← Eesti

3-3-1-59-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-59-05 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2005 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Clear Channel Estonia OÜ kaebus Unicom Eesti OÜ ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel sõlmitud lepingute peale Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3/147/05 JCDecaux Unicom Eesti OÜ (Unicom Eesti OÜ) kassatsioonkaebus
  4. november 2005 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud JCDecaux Unicom Eesti OÜ esindaja vandeadvokaat Veli Kraavi Clear Channel Estonia OÜ esindajad vandeadvokaadid Silja Holsmer ja Kaido Uduste RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  5. märtsi
  6. a otsus haldusasjas nr 3-543/2004 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a otsus haldusasjas nr 2-3/147/
  9. Teha uus otsus, millega jätta Clear Channel Estonia OÜ kaebus JCDecaux Unicom Eesti OÜ ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel
  10. juulil
  11. a sõlmitud lepingute peale rahuldamata. Tagastada kautsjon. Jätta kohtukulud poolte kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus ja Unicom Eesti OÜ sõlmisid
  13. juulil 2002 lepingu reklaamikandjate paigaldamise kohta (reklaamikandjate leping) ning samal kuupäeval ka lepingu ühistranspordi ootepaviljonide ja linnateabe rajatiste paigaldamise, hoolduse ja kasutamise kohta (ootepaviljonide kohta). Nimetatud lepingud asendasid või koondasid pooltevahelisi varasemaid lepinguid (16.05.1995; 28.10.1996; 01.07.1997) antud küsimustes. Reklaamikandjate lepinguga anti Unicom Eesti OÜ-le õigus paigaldada linnaosa teedele ja teekaitsevööndisse täiendavalt 7 suure pinnaga valguskasti või reklaamtahvlit, mille omandiõigus kuulub Unicom Eesti OÜ-le. Ootepaviljonide lepinguga kehtivusajaga 15 aastat kohustus Unicom Eesti OÜ paigaldama omal kulul linnaosa territooriumile 20 uut ühistranspordi ootepaviljoni vastavalt lepingu lisale ning linnaosavalitsus andis Unicom Eesti OÜ-le õiguse paigutada täiendavalt kooskõlastatavates asukohtades 10 ootepaviljoni, 30 linnateabe vitriini ja 15 linnateabe sammast. Rajatiste omandiõigus kuulub Unicom Eesti OÜ-le.
  14. Clear Channel Estonia OÜ esitas
  15. novembril 2003 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotles Unicom Eesti OÜ ja Kristiine Linnaosa Valitsuse
  16. juulil 2002 sõlmitud reklaamikandjate lepingu ning lepingu ootepaviljonide kohta (koos lisadega) tühistamist. Kaebaja leidis, et juhul, kui kõnelaused lepingud ei ole halduslepingud, taotleb ta haldusaktide, mis väljenduvad Kristiine Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena eelnimetatud lepingute sõlmimiseks, tühistamist ning eelnimetatud lepingute ja nende lisade tühisuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt: 1) vaidlustatud lepingud on halduslepingud, kuivõrd nendega määratakse kindlaks Tallinna linnale või linnaosa valitsusele pandud avalik-õiguslike kohustuste ja ülesannete täitmine kolmanda isiku Unicom Eesti OÜ - poolt; 2) kaebus kuulub halduskohtus läbivaatamisele ka juhul, kui tegemist pole halduslepingutega. Kaebaja tugineb Riigikohtu seisukohale (erikogu määrus nr 3-3-1-8-01 ja erikogu otsus nr 3-3-1-1501), mille kohaselt ka juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus on tsiviilõiguslikku lepingut sõlmides rikkunud lepingu pooleks mitteoleva kolmanda isiku subjektiivseid õigusi, on tegemist avalikõigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et vaidluse lahendamisega võib kaasneda tsiviilõigusliku lepingu tühistamine, ei välista iseendast vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu; 3) sõlmitud lepingud on vastuolus Teeseadusega. Vastavalt Teeseaduse § 34 lg-le 2 annab liiklusvälise teabevahendi paigutamise loa maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Käesoleval juhul on lepingutega hõlmatud maa omanik riik ning maa omaniku luba puudub; 4) rikutud on linnavara kasutusse andmise korda. Lepingutega on Unicom Eesti OÜ saanud linnaosa valitsuselt õiguse tasuta kasutada linnaobjekte ja -rajatisi (tänav, haljasala) selleks, et sinna paigaldada ja kasutada Unicom Eesti OÜ-le kuuluvaid reklaamikandjaid. Antud juhul on tegemist linnavara kasutusse andmisega Unicom Eesti OÜ-le, mis peab toimuma linnavara kasutusse andmise korras. Linnavara kasutusse andmise korra p 10 kohaselt saab linnavara anda kasutusse avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras. Otsustuskorras vara kasutusse andmise alused käesoleval juhul puudusid. Linnaosa valitsus ei ole välja selgitanud parimat pakkumist. Rikutud on ka nõuet, et linnavara kasutusse andmise tähtajaga 5 kuni 25 aastat otsustab linnavalitsus. Enne lepingu sõlmimist ei ole ametlikus väljaandes avalikustatud ka lepingu tingimusi ning isikut, kellega leping sõlmitakse. Lepingud on vastuolus Konkurentsiseadusega. Konkurentsiseaduse § 14 kohaselt käsitatakse eri- või ainuõigusena ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul. Eri- või ainuõiguse andmiseks tuleb korraldada avalik konkurss, mida antud juhul tehtud ei ole. Kaebaja leidis, et tema subjektiivset õigust on rikutud, kuivõrd lepingute sõlmimisega võeti kaebajalt õigus ning võimalus osaleda lepingute sõlmimise protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning võimalusel sõlmida ise vastavaid lepinguid. Kaebaja kinnitas, et tema peamiseks tegevusvaldkonnaks on välireklaami eksponeerimine ja vahendamine Tallinna linnas. Kaebaja väidetel oli ta varem korduvalt pöördunud Tallinna erinevate linnaosa valitsuste ja Tallinna Ettevõtlusameti poole taotlusega saada informatsiooni uute lepingute sõlmimise võimaluste kohta. Lepingute tühisuse tuvastamise korral on kaebajal võimalik osaleda uute lepingute sõlmimise menetluses.
  17. Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse
  18. jaanuari
  19. a seletuses leiti, et Clear Channel Estonia OÜ kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd selles haldusasjas on vaidlustatud lepinguid, mida kaebaja on juba vaidlustanud haldusasjas nr 3-226/
  20. Viimases asjas on samad protsessiosalised ja samad nõuded. Linnaosavalitsus leidis, et juhul, kui kohus ei jäta asja läbi vaatamata, tuleks menetlus asjas peatada kuni haldusasjas nr 3-226/2003 kohtuotsuse jõustumiseni.
  21. Unicom Eesti OÜ seletuse kohaselt on kaebus põhjendamatu, alusetu ja pahatahtlik. Unicom Eesti OÜ arvates tuleks kaebus jätta läbi vaatamata.
  22. Kristiine Linnaosa Valitsuse
  23. veebruari
  24. a kirjalikus seletuses leiti, et kaebaja poolt esitatud seisukohad on ebaõiged ega tulene sisulistest asjaoludest ning kehtivast seadusest. Vastustaja väitis järgmist: 1) vaidlustatud lepingud ei ole käsitatavad halduslepingutena. Leping ei ole käsitatav halduslepinguna üksnes seetõttu, et lepingu ese on seotud avalike ülesannete täitmisega või et lepingu eseme vastu eksisteerib avalik huvi; 2) lepingud ei riku kaebaja kui reklaamifirma subjektiivseid õigusi. Tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse territooriumile välireklaami paigaldamist võimaldava kokkuleppega. Lepingud käsitlevad teabekandjaid ning ühistranspordi infrastruktuuri objekte. Isik ei saa vaidlustada ühistranspordi infrastruktuuri objektide ja linnateabekandjate tellimist motiivil, et see kahjustaks linna või kolmandate isikute huve; 3) asjaolu, et kaebajate registriandmetes on ühe tegevusvaldkonnana märgitud reklaamiteenuse osutamine, ei tõenda mingil määral äriühingu tegevust nimetatud valdkonnas. Kaebaja pole kunagi esitanud taotlust analoogse teenuse osutamiseks ei Tallinna linnale ega ka linnaosavalitsusele. Õiguste rikkumist ei saa eeldada üksnes tuginedes kaebajate tegevusvaldkonna võimalikule kattumusele lepingus kokkulepituga; 4) kaebuse aluseks olevad õigusaktid ei kaitse kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebajate poolt puudutatud välireklaam on reguleeritud teistel alustel ning selles osas ei saa kohaldada Linnavara kasutusse andmise korda. Lepingud ei piira ka teiste isikute osalemist kabaturul ega ole vastuolus Konkurentsiseadusega. Kuigi lepingud näevad ette teatud piiranguid (nt raadiuse, kuhu täiendavaid reklaamikonstruktsioone ei saa paigaldada), on need mõistlikud ega riku Konkurentsiseaduse sätteid. Unicom Eesti OÜ ei ole pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist turgu valitsevaks ettevõtjaks, kes omaks välireklaami turul 40 protsenti käibest, tema positsioon ei luba vastaval turul tegutseda arvestataval määral ja sõltumatult konkurentidest, varustajatest, ostjatest. Siinjuures välireklaami kaubaturuna saab mõista Tallinna linna kui tervikut. Unicom Eesti OÜ ei ole takistanud oma konkurentide turule pääsemist, välireklaami turul on Tallinna linnas konkurents säilunud. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik käsitada Unicom Eesti OÜ-le antud õigusi Konkurentsiseaduse § 14 tähenduses eri- või ainuõiguse andmisena.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. märtsi
  27. a otsusega haldusasjas nr 3-543/2004 tühistati Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Unicom Eesti OÜ vahel
  28. juulil 2002 sõlmitud reklaamikandjate paigaldamise leping ning samal kuupäeval sõlmitud ühistranspordi ootepaviljonide ja linnateabe rajatiste paigaldamise, hoolduse ja kasutamise leping kui tsiviilõigusliku tahteavaldusena vormistatud haldusaktid ja tuvastati eelnimetatud lepingute tühisus. Kohtuotsuse põhjendused: 1) tegemist ei ole halduslepingutega. Vaidlustatud lepingutest ei ilmne, et Unicom Eesti OÜ-le oleks antud avaliku võimu volitusi, lepingutest ei ilmne, et Unicom Eesti OÜ muutuks avaliku halduse kandjaks, kes peab teostama haldusülesandeid omal nimel ja vastutusel; 2) kaebaja tegutseb reklaami alal ning eelnimetatud asjaolu on antud juhul piisavaks põhjuseks, et lugeda linnaosa poolne reklaamikandjate ja ootepaviljonide paigaldamise tellimine kaebaja õigustega vastuolus olevaks. Avalikke haldusülesandeid täitva institutsiooni tegutsemine, mis ei võimalda kaebajal omapoolset oferti teha võib kahtlematult kaebaja õigusi rikkuda; 3) haldusõigusliku tahteavalduse hindamisel leiab kohus, et kahtlemata on rikutud Teeseaduse § 34 lg-st 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt antakse liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks luba maa omaniku poolt tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Eiratud on linnavara kasutusse andmise korda, sh punkte 10, 12 ja
  29. Iseäranis oluline on ametliku teadaande esitamata jätmine, sest selline rikkumine võib võtta potentsiaalsetelt pakkujatelt võimaluse õigeaegselt reageerida ning vastavas protsessis osaleda; 4) kohus ei võta seisukohta Konkurentsiseaduse võimaliku rikkumise osas, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks enam vajalik.
  30. Tallinna Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused Kristiine Linnaosa Valitsus ning JCDecaux Unicom Eesti OÜ.
  31. Kristiine Linnaosa Valitsuse apellatsioonkaebuses leitakse, et Tallinna Halduskohtu ülaltoodud kohtuotsus on põhjendamatu osas, millega kohus tühistas lepingud kui haldusaktid ning tuvastas tsiviilõiguslike lepingute tühisuse ning mõistis apellandilt välja vastustaja kasuks kohtukulud. Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega jätta Clear Channel Estonia OÜ kaebus täismahus rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohus on protsessinorme rikkudes lahendanud mitmed apellandi kui ka kolmanda isiku taotlused; 2) kohus ei ole seisukohta võtnud linnaosavalitsuse kõigi vastuväidete osas. Sealhulgas oli vastustaja väitnud, et kaevatavate tehingute puhul pole tegemist välireklaami paigaldamise lepingutega ning seetõttu ei saa kaebaja reklaamialasest tegevusest tuleneda ka tema automaatne kaebeõigus. Kaebaja pole mingil moel tõendanud oma väidetavat huvi ega ka võimalusi lepingust tulenevate kohustuste kandmiseks ja õiguste realiseerimiseks. Vaidlust ei saa olla küsimuses, et ühistranspordi ootepaviljonide paigaldamine pole kuidagi määratletav reklaamitegevusena. Lepingu objektiks olevad ühistranspordi ootepaviljonid ning avaliku teabe sambad pole määratletavad liiklusväliste teabevahenditena. Kohus on jätnud tähelepanuta, et mitte kõik vaadeldavad objektid ei asu riigi maal, mistõttu nad ei vaja ka mistahes täiendavat luba; 3) kohus on vääralt tõlgendanud seadust. Kohus pole kaalunud tsiviilõiguslike tehingute tühisuse aluseid, vaid on analüüsinud üksnes haldusaktide õiguspärasust. Maaomaniku loa puudumine konkreetses situatsioonis ei saa olla tehingu tühisuse tuvastamise aluseks; 4) kohtu seisukohad linnavara kasutusse andmise korra rikkumiste kohta ei ole asjakohased ning käesoleva kohtuasja lahendamisel kohaldamisele ei kuulu.
  32. JCDecaux Unicom Eesti OÜ apellatsioonkaebuses leiti, et Tallinna Halduskohus kohaldas valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Apellant taotles Tallinna Halduskohtu
  33. märtsi
  34. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada menetlus Clear Channel Estonia OÜ kaebuses. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) Clear Channel Estonia OÜ kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus põhjusel, et kebaja ei vaidlustanud lepingutele eelnenud vastavate haldusorganite avalik-õiguslikku tegevust või tegevusetust (haldusakte või toiminguid); haldusaktidena ei saa käsitada linnaosavalitsuse tahteavaldusi lepingute sõlmimisel; 2) lepingud ei ole vastuolus seadusega. Võimaliku vastuolu tõttu Teeseaduse § 34 lg-ga 2 võis kohus tuvastada konkreetsete lepingujärgsete asukohtade tühisuse, mitte lepingute tühisuse. Lepingutega on määratud paigaldatavate ootepaviljonide ja reklaamikandjate arv, mitte aga nende kindel asukoht. Teeseaduse § 34 lg-s 2 sisalduv regulatsioon kehtib reklaami paigaldamisel, mitte reklaamikandjate ega seda enam ootekodade paigaldamisel. Lepingud ei ole vastuolus ka linnavara kasutusse andmise korraga ja linnamaa kasutusse andmise korraga. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud linnavara kasutusse andmise eeskirja kohaselt sai linnavarana kasutusse anda kinnisasju, vallasasju ja teatud piiratud asjaõigusi. Kõnniteed, teeääred, avalikud ristmikud ja muud avalikud kohad, kuhu lepingu alusel on paigaldatud reklaamikandjad, ei olnud linnavara linnavara kasutusse andmise korra tähenduses. Reklaamikandjate alune maa ei olnud reeglina munitsipaalmaa, mida sai kasutusse anda linnamaa kasutusse andmise korra kohaselt. Linn ei saanud korraldada enampakkumist, kuna selleks puudus õiguslik alus ja ka objektiivne vajadus. Antud juhul ei saanud linn midagi rendile anda. Reklaamitegevuse pealt sai linn tulu reklaamimaksuna, mis on/oli ühtne sõltumata reklaamijast. Kuna linn ei saanud anda rendile reklaamikandjate alust maad ega rajatisi, siis puudus tal vajadus ka konkursi korraldamiseks; 3) suur osa lepingujärgseid reklaamikandjaid ja ootekodasid asub munitsipaliseeritud maal; nende paigaldamiseks ei olnud vaja Teeseaduse § 34 lg-st 2 tulenevat luba; 4) kohus on alusetult jätnud rahuldamata Unicom Eesti OÜ taotlused, sh kaebuse läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
  35. Tallinna Linnavalitsuse
  36. veebruari
  37. a korraldusest nr 394-k tulenevalt loobus Kristiine Linnaosa Valitsus
  38. märtsil 2005 apellatsioonkaebusest.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. mai
  41. a otsusega haldusasjas nr 2-3/147/05 muudeti Tallinna Halduskohtu
  42. märtsi
  43. a otsuse põhjendusi. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) lepingutest nähtub, et Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus on otsustanud anda apellandile loa paigutada apellandile kuuluvaid reklaamikandjaid ja rajatisi Tallinna linna teedele ja teede kaitsevööndisse. Asjaolu, kas vaidlustatud haldusaktide andmisel ja lepingute sõlmimisel järgiti Teeseaduse §-st 34 tulenevat korda, ei oma antud juhul tähendust, sest maaomanik (riik) ei ole haldusakte ega lepinguid vaidlustanud. Seega tuleb esimese astme kohtu otsusest välja jätta Teeseaduse § 34 lg 2 eiramist käsitlevad küsimused; 2) lepingutega realiseeris linnaosavalitsus kohaliku omavalitsuse pädevust ja kohustust. Ringkonnakohus ei nõustu, et linnavara kasutusse andmise kord ei kuulu antud juhul kohaldamisele. Linnale kuuluvad rajatised, s.o teed, tänavad, haljasalad jne on linnavara viidatud korra tähenduses. Rikutud on linnavara kasutusse andmise korra punkte 10, 61, 75 ja
  44. Käesoleval juhul andsid linnaosavalitsuse otsustused põhjendamatu konkurentsieelise apellandile teiste võimalike pakkujate ees. Linnavara kasutusse andmist reguleerivad normid on avalik-õiguslikud ning neist on tuletatav kaebuse esitaja subjektiivne õigus nõuda, et linnavara kasutusse andmise tingimuste oluliste rikkumistega sõlmitud leping ei takistaks tal teostamast õigusaktides sätestatud õigust esitada omapoolsed pakkumised linnavara kasutusse saamiseks.
  45. Tallinna Ringkonnakohtu
  46. mai
  47. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse JCDecaux Unicom Eesti OÜ. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  48. Kassatsioonkaebuses taotletakse Tallinna Halduskohtu
  49. märtsi
  50. a otsuse haldusasjas nr 3543/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  51. mai
  52. a otsuse haldusasjas nr 2-3/147/05 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Clear Channel Estonia kaebus täielikult rahuldamata. Kaebuse kohaselt: 1) lepingute suhtes ei kehtinud linnavara kasutusse andmise kord. Vastavate teede puhul on tegemist munitsipaliseerimata riigimaaga, paigaldatud teabekandjate omandiõigus kuulus Unicomile. Linnavara kasutusse andmise kord kehtib üksnes linnavara suhtes. Seetõttu ei olnud linnavara kasutusse andmise kord asjakohane õigusakt. Järelikult kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi; 2) lepingud olid sõlmitud vastavalt erikorrale, s.o reklaami- ja kuulutusemaksu määruse ja selle alusel kehtestatud reklaami paigaldamise taotluste esitamise ja läbivaatamise ning reklaamilubade eeskirja põhjal. Kuni
  53. a lõpuni ei korraldatud reklaamikandjate asukohtade kasutusse andmiseks mitte ühtegi konkurssi ega antud vastavat maad või rajatisi rendile. Kuni selle ajani sõlmiti üle 50 analoogse lepingu reklaamikandjate paigaldamiseks reklaamimaksu määruse alusel; 3) kohtuotsusest ei nähtu tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Otsusest jääb arusaamatuks, kas lepingute alusel püstitatud teabekandjad olid püstitatud riigile kuuluvale maale või linnale kuuluvatele rajatistele ning milliste tõendite alusel asus kohus seisukohale, et väidetavad rajatised olid üldse olemas ning et need olid Tallinna linna omandis. Rajatiste puudumisel või linna omandiõiguse puudumisel nende suhtes ei ole kord kohaldatav.
  54. Clear Channel Estonia OÜ oma kirjalikus vastuses ei tunnista kassatsioonkaebust ja peab ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ning põhjendatuks. Vastuses leitakse, et lepingutele tuli kohaldada linnavara kasutamise korda, kuivõrd lepingute alusel anti Unicom Eesti OÜ-le õigus Tallinna linnale kuuluvatele teedele kui rajatistele liiklusväliste teabevahendite paigaldamiseks. Teede puhul on tegemist linnavaraga ning vastava vara kasutusse andmisel tuli kohaldada linnavara kasutusse andmise korda. Samuti leitakse vastuses, et lepingutele ei tulnud kohaldada erikorda, kuivõrd lepingud ei reguleerinud konkreetse reklaami eksponeerimist. Isik oma huvide kaitsmisel ei saa siinjuures tugineda varasemale ebaõigele praktikale. Clear Channel Estonia OÜ ei nõustu kassaatoriga, et ringkonnakohus on rikkunud kohtumenetluse normi.
  55. Kohtuistungil toetasid menetlusosalised oma varasemaid kirjalikke seisukohti. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  56. Riigikohtu halduskolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi käesoleva kaebuse esemeks olevaid lepinguid on kohtud käsitlenud tsiviilõiguslike lepingutena, erinevad nad oma sisult ja eesmärgilt lepingutest, mille sõlmib avaliku võimu kandja eraõiguslikus vormis tegutsedes. Eelnimetatud lepingud sisaldavad avaliku võimu poolt sõlmitavate kontsessioonlepingute tunnuseid. Nende lepingutega annab avalik võim eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (antud juhul tänavad või tänavaga piirnevad maa-alad), lubades sinna paigutada rajatisi, mida kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides, kusjuures lepingust tulenevad riskid lasuvad eraõiguslikul lepingupoolel. Vaidlustatud lepingute preambula sisaldab viiteid avaliku võimu ülesannetele, mida lepingu kaudu täidetakse.
  57. Sedalaadi lepingu sõlmimine, sõltumata selle lepingu määratlemisest haldus- või tsiviilõigusliku lepinguna, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluste lepingute sõlmimisel avalikku pakkumismenetlust üheski vormis läbi ei ole viidud.
  58. Sisuliselt on kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku subjekti vahelised lepingud lepingu sõlmimisele eelneva kohase menetluse puudumise põhjusel. Asjaolu, et kaebaja vaidlustab halduskohtusse pöördumisel tsiviilõigusliku lepingu üht elementi, tsiviilõiguslikku tahteavaldust, mida senine kohtupraktika võimaldab käsitleda haldusaktina, ega vaidlusta otseselt avaliku võimu organi tegevusetust nõutava menetluse läbiviimisel, ei oma sisulist tähendust. Isikul, kelle õigusi, eelkõige õigust võrdsele kohtlemisele, rikub kohase menetluse puudumine, on õigus halduse tegevuse vaidlustamiseks.
  59. Kaebuse kohaselt on Clear Channel Estonia OÜ subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et vaidlusaluste lepingute sõlmimine toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda lepingute sõlmimise protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning võimalusel ise sõlmida vastavaid lepinguid. Tallinna Halduskohus on nõustunud kaebajaga ning põhjendab kaebaja kaebeõigust asjaoluga, et viimane tegutseb samuti reklaamialal nagu ka Unicom Eesti OÜ. Halduskohtu arvates võib kaebaja õigust rikkuda avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva institutsiooni tegutsemine, mis ei võimalda tal omapoolset pakkumist teha. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas vaidlusaluste lepingute sõlmimisel on rikutud Clear Channel Estonia OÜ subjektiivseid õigusi.
  60. Eelnevaga seoses peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida, et ainuüksi asjaolust, et kaebaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas, ei saa tuletada tema õiguste rikkumist. Sellest võib tuleneda küll isiku huvi reklaamialase tegevuse vastu, kuid mitte halduskohtusse pöördumise õigus. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga. Vastasel juhul võib kaasneda olukord, kus kõik vastaval (reklaami)alal tegutsevad ettevõtjad vaidlustaksid kõik kehtivad reklaamiturgu puudutavad lepingud selle teenusturu ümberjagamise eesmärgil. Kohtusse pöördumist õigustava põhjendatud ja kaaluka huvi peab tuvastama asja lahendav kohus.
  61. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud haldusorgani poole taotlusega võtta endale ülesanded, mis on hõlmatud vaidlustatud lepingutega. Kaebaja on pöördunud omavalitsusasutuste poole reklaamikandjate paigaldamise korra küsimustes. Saadud vastuste kohaselt on vastava tegevuse arendamine linnas peatatud kuni asjakohase regulatsiooni kehtestamiseni. Kaebuse lahendamisel on oluline, et kaebaja tegutseb reklaami alal vähemalt
  62. aastast alates ning oli teadlik senisest omavalitsusorganite pikaajalisest praktikast reklaamikandjate paigaldamise lepingute sõlmimisel. Veelgi enam, asja materjalidest nähtub, et kaebaja on hoolimata vastava menetluskorra puudumisest sõlminud Tallinna linnaga mitmeid ja käesoleva ajani kehtivaid lepinguid reklaamikandjate paigaldamiseks. Halduskolleegium leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebuses nimetatud lepingute sõlmimisele eelneva nõutava menetluse puudumine ei ole rikkunud Clear Channel Estonia OÜ õigusi, sh õigust võrdsele kohtlemisele.
  63. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
  64. märtsi
  65. a otsuse haldusasjas nr 3-543/2004 ning Tallinna Ringkonnakohtu
  66. mai
  67. a otsuse haldusasjas nr 2-3/147/05 ja teeb uue otsuse, millega jätab Clear Channel Estonia OÜ kaebuse JCDecaux Unicom Eesti OÜ ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel
  68. juulil
  69. a sõlmitud lepingute peale rahuldamata.
  70. Käesolevas kohtuasjas on Kristiine Linnaosa Valitsuse kulud õigusabile 18 585 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamise eest on linnaosavalitsus tasunud 10 krooni. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi varasemat praktikat (näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  71. aprilli
  72. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01,
  73. mai
  74. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01,
  75. detsembri
  76. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03) peab kolleegium linnaosavalitsusele advokaatide osutatud õigusabikulude väljamõistmist põhjendamatuks. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.