← Eesti

3-1-1-133-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-133-05 Otsuse kuupäev

  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7437 lg 2 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. septembri
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-1081/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Veso, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. detsember
  6. a Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja Tallinna Transpordiameti esindaja T. R. Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. septembri
  9. a otsus ja Tallinna Transpordiameti
  10. aprilli
  11. a kiirmenetluse otsus K. K. karistamises Liiklusseaduse § 7437 lg 2 järgi ning teha uus otsus.
  12. Karistada K. K.-d Liiklusseaduse § 7437 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) krooni.
  13. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Tallinna Transpordiameti
  15. aprilli
  16. a kiirmenetluse otsusega karistati K. K.-d Liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 2 järgi 10 trahviühiku (600 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta samal päeval kell 13.29 parkis Rävala pst 15 juures peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas.
  17. K. K. esitas kiirmenetluse otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Ühtlasi taotleti kaebuses sõiduki teisaldamis- ja parkimiskulude tagastamist. Kaebuse esitaja vaidlustas rikkumise kvalifitseerimist LS § 7437 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Kiirmenetluse otsuses olevas rikkumise kirjelduses ei kajastu see, et pargitud auto oleks olnud ohtlik teistele liiklejatele või häirinud oluliselt liiklust. Ka ei teavitatud menetlusalust isikut sellest, et talle pannakse süüks seda, et ta keelatud kohas parkides on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Ühtlasi leidis K. K. kaebuses, et sõiduk ei takistanud liiklust. Samuti leidis kaebuse esitaja, et kiirmenetluse otsuse tegijal puudus tegelikest asjaoludest ülevaade, kuna ta ei viibinud sündmuskohal ja otsuse tegemise ajal ei olnud veel sündmuskohal tehtud pilte asjale lisatud. Neid ei olnud väärteotoimikule lisatud veel järgmisel päeval pärast otsuse tegemist, kui menetlusalune isik soovis väärteotoimikuga tutvuda. Ka ei ole kiiremenetluse otsuse tegija arvestanud menetlusaluse isiku ütlustega.
  18. Tallinna Linnakohtu
  19. septembri
  20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. Kohus leidis, et kiirmenetluse otsuse tegemise alused olid täidetud - isikule olid tutvustatud tema õigused, ta nõustus kiirmenetlusega ja andis ütlusi. Menetlusalune isik ei eita, et ta parkis auto keelatud kohas. Kohus märkis, et Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse koostatud liiklusskeemi kohaselt keerab Kentmanni tänavalt Rävala puiesteele kolm sõidurida ja seetõttu peab ristmikult väljudes mahtuma tänavalaiusesse kolm sõidukit. Seepärast ongi keelatud sõidukite peatumine vahetult peale pööret, mis on reguleeritud ka vastavate liiklusmärkidega 361 (peatumise keeld), 521 (ühesuunaline tee) ja 579 (sõiduki sundteisaldus). Need märgid on paigaldatud liiklusohutuse tagamiseks ja seega keelava liiklusmärgi mõjualas parkimine oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Indrek Veso, kes palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse. Ühtlasi taotletakse tasutud sõiduki teisaldamis- ja parklakulude ja kohtukulude hüvitamist. Kassatsioonis leitakse, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusnorme. Tallinna Linnakohus ei ole menetlusaluse isiku seisukohtadele hinnangut andnud ning ei ole motiveerinud nende arvestamata jätmist, mistõttu ei ole kohtu mõttekäik jälgitav. Lisaks on linnakohus sellega, et tugines otsuse tegemisel tõenditele (liikluskorraldust kajastav kaart), mida kohtuvälises menetluses ei olnud, rikkunud VTMS § 123 lg-t
  22. Nimetatud säte näeb ette, et kohus kontrollib asja läbi vaatamisel kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kassatsioonis korratakse seisukohta, et pargitud sõiduk ei olnud ohtlik teistele liiklejatele ega takistanud liiklust. Vastupidiseid tõendeid kogutud ei ole. Tallinna Transpordiameti kiirmenetluse otsusest ei nähtu, milles seisnes käesoleval juhul sõiduki ohtlikkus teistele liiklejatele või liikluse oluline häirimine, s.t kuidas sõiduk liiklust takistas ning milliste liiklusohutust reguleerivate normide vastu eksiti. Seega kiirmenetluse otsuse resolutsioon ei lange kokku otsuses sisalduva teokirjeldusega. Kuna kohus on asja arutades seotud kiirmenetluse otsuse teokirjeldusega, puudus ka kohtul õigus asuda põhjendama, miks oli tegemist LS § 7437 lg-le 2 vastava teoga. Menetlusalusele isikule ei selgitatud, et menetletakse rikkumist LS § 7437 lg 2 järgi. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on aga isiku teavitamine sellest, millist rikkumist tema suhtes menetletakse. Kassaator leiab, et teavitamise kohta oleks tulnud võtta eraldi allkiri. Antud juhul ei nähtu ühestki menetlusdokumendist, et menetlusalust isikut oleks informeeritud sellest, et teda ei süüdistata mitte lihtsalt parkimiskorra rikkumises, vaid ka selles, et ta põhjustas sellega ohu teistele liiklejatele või häiris oluliselt liiklust. Seetõttu ei olnud K. K. kiirmenetlusega nõustudes teadlik, millist rikkumist tema suhtes menetletakse.
  23. Riigikohtu istungil leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kassatsioon on põhjendamatu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Esindaja märkis, et kuigi kiirmenetluse otsuses ei ole teo lühikirjelduses märgitud liiklusohu tekitamist, tuleneb see otsuses tehtud viitest LS § 7437 lg-le
  24. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Vastavalt VTMS § 57 p-dele 7 ja 9 märgitakse kiirmenetluse otsuses muuhulgas teo lühikirjeldus ja väärteo kvalifikatsioon. Seejuures peab kvalifikatsioon tulenema teo lühikirjeldusest ja sellele vastama. Liiklusseaduse §
  26. Parkimine keelatud kohas

(1)Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes - karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
(2)Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 -RT I 2002, 63, 387) Seaduse tekstist nähtub, et esimeses lõikes kirjeldatud rikkumise puhul on tegemist nn formaalse deliktiga, st rikkumisena kirjeldatud tegu ei nõua tagajärge. Seevastu on teises lõikes kirjeldatud rikkumine, erinevalt esimesest lõikest, materiaalne delikt (üks alternatiivsetest tagajärgedest kujutab endast küll ohtu ja seega on tegemist konkreetse ohudeliktiga, kuid konkreetse ohudelikti tuvastamine toimub materiaalse delikti skeemi järgi). Seega, väitmaks, et tegemist on rikkumisega LS § 7437 lg 2 järgi, peab kiirmenetluse otsuses (või väärteoprotokollis) olema kirjeldatud nii tegu, tagajärg kui põhjuslik seos nende vahel.
  1. Käesolevas asjas tehtud kiirmenetluse otsuses on teokirjeldus järgmine:
  2. aprillil
  3. a kell 13.29 parkis K. K. sõiduauto Peugeot Tallinnas Rävala pst maja nr 15 juures peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas. Seega sisaldab otsuses toodud teokirjeldus tegu, selle toimepanemise aega ja kohta, kuid puudub teo tagajärje kirjeldus. Kuivõrd otsuses ei ole kirjeldatud teo tagajärge, siis puudub selles ka teo ja tagajärje põhjusliku seose analüüs. Kuna kirjeldatud on ainult tegu, mitte aga tagajärge, on rikkumise kvalifitseerimine LS § 7437 lg 2 järgi teo kirjelduse piiridest väljumine.
  4. Kuigi kohus on üritanud põhistada, miks oli põhjendatud K. K. teo kvalifitseerimine teise lõike järgi, ei ole ka kohus võtnud teise lõike lisatunnuseid kui tagajärge. Sellele viitab kohtu lihtsustatud käsitlus, mille kohaselt see, et pargiti peatamist keelava märgi mõjualas ja märk oli paigaldatud liiklusohutuse kaalutlusel, tähendaski, et parkimine oli ohtlik teistele liiklejatele ja häiris oluliselt liiklust. Oht teistele liiklejatele ja liikluse oluline häiritus on aga alternatiivsed tagajärjed. Tagajärg objektiivse koosseisu tunnusena tuleb aga tuvastada vastavate tõendite alusel, sest parkimine parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas ei pruugi alati teisi liiklejaid ohustada või liiklust oluliselt häirida.
  5. Vastavalt VTMS § 55 lg-le 1 võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on muu hulgas selgitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja talle on antud võimalus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kuna isegi kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest ei nähtu, et isikule pandi süüks teises lõikes sätestatud tagajärgede põhjustamist, on usutav isiku väide, et talle ei selgitatud, et tema suhtes menetletakse väärteoasja kvalifitseeritud koosseisu järgi. Samas oli menetlusalusele isikule selge, et tema suhtes menetletakse keelava märgi mõjualas parkimise väärteoasja, ta ise tunnistab, et parkis keelatud kohas, ja seda rikkumist kajastab ka kiiremenetluse otsuse teokirjeldus. Sellest tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kiirmenetluse kohaldamise tingimused olid täidetud, kuid kohtuväline menetleja eksis rikkumise kvalifikatsiooniga. Vastavalt Riigikohtu praktikale on kohtud väärteoasju arutades seotud väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse teokirjeldusega, kuid võivad muuta teo kvalifikatsiooni menetlusaluse isiku olukorda raskendamata (vt Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-75-03; RT III 2003, 21,200). Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et K. K.-le süüks arvatud tegu tuleb LS § 7437 lg 2 asemel kvalifitseerida väärteona LS § 7437 lg 1 järgi.
  6. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri selliseid toiminguid nagu sõiduki teisaldamine ja teisaldatud sõiduki tasuline parkimine. Seega ei ole need väärteomenetluse toimingud ja seetõttu tuleb kassaatori taotlus teisaldamis- ja parkimiskulude hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.
  7. Lähtudes VTMS § 174 p-st 8, § 175 p-st 1 ja §-st 176 Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab K. K. suhtes väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse ja Tallinna Linnakohtu otsuse täielikult ning teeb täiendavaid tõendeid kogumata uue otsuse, mis ei raskenda K. K. olukorda. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.