← Eesti

3-2-3-14-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-14-05 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi Kose valla avaldus Xxxx Xxxxx teovõimetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2/11100/01/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxx Xxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  5. detsember
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
  11. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule
  12. septembril
  13. a Xxxx Xxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Kose vald esitas
  15. jaanuaril
  16. a Harju Maakohtule avalduse Ravila Hooldekodu hoolealuse Xxxx Xxxxx teovõimetuks tunnistamiseks X. Xxxxxx on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Ta viibib
  17. juulist
  18. a Ravila Hooldekodus. Seoses riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuse kehtestamisega
  19. aprillist
  20. a, mille kohaselt ka erihooldekodudes viibivate isikute pension kantakse täielikult nende arvele, on vajalik tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks seada eestkoste. Avaldaja taotles eestkostjaks määrata Xxxx Xxxxx, kes esitas kohtule nõusoleku X. Xxxxx eestkostjaks olemiseks.
  22. aprillil
  23. a esitas Kose vald kohtule avalduse, milles palus Eevi Xxxxxa asemel määrata eestkostjaks Xxxx Xxxxxxxxxx. X. Xxxxxxxxx oli nõus enda määramisega eestkostjaks.
  24. Harju Maakohus rahuldas
  25. mai
  26. a otsusega Kose valla avalduse ja tunnistas X. Xxxxx teovõimetuks ning määras X. Xxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxxx. X. Xxxxx psüühikahäired on oma ulatuselt ja iseloomult sellised, mis takistavad tal kestvalt aru saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast. Kohus leidis, et avaldus on põhjendatud. Samuti leidis kohus, et X. Xxxxxxxxx on eestkostjaks sobiv isik, kuna ta tegeleb tööülesannete tõttu hooldekodu hoolealuste isiklike probleemidega. X. Xxxxxx puuduvad lähisugulased. Asja materjalidest nähtub, et X. Xxxxx hõimlased X. Xxxxx ja X. Xxxxxxxx on korraldanud X. Xxxxx hooldekodusse paigutamist. X. Xxxxxxxx on teinud tehinguid X. Xxxxx varaga, millega viimane ei ole nõustunud. Sellest lähtuvalt pidas kohus õigeks avaldaja seisukohta ja jättis arvestamata X. Xxxxxx taotluse tema eestkostjaks määramiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  27. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse X. Xxxxx, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-t 2, mille kohaselt kaasab kohus asja lahendamisse kõik huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Maakohus oleks pidanud kaasama X. Xxxxx protsessi hoolimata asjaolust, et eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud ta võimeline kohtuistungil osalema. Isegi kui X. Xxxxx tervislik seisund ei võimaldanud osaleda kohtuistungil, oleks kohus pidanud määrama talle esindaja, kelle vahendusel teostada oma TsMS §-s 67 ettenähtud protsessiosalise õigusi. Kohus on rikkunud TsMS § 249 lg-t 3, mille kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus isiku teovõimetuks tunnistamiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Kohus tugines üksnes kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile. Kohus on rikkunud TsMS § 257 lg-t 1, mille kohaselt isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses märgitakse, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve. Kose Vallavalitsuse avaldusest see ei nähtu. Kohus on rikkunud perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg-t 3, mille kohaselt eestkostja valikul tuleb kontrollida eestkostja omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. PKS § 95 lg 4 kohaselt peab kohus eestkostja määramisel arvestama ka piiratud teovõimega isiku soovi. Kohus ei kaasanud menetlusse X. Xxxxx kauget sugulast X. Xxxxxxx, kuigi viimane seda taotles. Avaldaja leiab, et hooldekodu direktor või ükskõik milline muu hooldekodu töötaja ei võiks olla eestkostjaks hooldekodu elanikule huvide konflikti tõttu erinevate rollide vahel. Isikul, kelle üle on seatud eestkoste, puudub võimalus oma õiguste kaitseks, kui tema õigusi on rikkunud hooldekodu.
  28. Kose vald peab X. Xxxxx esitatud kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja ei vaidle sellele vastu.
  29. X. Xxxxx eestkostja X. Xxxxxxxxx vaidleb X. Xxxxx avaldusele vastu. X. Xxxxx avaldus on TsÜS § 10 kohaselt tühine, kuna see on esitatud ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Kose vald täitis PKS § 95 lg-st 5 tulenevaid ülesandeid ja esindas protsessis ka X. Xxxxx huve. Asjaolu, et X. Xxxxx oma tervislik seisundi tõttu ei olnud kaasatud maakohtu menetlusse, ei tähenda seda, et igal juhul tuleb selle tõttu tühistada alama astme kohtu otsus. X. Xxxxx saab Riigikohtu ees välja öelda, keda ta soovib oma eestkostjaks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel rahuldada. Harju Maakohtu
  31. mai
  32. a otsus tuleb tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ja X. Xxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
  33. Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta X. Xxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. Xxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud Kose valla avaldus. Tulenevalt TsMS § 249 lg-st 2 vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist ja isikule eestkostja määramist kohtu kaudu enne
  34. juulit
  35. a taotleti või kellele pärast
  36. juulit
  37. a taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest. Samuti tuleb asja õigeks lahendamiseks vajadusel huvitatud isikutena kaasata menetlusse selle isiku lähedased isikud, eelkõige perekonnaliikmed.
  38. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse TsMS § 259 lg 2 (
  39. juulini
  40. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kohtuistungile, kui seda võimaldab tema vaimne tervis. Põhimõtteliselt samasugune on ka TsMS § 259 kehtiv redaktsioon. Sellega kaitstakse isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda, kuid ei piirata tema asja arutamisel osalemist muul põhjusel.
  41. Kohus on kohustatud TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Ainuüksi asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda veel, et kohus ei pea nimetatud isikut asjasse kaasama. Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. Xxxxx võime kohta osaleda kohtuistungil. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lg-t 3 ja §
  42. Kolleegium leiab, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdiarvamusega, mille kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.
  43. Samuti märgib kolleegium, et TsMS § 259 sätestab kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.
  44. Sarnastele seisukohtadele on Riigikohus asunud ka mitmes varasemas lahendis, nt
  45. veebruari
  46. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49),
  47. aprilli
  48. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126),
  49. juuni
  50. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-8-05,
  51. septembri
  52. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277).
  53. Kolleegium märgib lisaks, et PKS § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks ning miks eelistatakse teda teistele eestkostjakandidaatidele, kui sellised on olemas. Eestkostja määramisel tuleb PKS § 95 lg 4 järgi mõistlikult arvestada ka piiratud teovõimega isiku soovi.
  54. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda X. Xxxxx väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvea parandamise avalduse esitamise aluseks. Kolleegium märgib vastuseks X. Xxxxxxxxxx väitele, et Kose vald täitis PKS § 95 lg-st 5 tulenevaid ülesandeid ja esindas protsessis X. Xxxxx huve, et see väide on ekslik. Eeskostja ülesannete täitmise kaudu ei saanud Kose vald X. Xxxxx esindajaks tsiviilkohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku
  55. peatükis toodud esinduse sätete mõttes. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.