud hoonete päraldistena, samuti küsimuses, kas omandiõigus nendele rajatistele sai üle minna ka siis, kui neid ei olnud nimetatud notariaalselt tõestatud lepingus. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.